Inimeste kehakumeruste edasiandmiseks on kasutatud varje, ka ehitiste kujutamisel on püüeldud ruumilisuse poole. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344).
tõelisi toole. Populaarsed olid kokkupandavad klapptoolid, kastistmed. Sepistega tugevdatud kapid . Lihtsad nõudekapid koos tänapäevani kasutatavate riiulite ja ustega ("cup borde"). Hilisemal keskajal lisandus ka puhvet (buffet) nõude hoiukohana söögiruumis. Voodid koosnesid saksidel lihtsast nissi või orva paigutatud laudisest, mida täiendati privaatsuse ja sooja tarbeks vaipade-eesriietega. Õlgmadrats kaeti dekoratiivse kangaga. Normannid tõid keskaegselt Prantsusmaalt endaga kaasa enam viimistletud voodistiili kallihinnaliste voodikatete ja eesriietega, kus eesriiete riputamiseks kasutati rauast põikpuusid. Sulevoodeid hakati kasutama alles 14.sajandil hinnaline pere varandus hilisel keskajal. Gooti stiili tüüpilisi elemente on näha ka mööbli kujunduses. 2-16 saj. Mööblit valmistati põhiliselt tammest ja pandi kokku tappidega. Liimi ei kasutatud. Nikerdused olid tugevalt mõjutatud tolleaegsest arhitektuurist .
Rooma impeeriumi riigiusuks; 2. kirikliku mõtteviisi kujunemisaeg, mille käigus formuleeriti suurem osa kristlikest põhidogmadest, mida ametlik kirik pidas eksimatuiks ja ümberlükkamatuiks. skolastika - 9.-14. sajand Püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil · eelskolastika, · kõrgskolastika, Aquino Thomas · järelõitsengu ja langusajastu, · ilmaliku filosoofia kujunemisaeg, üleminekuperiood keskaegselt kiriklikult mõtteviisilt ilmalikule mõtteviisile Koolkonnad ja universaalide probleem Universaalid- abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud. Universaalide probleem seisneb selles, kas nad on olemas, ja kui on, siis mis mõttes nad olemas on. 11.-12. sajandil kujunes universaalide probleemi puhul kolm seisukohta e koolkonda: · Nominalism- Asjad on mõistete alused. Realismi vastand · Realism- universaalid on olemas reaalselt kas
sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344). Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks
Näod ja poosid olid peamiselt ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalis levis kunstielu teisiti. Nimelt samal ajal viljeldi Itaalias seinamaali ehk freskotehnika. Giotto di Bondone (1266 või 1276-1337) oli selle stiili rajajaks ning muidugi ka selle suurmeister. Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllaldki looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks Simone Martini (u 1283-1344). 6 TARBEKUNST Gooti tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest ja dekoorist. Kirikuriistadel, mööblil ja üldse igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi ja piilareid. Jäljendatakse gooti teravkaarelist aknakujutist ja muid detaile. Feodaalide ja rikaste majapidamise sisustus muutus võrreldes romaani
aastal ilmus Bolognas 1000 eksemplaris esimene kaartidega trükitud Ptolemaiose ,,Geograafia". Just tema teosed olidki tolle aja loetavaimad raamatud. Ptolemaiose teoste avalikuks saamisele aitas loomulikult kaasa ka Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, sest just nemad päästsid mitmed Ptolemaiose käsikirjalised tööd muhameedlaste eest läände põgenevate munkade käest. Ptolemaiose projektsiooniõpetuse matemaatika nõudis keskaegselt inimeselt palju töö ja väga suuri teadmisi, kuid polnud siiski nii raske kui peateos ,,Almagest". Ometi oli Ptolemaios teinud vigu. Nimelt oli tema arvutuste järgi Vahemeri kaartidel ligikaudu 180 kilomeetrit pikem kui tegelikult. Samuti oli Ptolemaios Maailmaookeani osa alla hinnanud ning Aasia ulatus tema kaartidel kaugemale itta kui tegelikult. On teada, et Kolumbus ammutas inspiratsiooni Ptolemaiose kaartidelt, et võtta reis Aasiasse ette just läänest
sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344). RENESSANSS 15 17 sajand See haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti ja skulptuuri iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs.
teenused,omakasu). Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on üks sõpruse vorme. Riik – omakasu+loomulik sotsiaalsus. Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskagne riik oli üles ehitatud hierarhilistel suhetel. Keskaegset riiki iseloomustasid isikulisus, hierarhilisus, killustumus, võimu jagunemine kuninga ja seisuslike esinduskogude vahel. Universaalvõimu esindasid paavst ja keiser. Keskaegselt universalselt riigilt mindi üle suveräänsusele, paavst ja keiser kaotasid võimu. Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes
Inimest kui isiksust hakati vabastama kirikute dogmadest. Tekkisid näiteks küsimused ,,Kuidas Maa tekkis?" Vabastama hakati ka seisuslikest normidest ja ilmaliku võimu alt. Nii kirjanduses kui ka ajaloos sai tähtsaks algupärandite lugemine, tagasipöördumine allikate juurde. Sellega pandi siis alus filoloogilisele teksti kriitikale ja ajaloo allikate kriitikale. 14. sajandi humanistide eeskujuks oli Cicero. Cicero stiil kujutati ainuõigeks, keskaegselt ladina keelt hakati pilkavalt köögi või munga keeleks. Keele puhtuse eest muutus lausa tähenärimiseks. Antiigi ja Cicero imetlemine andis surmahoobi ladina keelele kui elavale keelele ja ladina keele kasutus muutus teisejärgulisemaks. Kreeka keele ja kultuuri taasavastamine hoogustus pärast Konstantinoopoli langemist ja see oli aastal 1453, kui Itaaliasse tulid Bütsantsi pagulased. 15. sajandil levis kreeka kirjandus juba Prantsusmaale ja selle tulemusena Lääne-Euroopas
Looduse seisukohalt bioloogiline religioon. Indiviidi seisukohalt religioossed biograafiad. Sinna vahele jääb religioosne sotsioloogia. RELIGIOONI JA RELIGIOOSSUSE PSÜHHOLOOGILISTEST ALUSTEST 17. veebruar 2010 - Roland Karo Vanarahva tarkus ütleb, et kui miski näib kahtlane,siis parim viis selgust saada on asi oma silmaga üle vaadata. Sellestsamast printsiibist lähtub ka empiiriline teadus. Tänast teadust eristab keskaegsest paljuski just see, et kui te küsinuks keskaegselt teadlaselt, mis ilm täna on, siis selle asemel, et aknast välja vaadata, süüvinuks ta vastuse leidmiseks nt Aristotelese teostesse või Piiblisse. See võib meile tunduda koomiline ja ongi seda, kui jutt käib ilmavaatlusest. Asi pole aga enam sugugi nii selge, kui kõne alla tulevad psüühikanähtused ja religiooni. Nt C. G. Jung kasutas tänaste inimeste psüühika mõistmiseks väga edukalt justnimelt vanu müüte ja pärimusi ning teda on peetud XX sajandi üheks suurimaks
1. eelskolastika, mil algas skolastilise mõtteviisi ja meetodite väljakujunemine; 2. kõrgskolastika, mis kujutas endast skolastika õitseaega; Sel ajal tegutses n Aquino Thomas; 3. järelõitsengu ja langusajastu, mil ilmnes opositsioon skolastilise mõttemaailma vastu, mõtlemine hakka aeglaselt kirikikust mõjust vabanema; 4. ilmaliku filosoofia kujunemisaeg, kujutas endast üleminekuperioodi keskaegselt kiriklikult mõtteviisilt ilmalikule mõtteviisile. Tänu araablastele tutvusid skolastikud Aristotelese filosoofiaga ning see mõjutas tugevalt nende vaateid. Kristliku mõtlemise üheks eesmärgiks sai antiikse maailmapildi sobitamine kristliku maailmapildiga. Aristotelese filosoofia kui ainus tolleaegne "teaduslik maailmakäsitlus" rakendati usuõpetuse teenistusse. A. Thomas- õpetaja ja jutlustaja, teoloog ja filosoof. Dominiiklane ja katoliku kiriku pühak
ja tema järglase Konrad Gulerth - 1524-1532? Eestikeelsed tekstid on vigased - nende kirjapanekul on tehtud vigu, mida hästi eesti keelt oskavad inimesed ei teeks. Probleemiks siinkohal, kuidas neid eestikeelseid tekste hinnata on see, et ühest küljest saab neid hästi seostada Saare-Lääne kirikliku poliitikaga, aga teisest küljest me ei saa teha nende tekstide põhjal järeldusi, et mujal ja varem ei oleks eesti keelseid kirikutekste fikseeritud. Kirikukirjandust praktiliselt keskaegselt Liivimaalt säilinud ei ole. Tõenduseks, et nad kunagi olemas olid, on raamatulukud ja klambrid, millega raamat kinni tõmmati. Al 16. saj algusets kasvab oluliselt säilinud kirjavara hulk Liivimaal üleüldse. Inimene, kes keelt oskas, tema ei olnud vaja teksti kirja panna - kirjapanek oli vaja nendele, kes keelt ei osanud - need esimesed tekstid, mis kohalikus keeles kirja pandud, on tekstid, mis on olulised sõnasõnaliselt - palved ja vanded. 16. saj II
annaabi.ee 
