õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25% Naha derivaadid 1. Näärmed, eritavad peamiselt vett, NaCl, väikestes kogustes rasvhappeid ja uureat 1. Merokriinsed higinäärmed – osalevad soojusregulatsioonis, on üle keha, eriti palju peopesades, jalataldadel 2. Apokriinsed higinäärmed – kaenlaaukudes, suguelundite ümbruses, päraku ümbruses 2. Karvad – sarvkihi struktuurid, keratiinist, need on surnud rakkude jäänused, enamus valgud. Neid toidab karvasibulasse tungiv karvanäsa. Juukseid ~ 100 000, lokilisuse määrab juuksevalkude vahelised sidemed. Värvus tuleneb melanotsüütidest. 3. Küüned – sarvkihi struktuurid, koosnevad samuti keratiinist. Naha pind Terve naha pind on higi mõjul happeline: pH 3 – 6. Higinäärmete eritatavad mikromolekulaarsed rasvhapped pidurdavad bakterite ja seente kasvu.
Ööpäevas eraldub neid umbes 10-15 grammi. Marranahk sarvkihi all Marrasnaha rakud paljunevad kiiresti ja toodavad sarvkihi jaoks uusi rakke. Siis rakud sarvestuvad. Karvad Jaheda korral tõusevad karvad püsti, seda teevad karvapüstitajalihased. Juuksed Ühest karvasibulast kasvav karv kasvab mitu aastat. Seejärel langeb karv välja ning paari kuu pärast hakkab kasvama uus karv. Küüned Koosnevad valkainest keratiinist. Küünte ülesanne on sõrma- ja varbaotste kaitse. Tavaliselt kasvavad küüned mõne cm pikkuseks. Hehe, mul on pikad:P
selleks on karvapüstitajalihased. Imetajatel aitab tihe ja turris karvastik säilitada vajalikku kehatemperatuuri. Juuksed Ühest karvasibulast väljakasvav juuksekarv kasvab mitu aastat. Seejärel karvasibul katkestab oma tegevuse ja karv langeb paari päeva pärast välja. Alles mõne kuu möödudes hakkab kasvama uus juuksekarv. Inimese peas on umbes 100 000 juuksekarva. Küüned Nagu juuksedki koosnevad ka küüned keratiinist (valk). Küünte ülesandeks on kaitsta varba- ja sõrmeotsi. Tavaliselt kasvavad inimese küüned mõne sentimeetri pikkuseks. Kõige pikemad küüned olid ühel indialasel - 65 cm pikad. Kasutatud materjal: · http://www.miksike.ee/ · http://www.scf-online.com/english/40_e/bloodvessel40_e.htm · http://www.abpischools.org.uk/resources/skin/skin3.asp · http://www.udel.edu/biology/Wags/histopage/colorpage/cin/cintsm .GIF · http://news.bbc.co.uk/1/hi/health/6333137.stm
säbarustele ja elastsusele ning on see juures temperatuuri tasakaalustav. ⬜ Villast valmistatud rõivad lasevad hästi õhku läbi, kuid on soojad ning kortsuvad vähe. ⬜ Villa kiud on raskesti süttivad ning põlevad pikaldaselt, kusjuures põlev koht nagu keeb,tursub Villakiu ehitus ⬜ Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. ⬜ Villa koostisest suurem osa on valkaine,mis koosneb peamiselt keratiinist. ⬜ Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse ◼ katterakke ◼ tüvikihti ehk pärisrakke ◼ säsikihti. Villa töötlemine ⬜ Lambaid pügatakse siis kui nende vill on kuiv. ⬜ Pärast pügamist tuleb villa pesta ,et vabaneda villarasust,villas olevast mustusest ja villarasvast. ⬜ Pesu järel töödeltakse villa huntimisega. ⬜ Kraasides eraldatakse villakiud veelgi rohkem üksteisest ning saadakse ühtlane villaloor.
Kaidi Pass 11b Jõhvi Nahk Nahas on kaks kihti, mis on struktuurilt ja funktsionaalselt väga erinevad Epidermis Epidermis moodustab naha pinna. Epidermise pind koosneb kõvadest keratiinist täitunud maha surutud plaatidest. See moodustab tõhusa kaitse, takistab keemilisi aineid ja ka vee sisenemist läbi naha organismi, takistab haigusetekitaja mikroobide sattumist alumistesse kudedesse, vähendab vee aurustumist seestpoolt; peab vastu olulist mehaanilist kulumist. Kogu epidermis uueneb umbes kuue nädalaga. Nendes kihtides leidub ka pigmenti sisaldavaid rakke, millest sõltub naha värvus. Dermis e. pärisnahk Dermises on palju veresooni, millest rakud saavad toitaineid
Nahal on väga keeruline struktuur Pakseim osa on pärisnahk - 2mm Koosneb valgukimpudest: - Kollageen hästi painduv, vananedes tekivad, põikispiraalid, mistõttu naha elastsus väheneb - Elastiin valgukimpude vahel, veniv, annab elastsust - Retikulaarkiht kollageenide peal, aitab pärisnahka moodustada Pärisnahas u 60% vett Pärisnaha peal asub marrasnahk Keratiin valgud muutuvad suremisel, kõva, jäik, vees ei lahustu aga kuumas vees pundub Keratiinist koosnevad küüned ja juuksed Pärisnahka ulatuvad higi-ja rasunäärmed (seal palju veresooni ja närve) Naha kõige pealmine osa on sarvkiht (Ph5) Sarvkiht kaitseb nahka nii keemilises kui mehhaanilises mõttes, silma ümbruses pole Sarvkihist eraldub surnuid rakke kõõma Inimese nahal on karboksüülhapped, mille tõttu tekib happeline keskkond Kaenla all ja varvaste vahel on ph 7 Ööpäeval aurustub nahast u 200ml vett ; naha kaudu organism vett juurde ei saa
sarvkiht. Intaktne sarvkiht pole siiski alati läbimatu. Oluline on ka sarvkihi kiire uuenemine. Mehhaaniline kaitse: Epidermise str. Corneum ja keratiin on vastutavad naha tugevuse eest. Dermises leiduvad elastiini ja kollageenikiud annavad nahale elastsuse ja võime venida. Hüpodermis kaitseb naha all asetsevaid kudesid löökide eest. Kaitse keemiliste ainete imendumise ja veekaotuse eest: Hüdrolipiidkht- moodustub keratiinist, rasu- ja higinäärmete eritusest, normaalsest mikrofloorast. Kaitseb väljast tulevate ainete eest. Füsioloogiline barjäär (asub epidermises) hoiab ära vee aurustumise väliskeskkonda ja säilitab nii epidermise alumistes kihtides rakkude jagunemiseks vajaliku niiske keskkonna. Hüaloroonhape- seob vett ja aitab moodustada paksu geeli, et hoida niiskust ja takistada bakterite edasitungimist naha all asuvatesse kudedesse. Kaitse füüsikaliste tegurite eest:
tekstiilitööstusele. Sellest valmistatakse näiteks trikookangast, kalevit, drappi. · poolpeenvill on kammvillaste kangaste (trikoo, boston jne) toormaterjaliks. · Poolkarmvillast valmistatakse poolkarmvillaseid kangaid (seviott, trikoo) · Karmvill koosneb kõige jämedamatest kiududest ning sellest valmistatakse karmvillaseid kangaid. Villa keemiline koostis Vill koosneb peamiselt keratiinist, mis sisaldab 2-5% väävlit. Villal on suur niiskusimavus. Ta imab ja annab niiskust ära aeglaselt. Seetõttu on villased riietusesemed meie külmas ja niiskes kliimas väga tervislikud. Niiskuse ja kuumuse mõjul muutub vill pehmeks ja plastiliseks. Märjalt antud kuju säilitab villakiud ka peale kuivamist (näiteks villaste esemete pressimisel). Märjalt suures kuumuses töötlemine kahjustab villa, tugevus ja venivus vähenevad ning tõuseb karedus
Juuksed 2.1Juuste struktuur Juuksed kasvavad välja nahast ja koosnevad tugevast ja kõvast keratiinist, kuid nende ehitus on palju keerulisem ja nende tähtsus kosmeetikas palju suurem. Juuksekarv jaguneb nahast väljaulatuvaks tüvikuks ja nahas asuvaks juureks. Juure alumises otsas asub juuksesibul, milles toimub juuksekarva kasv (rakkude paljunemine). Sibula sees asuvas näsas on veresooned, mis toidavad juuksekarva. Karva peamine osa säsi koosneb värtnakujulistest rakkudest. Rakud koosnevad kiukimpudest ehl
4 millimeetrit küünest on naha all peidus. Uute rakkude moodustumine ja küüne kasvamine toimub küünejuures. Küüs tekib naha läikekihist. Nad on sarvjad nahamoodustised. Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas. Pilt 1: küüne põhianatoomia Pilt 2: Sõrme ristlõige Küüneplaat- küüneplaat kinnitub tugevalt küüneloozile, ta on 0,5-1 mm paks, sileda pinnaga. Ning läbitav vedelikele. Küüneplaat koosneb keratiinist valgust, mida leidub ohtralt ka juustes ja nahas ning seal võib eristada umbes 25 tihedalt pakitud rakukihti, mis tagavad küünele tugevuse, teravuse, painduvuse ja elastsuse. Vee hulk küünes määrab ära küüne painduvuse. Normaalselt sisaldavad küüned vett 18%; kui vee hulk jääb alla 16%, muutuvad küüned hapraks. Vee hulka mõjutavad erinevad faktorid, sh. lipiidid. Normaalsed küüned sisaldavad 5% lipiide. Madal lipiidide hulk vähendab küünte võimet vett kinni hoida.
Rasused Kuivad Segatüüpi Keemiliselt töödeldud Juuste pesemine Šampoonide sortiment: Tasakaalustatud Ph-tasemega Kaks ühes Vastavalt juuksetüübile Värvitud juuksele Taimse ekstraktiga Kõõmavastane Ravitoimega Putukamürgiga Juuste värvimine Blondeerijad Ajutisedjuuksevärvid Kerg- ehk poolpüsivärvid Püsivärvid Taimevärvid Küünehooldusvahendid Küüned koosnevad peamiselt keratiinist Küüned sisaldavad umbes 10% vett ja 1% rasva Käte hooldamisel kasutatakse: - pehmendavaid kreeme - kaitsekreeme - hüdrofoobseid silikoonõlisid Küünehooldusvahendud Jalgade hügieen ja kosmeetika on ülitähtsad. Jalakreemid sisaldavad: - higistamist pärssivaid aineid - jalgu pehmendavaid aineid - jahutavaid aineid Küünehooldusvahendid Küünelakid Küünelakieemaldajad Küünetugevdajad Küünenahaeemaldajad
ebatasane nahastruktuur); pigmentatsioonihäired (hüperpigmentatsioon, melasma, lentigo, hüpopigmentatsioon). f) Kõige parem, kui nahahooldusvahendid sisaldavad aineid, mis ka organismis olemas on. Kalamaksaõli ja nisuiduõli sisaldavad kreemid viivad nahasse vitamiine. Glütserool hoiab nahka kuivamise eest, valgulised ained toidavad nahka. 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur Juuksed kasvavad välja nahast ja koosnevad tugevast ja kõvast keratiinist, kuid nende ehitus on palju keerulisem ja nende tähtsus kosmeetikas palju suurem. Juuksekarv jaguneb nahast väljaulatuvaks tüvikuks ja nahas asuvaks juureks. Juure alumises otsas asub juuksesibul, milles toimub juuksekarva kasv (rakkude paljunemine). Sibula sees asuvas näsas on veresooned, mis toidavad juuksekarva. Karva peamine osa säsi koosneb värtnakujulistest rakkudest. Rakud koosnevad kiukimpudest ehk
regulatsioonil. -) Bioregulatoorne funktsioon Osad hormoonid on valgud. N: kõhunäärme hormoon insuliin reguleerib süsivesikute ainevahetust. Insuliinipuudus toob kaasa suhkruhaiguse tekke. -) Transpordifunktsioon Rakumembraanides olevad kandjad (transportijad) on valgud. Hemoglobiin on valk, mis tagab O2 (ja osaliselt ka CO2 transpordi). -) Struktuurne funktsioon Küüned, juuksed, karvad, suled jms koosnevad keratiinist. Keratiin ise on valk (Sõrad, kõõlused viiruse kapsiidid jms koosnevad ka valgust). -) Kaitsefunktsioon a) aktiivne kaitse teostatud antikehade poole, b) passiivne kaitse teostatud nahavalkude, lambavilla, kilpide, ogade jne poolt. *) Antikeha valgulised kaitsemolekulid, mis kaitsevad meie organismi sissetulnud võõrvalkude, võõrnukliinhapete eest (ehk viiruste eest aga mitte bakterite eest). Iga viiruse vastu on erinev antikeha.
või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe ahel muutub sirgeks. V. Ensüümide tähtsus organismisisestes reaktsioonides. teada, et ensüümid on reaktsioonispetsiifilised • Ensüümid on valgus, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm mõjutab ainult kindlaid reaktsioone VI. Osata tuua näiteid valkudest organismis • Ensüümid, valgust keratiinist koosnevad loomade nahatekised, transportvalgud aitavad ainetel liikuda VII. Kuidas valgud meid kaitsevad Õp.nr.1 lk. 50 – 51 • Antigeen takistab võõrkeha elutegevust. Antikehadega märgistatud võõrkeha on kergesti ülesleitav d) Nukleiinhapped (DNA ja RNA) ja seos valkudega I. Mõisted: kromosoom, kromatiin, geen, nukleotiid, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil, promootor, kodon, antikoodon, alleel
Referaat Juhendaja Kati Adul Paide 2013 Sissejuhatus Villa kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on valkaine, mis koosneb peamiselt keratiinist. Sinna kuuluvad süsinik 50%, vesinik 6-7%, hapnik 21- 24%, lämmastik 16-18% ja väävel 2-5%. Villa molekul on nn polüpeptiidimolekul. Lisaks valkudele sisaldab vill umbes 2% rasvu (struktuurivälised ja sisesed rasvad). Villa struktuuri väliseid rasvu teame villarasva nime all, millest tuntuim on lanoniin. Veel on villa koostises mineraalseid soolasid, süsivesikuid ja nukleiinhappe jääke. Oma referaadis räägin ma
Sageli hüpodermist ei loeta naha osaks. Nn paks nahk on peopesadel ja jalataldadel. Nn õhuke nahk katab ülejäänud keha. Naha derivaadid: · karvad katavad suurema osa kehast. Karval eristatakse karvajuurt ja karvatüvikut. Karv kasvab karvafoliikulist, mille allosas on karvasibul ja selle keskel karvapapil. Karva keskel on karvasäsi, selle ümber karvakoor ja pinnal kutiikul · küüned plaadikujulised, läbipaistvad keratiinist moodustised. Küünel eristatakse küünejuurt ja küünekeha, selle lõpus on vaba serv. Küünejuurt katab küünevall, mille eesmine õhuke osa on kutiikula, sellest eespool on küünel kuukene · rasunäärmed hargnenud lõpposaga suhteliselt lühikese juhaga näärmed, mis enamasti avanevad karvafoliikulisse. Rasunäärmed toodavad õlitaolist vedelikku nahavõiet e rasu.
otsene areng- organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. poise-poised - kalade suu ümber paiknevad jätked. püsisoojane - loomad, kelle temperatur kehas on püsivalt kõrge ja nad suudavad seda hoida kindlates piirides. sisetoes e luustik e skelett - tugisüsteem organismis sees kõigil selgroogsetel ja osal selgrootutel soomused - paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon. tiinus - looma järglase ootus uimed - veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust. Uimed esinevad muu hulgas kaladel, kahepaiksetel, mõnedel tigudel. Kõrgemate loomade jäsemed evolutsiooni käigus arenenud ürgkalade uimedest. ujupõis- kalade elund, mis sisaldab gaase. Talitleb lisahingamis-, hüdrostaatilise ja erikaalu muutva elundina.
hüdrofiilne), kangutavad need molekulid üksteisest eemale. Kuum vesi on veelgi hullem, sest ta denatureerib kollageeni kui valku ja see muutub vees lahustuvaks zelatiiniks (Vanasti tehti seanahaga ka tarretise jaoks kalgenduvat puljongit). Seda nähtust nimetatakse liimistumiseks. Toornhka eriti niisket ohustavad ka erinevad bakterid ja hallitusseened ning nahk rikneb kiiresti. 2. Karvkate Loomade karvad karusnaha pinnal sarnanevad inimese juustega. Karvad koosnevad keratiinist, mis on vee suhtes palju vastupidavam valk kui seda on kollageen (pundub tunduvalt vähem). Karusnahkade töötlemisel on põhiprobleemiks, et töötlemise käigus ei tuleks karvkate naha küljst lahti. Karvade kuju võib olla väga erinev: sirge kõver laineline krussis spiraalne Karvade kuju oleneb loomaliigist ja tõust ning karva asukohast naha eri piirkondadel. 33
annaabi.ee 
