Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaegne linn kui riik riigis – Õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müür, rist, linnaelu, kirik, turuplats, näitemäng, linnaõigus, püsivalt, piiras, muldvall, linlased, serval, jumalaga, raad, linnanõukogu, valitsesidosolekud, eraldus, alale, masinad, otsides, kaubavahetus, elavnes, ristisõdu, tähtsaimad, trantspordivahendid, purje, kaubalaevad, rahamajandus, kirev, suurejoonelisem, aadama, vaimuelu, jooneksvastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi. Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised perekonnapeade kokkuleppel sõlmitud abielud, kus juba küpses eas mees kosis sageli vaevalt murdeikka jõudnud tüdrukut. Jõukas pered piirasid ka oma tütarde liikumisvabadust, et vältida kokkupuuteid võõraste meestega. Samal ajal levis linnades laiadaselt prostitutsioon, millese ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. Kuna mehed abiellusid suhteliselt hilja, kui oldi hankinud ühiskondliku positsiooni ja varanduse, et pere toita, siis nähti prostitutsioonis vallaliste meeste jaoks tarviklikku nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Neid pidasid nii gildid
rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maa-asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt. Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele. Kuidas tekkis Tallinn? Muistsel iseseisvusajal oli Tallinnas Toompeal eestlaste linnus. Vanalinna alal paiknes kaubitsemiskoht ja võibolla ka asula, millel puudusid aga Lääne-Euroopa linnadele omased tunnused. 1219. a. vallutasid taanlased Tallinna ning rajasid siia oma tugipunkti. Kaubanduse elavdamiseks kutsus ordu, kelle kätte võim vahepeal läinud oli, siia 200 kaupmeest, kes asusid elama arvatavasti praeguse Niguliste kiriku ümbrusse
mõttes uusi linnu rajama. Need olid korrapärased, enamasti nelinurkse põhiplaaniga ning turuplatsi ja raekoja keskel. Põhiline erinevus maa-asulast ei olnud mitte müürid ja kaunid ehitised, vaid linnaõigus. Alles siis kui linnaks pürgiv asula oli endale selle õiguse saanud, võis rääkida linnast. Linnaosad: Linnal oli mitu keskust. Raekoda, kohtusaal ning kuninga määratud haldusametniku ja kohtuniku-foogti-maja moodustasid n-ö halduskeskuse, kus korraldati linnaelu. Usukeskuse moodustasid katedraal, klooster ja piiskopiloss. Katedraal oli suurlinna uhkus, väiksemad linnad piirdusid kirikuga. Linna südameks ja ürikeskusek oli turuplats. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone- raekoda. Turuplatsi serval võis näha paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu
Ka sellistesse kohtadesse, mis olid looduse poolt vaenlase vastu kaitstud. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpus toimunud majandusolude paranemine. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: 1)käsitöö- uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest 2)kaubandus- Feodaalide võimu all elamine oli kulukas, kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda oma äranägemise järgi 3)turvalisus(linn oli kaitstud müüriga)- müür pidi tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku, linnakodanikud olid vabad inimesed 4)soodne asukoht- linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide juurde. Sageli kasvasid linnadeks mõnele aadlile kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem
Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku
Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi.
Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi.
Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid – kreeklaste nimetus Barbarid – võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised – Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi.
Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks XI. XIII. Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord. Samas toimusid ka suured muutused, kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne- Euroopa sõjameeste katsed Kristuse hauda Jeruusalemmas ja seda ümbritsevaid maid oma võimule allutada. See oli ka paavstide võimu ja
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka v
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
