Samuti on kergkruus-ja plokid abiks erinevate õueehitiste rajamisel. Fibo kergkruus Kergkruusa valmistatakse savist, mis segatakse ühtlaseks massiks. Seejärel savimass kuivatatakse ja põletatakse pöördahjus. Savi kuumeneb temperatuurini 1150 °C ja paisub. Nii tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Fibo kergkruus (vaid looduslikest lähteainetest). Kergkruusas võib olla vett nii pinnal, kui ka graanulisse sisse imendunult. Fibo kergkruusast saab valmistada ka kergplokke, mis on väga vastupidavad. Fibo kergkruus on: · Põlematu ja külmakindel · Tugev vaatamata oma kergusele · Looduslikest materjalidest · Keemiliselt peaaegu neutraalne · Vastupidav hapete, soolade, leeliste mõjudele · Vastupidav korduvate jäätumis- ja sulamisprotsessidele Fibo kergkruus: · Ei sisalda kahjulikke gaase ega ühendeid · Ei karda niiskust · Ei hallita ega mädane
Kasutatakse soklite ja fassaadide kattematerjalina ning aiapostide ladumiseks. Täisblokk kasutatakse seinte ladumiseks. Betoontellised Valmistatakse peeneteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga. Kivide külmakindlus peab vastama viimistlustellistele kehtestatud nõuetele. Fibo kergplokid FIBO 3 on plokitoodetest kõige universaalsem: tugev, kerge, soojuspidav. Valmistatud kergkruusast, tsemendist ning veest. Fibo ventilatsiooniblokk 200- õõnesblokk. Õõnesblokki saab kasutada: ventilatsioonikanalite ehitamiseks, kas eraldiseisvalt või fibo moodulkorstnaga seotult. Fibo 5 plokkidest kõige suurema survetugevusega. Valmistatud kergkruusast, tsemendist ning veest. Põhilised kasutuskohad on raskelt koormatud seinad ja müüritsoonid, vundamendid. Keraamiline tellis Savitellis on kõige enam kasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Eesti tellised on värvuselt
tänapäeval normiks peetavast. www.paekivi.ee andmaetel maksab alus pae ehituskivi 80. Tuntuimad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Teise liigitusena võib müürikive pidada tehislikuks, see tähendab neid on vastavalt töödeldu ning sideaineid lisatud koospüsimiseks. Hetkel Eesti ehituspoodides on põhimõtteliselt müügil kuue erifirma ehituskivi. Müürikividest tuntuimaks võib pidada Weberi kuulsat fibo kergkruusplokki. Fibo plokid koosnevad Leca kergkruusast ning sideaineks on kasutatud tsementi. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Kuna tegu on kaalult kerge materjaliga, siis paraku Fibo plokkseinte müraisolatsiooni näitajad ei ole sama head, kui raskest betoonist plokkseintel (nt. Columbia-kivi)
..1000 kg kottides, kohapeal lisatakse vajalik kogus vett ja segatakse segistis) • Moodulsüsteemi sillused • Terassillused ja -talad • Monoliitbetoon + armeeringud monoliitsete silluste jaoks Abimaterjalideks on: • Hüdro- ja auruisolatsioonid • Müürisoojustused • Müürisarrused • Terastarid • Ankrud, sidusrauad VÄIKEPLOKKIDE LIIGID K E R G K R U U S P L O K I D : Kergkruusast plokkide näol on tegemist paisutatud kergkruusast (keramsiidist) kergbetoonplokkidega, mille mahukaal on sõltuvalt tootest ca 650 - 950 kg/m3 ja tugevus 3 - 5 Mpa. Materjal on kergesti töödeldav ja hea heliisolatsioonivõimega. Tootenäidistena võiks nimetada FIBO plokke. Kergkruusplokkidest müüritist kasutatakse mitmesuguste tuletõkketarindite ja kande- ning mittekandvate vaheseinte ehitamiseks. Nad sobivad hästi niisketesse ruumidesse, kus pinnakatteks on plaadid. Müüritud plokkseina võib ilma
Eri tugevusega plokkidel kasutatakse erinevas suuruses osakesi, mis jäävad vahemikesse 0…2, 2…4, 4…10 või 10…20 millimeetrit. Lisaks võib Fibo plokis olla liiva. Kergkruusa valmistamisel põletatakse savi pärast esmast töötlemist pöördahjus umbes 1150ºC juures. Selle protsessi käigus savi paisub ning muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on poorse struktuuriga ning neil on väga tugev koorik, mis teeb kergkruusast hea ja kerge materjali. Fibo ploki valmistamisel segatakse kokku kergkruus ning tsement, mis kallatakse vormi ning pressitakse plokkideks. Plokid tarduvad minimaalselt ühe ööpäeva. Peale seda need pakendatakse Joonis 1. Erinevas suuruses kergkruusa fraktsioonid. Foto: ehitusinfo.ee Omadused Fibo plokkidel on mitmeid häid omadusi. • Kaalult kerged, kuid piisava survetugevusega mitmekorruseliste majade ehitamiseks.
Müüriseotisel on kahene funktsioon: esiteks peab müüriseotis tagama müüritise töö võimalikult ühtse materjalina;teiseks võib seotisel olla esteetiline väljund, kui müüritist eksponeeritakse viimistlemata välispinnaga. Suurt tähtsust omab Fibo plokkide ülekate müüritises ja ülekate peab olema minimaalselt 1/4 ploki pikkusest. Võib julgelt väita, et Fibo toodete kasutamine ei sea arhitektidele ja projekteerijatele piiranguid ning turvaline on kasutada ühest materjalist (kergkruusast) valmistatud tooteid, mis käituvad erinevates olukordades (näit.mahumuutuste osas) ühte moodi. Tänu plokkide ja silluste laiale nomenklatuurile saab ehitada erinevatele nõudmistele vastavaid konstruktsioone. Plokkide valikul peab arvestama hoone funktsiooni, suurust ja seintele mõjuvaid koormusi. Siin üheseid lahendusi ega reegleid ei ole ning iga konkreetse olukorra peab lahendama projekteerija.Müüritise ladumise juures tuleb kindlasti jälgida ka
2.1. Radoon ehitusmaterjalidest Vahest võib kõrgenenud radoonisisalduse ruumides põhjustada ka ehitusmaterjalidest tulenev radoon. Ehitusmaterjalide radionukliidide sisalduse piirmäär on kindla eriaktiivsuse indeksiga, milleks on gamma või raadiumiindeks ning see peab olema alati väiksem kui 1,0. Eestis põhjustavad kõige kõrget radoonisisaldust peamiselt fosforiit ning diktüoneemakilt, kuid nendest ehitusmaterjale ei valmistata. ,,Kui ehitusmaterjal (näiteks kergkruusast plokk) valmistatakse savist, milles on kõrge radionukliidide sisaldus, võib see põhjustada kõrgemat radoonitaset hoones. Üldiselt ei peeta Eesti ehitusmaterjale radooniohtlikeks. Radooniohtlikud võivad olla teistest riikidest eksporditud ehitusmaterjalid. Radoonisisaldust hoone sees võivad tõsta graniit, põlevkivi tuhast tehtud tsement, plokid, uraanirikas fosfaatkips, kaevandamise jääkidest ja tuhast valmistatud ehitusmaterjalid" [7]. Väikse radoonisisaldusega on tavaliselt
ehitusplaadid) mõõdud. 27. Mis on paneeli standardmõõt? 1156x200-320x??? 28. Mis on telliskivi mõõt? 250x120x65mm 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Välisvoodri all oleva tuulutusvahe alla ning vahetult soojustuse külmema poole peale. 30. Nimeta keramsiitplokk? Fibo 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi, Betoneks 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Koostis: kramsiitplokk koosneb valdavalt kergkruusast ja betoonist, betoonplokk betoonist Tugevus (ca 250mm plokk): keramisiit kuni 5 N/mm2, betoon kuni 9 N/mm2 Mass: Betoonplokk on oluliselt raskem kui keramsiitplokk Aurutihedus: Betoon on aurutihe, keramsiit ei ole 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? Üldjuhul pole soovitatav seestpoolt soojustada, kuid palkseina puhul saab teha erandi juhul kui seespoolne soojustuskiht pole paksem kui 1/3 välisseina paksusest. 34. Kas kiviseina võib seest poolt soojustada?
annab tarindi soojajuhtivuse väärtuseks (U) 0,22 W/m2K. Toodete nimekirja kuuluvad veel sillused ja moodulkorstnate elemendid. Sillused Silluseid toodetakse vastavalt Fibo plokkide paksusele (100, 150, 200, 250, 300 mm) ja kuni 2,5 m laiustele avadele. Kergsillus on armeeritud Fibo plokk. Armatuurina kasutatakse 8–12 mm terasvarbu. Fibo sillus ei moodusta külmasilda, sest on valmistatud heade soojaisolatsiooniomadustega kergkruusast. Silluse soojusjuhtivus on 0,2 W/mK; Fibo sillus on soovitav koormata ühtlase lauskoormusega, vältima peab suuri koondatud koormusi (nt. vahelaetala) silde keskel. Vastavalt ava laiusele ja seina paksusele valitakse Fibo sillus. Kui ava laius on L≥1,5 m, siis peab sillus müürile toetuma vähemalt 250 mm. Väiksemate avade korral võib toetuspikkust vähendada kuni 130 mm-ni Kergplokkidest müüritist kasutatakse nii kandvate kui ka mittekandvate seinte ehitamiseks.
225 Elementidest alusmüürid, soklid, vundamenditalad Sokli paneel 80/100/80 54,8 m2 Tõsted autokraanaga pekkaniska 35T 8,0 tund 226 Alustarindite sooja- ja hüdroisolatsioon Vertikaalne vundamendisoojustus vahtpolüstürooliga EPS-R, 187,4 m2 125 mm 23 Aluspõrandad 231 Liiv- ja killustikalus Fibo kergkruusast täide 75,0 m3 Pinnase tihendamine 75,0 m3 232 Betoontarindid Armeeritud betoonpõrandad paksusega 100 mm, võrk 6- 345,0 m2 150/150, betooni klass C20/25; B25 + Betoonipump 236 Sooja-hüdroisolatsioon Ehituspaber 375,0 m2
vooderdustellisena. · Silikaatblokk · Õõnesblokk 250 x 240 x 192 mm. Pealt ümmarguste õõnsustega. PÕLEVKIVITUHKTOOTED: põlevkivituhkgaasbetoon, väikeblokid. Firma SILBET 600 x 300 x 200 mm. · Volumbia kivi, valmistatakse Tartus. Betoonist, õõnsustega, lisaks fassaadikattekivid 390 x 190 x 90/140/190. Külmakindlus 75 tsüklit. Fassaadikattel 50 tsüklit. · Fibokergblokk, koosneb kergkruusast, sideaine on tsement. 300 mm laiune vundamendiks, 200 kandeseinad, 100 mm vaheseinad. Pikkus 490 mm. Soojustusega fiboblokk, keskele on paigutatud sojustus. · Isoklinker soojustus ja fassaadikattematerjal, polüpuretaani kasut. soojustamiseks. · Raketerm sees soojustus, peal fassaadikate, kodumaine. · Stenifassaadiplaat tuuakse Norrast, peal looduslik kivipuru,
18 Kannvundamentide asukoha mahamärkimine ha 0,0640 16 1,02 2 1 19 Kannvundamentide montaaz m3 16,1 7,8 125,58 5 2 20 Vundamendi horisontaalne hüdroisolatsioon m2 576 0,1 57,6 6 1 21 Killustikust täide m3 139,2 0,7 97,44 6 2 22 Kergkruusast täide m3 201,6 1 201,6 6 2 23 EPS soojustus 2x50 mm m2 640 0,1 64 6 2 24 Põranda hüdroisolatsioon m2 640 0,1 64 6 2 25 Põranda armeerimine m2 - - - 6 3
annaabi.ee 
