kasutada. 1. http://www.pohiseadus.ee/ akadeemiline allikas, tegemist on Eesti Vabariigi Põhiseadusega 2. http://www.postimees.ee/2843515/kohtunik-maadevahetuse- kohtuotsus-ullatas-suudistatavaid-ebaausalt-uute-mottelendudega mitte- akadeemiline allikas, tegemist on ajakirjandusartikkliga. Kui on vajadust ära kasutada uudist siis artikkli lõpus on kaks lisa, üks neist on järgnev: "Loe Riigikohtu kohtuniku Eerik Kergandberg eriarvamust...", kohtuniku enda sõnadel baseeruvat uudist võiks viidata kui ühtib teemaga. 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Notarite_Koda mitte-akadeemiline allikas, tegemist on veebilehega kus puudub eel-/retsenseerimine, täiendada ja muuta võib iga inimene. Wikipediat ei kasutata uurimustöös, isiklikuks kasutamiseks sobib kuid alati kontrollida fakte ja otsida kinnitust neile mujalt. 4.http://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/2018/2017_ PUBLIKATSIOONID
kuna ainult süüdistusaktide koostamiseks võiks vastavad ametnikud sama edukalt ka politseis töötada. Kuna politsei ja prokuratuuri vaheliste suhete analüüs nõuab aga omaette põhjalikumat käsitlust, kui on võimalik käesoleva teema raamides, lähtub autor eeldusest, et prokuröride poolt süüdistusfunktsiooni täitmine ei ole ilmselt käesolevas poliitilises situatsioonis vaieldav. 1Vt nt E. Kergandberg. Kümme märkust seoses prokuröri funktsionaalse rolliga Eesti tänases ja tulevases kriminaalmenetluses. – Juridica, 1999, nr 2, lk 65. 74 JURIDICA II/2000 Prokuratuuri põhiseaduslik asend.Funktsionaal-organisatoorne analüüs Norman Aas
kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. -19- TSIVIILKOHTUMENETLUS Kasutatud kirjandus: 1) „TSIVIILSEADUSTE KOGUMIK“ seisuga 1. jaanuar 2009 2) „ TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK“ koostanud, Siim Tammer ja Margus Miller 3) „ KOHTUMENETLUS“ koostanud, Eerik Kergandberg, Andreas Kangur, Sten Lind, Katrin Saaremäel-Stoilov, Virgo Saaremets -20-
vabalt liikuda osakonna piires, viibib vahistatu üldjuhul ööpäevaringselt lukustatud kambris pideva visuaalse ja elektroonilise järelevalve all40, erandiks on vaid aeg, mil vahistatu töötab või õpib. Töötamine on vastavalt VangS paragrahv 93 lõikele 7 vabatahtlik ning kui vahistatu avaldab soovi ikkagi töötada sõltub kõik sellest, kas vanglal on võimalus vahistatu töötamine korraldada, arestimajas eelvangistust kandval isikul töötamise võimalust pole. 37 Kergandberg, E. Sillaots, M. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura, 2005, lk 208. 38 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012, § 20 komm 14.2. 39 Davies, M. Criminal Justice 4th ed. Essex: Pearson Education Limited, 2010, lk 291. 40 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 90 komm 1 ja 3. 16
12 W. Zoller. Über die Bedeutung des Artikel 80 GG. Frankfurt am Main 1971, lk 43. 13 E.-W. Böckenförde. Die Organisationsgewalt im Bereich der Regierung. Berlin 1964, lk 88. 14 Prokuratuuri põhiseadusliku asendi kohta Eesti õigussüteemis vt N. Aas. Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal- organisatoorne analüüs. – Juridica 2000/2, lk 74–82. 15 Ka eesti erialakirjanduses on prokuratuuri iseloomustatud sui generis organisatsioonina. Vt nt E. Kergandberg. Kümme märkust seoses prokuröri funktsionaalse rolliga Eesti tänases ja tulevases kriminaalmenetluses. – Juridica 1999/2, lk 64; N. Aas. Prokuratuuri organisatsioon ja juhtimine. – Juridica 1999/2, lk 57. 16 Vt nt Strafprozeβordnung, Gerichtsverfassungsgesetz, Nebengesetze und ergänzende Bestimmungen. Fortgeführt von L. Meyer-Goβner. Erl. Von T. Kleinknecht und K. Meyer. 43., neubearb. Aufl. des von O. Schwarz begr. Werkes. München:
Ma ei ründa inimesi, ma ründan ideesid, ka heal inimesel võivad olla halvad ideed. Postmodernismis kohtuniku puhul pole juriidiline argumentatsioon puhtal kujul, vaid lisaks poliitiline ja ideoloogiline. Clarki Ülikooli professor Mark C. Miller: juriidilise argumentatsiooni sisu on see, et kohtunik peab alati põhjendama oma otsustust tuginedes õiguslikule analüüsile lisaks poliitilistele või ideoloogilstele mõjutustele. Riigikohtunik Eerik Kergandberg: õigusemõistmine ei saa olla pelgalt õiguse kohaldamine, sest seda teevad ka kõik teised. Frederick Schauer: vähe võib olla ühist inglise ja eesti keelel, kirjanduskriitikal ja mitme muutujaga võrrandil, kuid mõistlik ei ole eitada, et juriidilise argumentatsiooni peamised jooned leiame väljaspoolt õigussüsteemi. Ameerika õigusrealistid Jerome Frank ja Karl Llewellyn leidsid, et kohtunikud ei lähene (õiguslikele) probleemidele teisiti kui teised avaliku sfääri otsustajad.
Kohtusse tullakse otsima mitte seadust, vaid õigust. Kõigepealt tuleb leida ja leitaksegi nn juhusenorm, kaasusele kõige paremini vastav norm, mille kaudu tuleb jõuda otsustamisnormini. Pole välistatud juhud, kus juhusenorm ja otsustamisnorm ei lange kokku. See on loomulik, kui seaduse kuiva teksti taga osatakse näha ja hinnata asjaolusid, mis aitavad jõuda võim õigusele vastava otsustuseni. Samas ei saa õnormi ennast mitte kuidagi kõrvale visata. E. Kergandberg III. 1.1. Sest kõrgemal seisvad väärtusmastaabid Tänapäeval töötab Õteadus selliste mõtlemisviisidega nagu analoogia, võrdlus ja tüüpilisus ning teiste avatud väärtusmastaapidega. Väärtusmastaabid peavad olema aluseks Õlikule reguleerimisele, Ste täiendamistele ja samuti Se tõlgendamisele. Tänapäevane jur. otsustus peab olema väärtusotsustus. vaja on valitsevat ettekujust väärtushinnangutest – neid võib leida põhiSest
18. Jerofejev, P. Apellatsioonimenetlus."Juridica" nr 2, 1994 19. Judt, T. Minevik on teine maa: Poliitilised müüdid sõjajärgses Euroopas. "Akadeemia" nr8-9, 1994 20. Keizerov; N. Võim ja autoriteet.Kodanlike teooriate kriitika. "Eesti Raamat".Tallinn, 1977 21. Kidron, Anti. Suhtlemispsühholoogia."Valgus" Tallinn, 198 107 22. Kehtiv haldusõigus.Konspekt.Autoriseerunud prof. dr.A.-T.Kliimann. Koostanud Lang, V.; Kruus, E. Tartu, 1939 23. Kergandberg, E. Kohtunikuõigusest Saksamaal. "Juridica" nr 3, 1993 24. Kerikmäe, T. Mis on vähemus? "Juridica" nr 8, 1995 25. Kerikmäe, T. Inimõigused rahvusvahelises õiguses. "Juridica" nr 3, 1996 26. Kliimann A.-T., Administratiivakti teooria. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus.Tartu, 1932 27. Kliimann A:-T. Haldusprotsess. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus. Tartu, 1935 28. Kliimann,A.-T. Õiguskord. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus. Tartu, 1939 29
Jerofejev, P. Apellatsioonimenetlus."Juridica" nr.2, 1994 19. Judt, T. Minevik on teine maa: Poliitilised müüdid sõjajärgses Euroopas. "Akadeemia". Nr. 8-9, 1994 110 20. Keizerov; N. Võim ja autoriteet.Kodanlike teooriate kriitika. "Eesti Raamat".Tallinn, 1977 21. Kidron, Anti. Suhtlemispsühholoogia."Valgus" Tallinn, 1986 22. Kehtiv haldusõigus.Konspekt.Autoriseerunud prof. dr.A.-T.Kliimann. Koostanud Lang, V.; Kruus, E. Tartu, 1939 23. Kergandberg, E. Kohtunikuõigusest Saksamaal. "Juridica". Nr.3, 1993 24. Kerikmäe, T. Mis on vähemus? "Juridica" nr.8, 1995 25. Kerikmäe, T. Inimõigused rahvusvahelises õiguses. “Juridica” nr 3, 1996 26. Kliimann A.-T., Administratiivakti teooria. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus.Tartu, 1932 27. Kliimann A:-T. Haldusprotsess. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus. Tartu, 1935 28. Kliimann,A.-T. Õiguskord. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus. Tartu, 1939 29
Samuti rahuldati prokuröri apellatsioon ja A-le mõisteti reaalne vangistus. C apellatsioon jäi täielikult rahuldamata kohus küll rahuldas taotluse DNA-ekspertiisi määramiseks, kuid ekspertiisi vastus oli ,,ei saa välistada C pärilikkusaine esinemist sündmuskohalt leitud proovis." Millised menetluskulud ja kelle kanda jäävad? ÕIGUSKAITSEVAHENDID KRIMINAALMENETLUSES (13.11.17) o Vt KrMS kommentaarid 207-208 o Kergandberg, Kangur, Lind, Saaremäe-Stoilov, Saarmets. Kohtumenetlus. Juura 2008, lk 262-271 Kriminaalmenetluslikest kaitsevahenditest rääkides peetakse silmas eeskätt menetlusosaliste, kuid kahtlemata ka prokuratuuri võimalust mittenõustumisel vaidlustada kriminaalmenetluse kui terviku raames tehtavaid üksikuid menetluslikke otsustusi võimalust kaevata nende otsuste peale. PS kõigil on õigus pöörduda kohtusse, PS 24 lg 5 kõigil on õigus kaevata kohtusse.
annaabi.ee 
