Parved koos rändavad tähed Eva Liisa Saag Haapsalu Gümnaasium 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Topeltnägemine · Täherühmad · Kerasparved · Varjutusmuutlikud tähed · Näidised · Kasutatud materjal Sissejuhatus Sõnn on tähelepanuväärne tähtkuju. Sõnni oranzi silma tähistava Aldebarani leiad, kui pikendad kolme Orioni tähtkuju keskosas diagonaalselt paiknevat tähte ühendavat kujutletavat joont loode suunas. Seda joont jätkates jõuad tähistaeva kõige silmatorkavama kujundi Plejaadide täheparveni. Seda kutsutakse ka Seitsmeks Õeks. Topeltnägemine
docstxt/1335044502139227.txt
viisil elu lõppvaatusse jõudnud. Kuna gravitatsiooniline side hajusparve tähtede vahel on üsna lõtv, hajuvad need parved aja jooksul. Praegu on Galaktikas teada üle 1000 hajusparve. Kuna nad asuvad ainult Galaktika ketta tasandis, siis me kaugeltki kõiki vaadelda ei saa; hajusparvede koguarv meie kodugalaktikas võib olla mitmeid kümneid tuhandeid. Kerasparved Need on väga suured palli- või kerakujulised parved. Nad sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Neid võib näha väljaspool meie Galaktikat ning nad liiguvad ümber Galaktika tuuma väga pikkadel orbiitidel. Kerasparvede heledaim esindaja, M13 Herkulese tähtkujus, on üsna palja silmaga nägemise piiri peal. Teleskoopidega on meie Galaktikast leitud paarsada kerasparve
üks tähtedest teist varjutab. Teine tüüp muutlikke tähti on sellised, mille heledus tõepoolest muutub. Need tähed pulseerivad paisuvad, tõmbuvad kokku, paisuvad taas jne kindla perioodiga või korrapäratult. Täheparved Gaas Orioni udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Neid täheparvi nimetatakse hajusparvedeks. On olemas kaht tüüpi täheparvi: hajusparved ja kerasparved. Hajusparved Neid kutsutakse ka galaktilisteks parvedeks. Nii sellepärast, et neid on avastatud piki meie Linnutee galaktika põhitasandit. Hajusparved on lahtised, ilma kindla kujuta tähekogumid. Taevas võime neid näha palju. Kaks kergesti leitavat on Hüaadid ja Plejaadid. Peljaadid on noored tähed ning võib näha, et teatav hulk algsest udukogust pärinevad gaasi ümbritseb neid veel praegugi. Hüaadid on palju vanem parn. Hajuspilves võib olla tähti alates
● Leidub ka vanemaid hajusparvi, kust kuumemad tähed on enamasti supernoovana plahvatanud või muul viisil elu lõppvaatusse jõudnud. Kuna gravitatsiooniline side hajusparve tähtede vahel on üsna lõtv, hajuvad need parved aja jooksul. ● Praegu on Galaktikas teada üle 1000 hajusparve. Kuna nad asuvad ainult Galaktika ketta tasandis, siis me kaugeltki kõiki vaadelda ei saa; hajusparvede koguarv meie kodugalaktikas võib olla mitmeid kümneid tuhandeid. Kerasparved 1. Need on väga suured palli- või kerakujulised parved. 2. Nad sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Neid võib näha väljaspool meie Galaktikat ning nad liiguvad ümber Galaktika tuuma väga pikkadel orbiitidel. 3. Kerasparvede heledaim esindaja, M13 Herkulese tähtkujus, on üsna palja silmaga nägemise piiri peal. 4. Teleskoopidega on meie Galaktikast leitud paarsada kerasparve ning erinevalt
*Galaktika õhuke plaat on hinnanguliselt moodustunud 6,5 kuni 10,1 miljardit aastat tagasi. Linnutee ehk galaktika koostis: *Sinna süsteemi kuulvad ka gaas- ja tolmudud, supernoovade plahvatusjäägid, tähekettad. *Need kuuluvad tohutu suurde tähtede-, gaasi- ja tolmukogumisse *Kettakujulist kuhjumist ümbritseb kroon ehk halo *Halo koosneb hõredast gaasist ja mõnedest õige vanadest objektidest, nagu kerasparved ja teatavad muutlikud tähed. Omadused *Linnutee galaktika tuum on must auk. *Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. *Linnuteed on võimalik vaadelda teleskoobiga. *Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. * Linnuteest on võimalik eristada ainult heledamaid tähti. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast *Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv.
Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega. Kõik meid ümbritsevad tähed on tasakaaluasendis. · tuuma sees tekib sama palju energiat, kui ta välja kiirgab. · Vesiniku mass määrab ära selle, kui kaua täht veel põleb. Iseloomusta täheparvi. Tähed on koondunud tähesüsteemidesse: · Kerasparved kus tähtede tihedus tsentri suhtes suureneb (sellised ümbritsevad meie galaktikat) · Hajusparved tähed on jaotunud ühele alale üsna hajusalt. (sellised on meie galaktika sees väga palju) Millest tekivad tähed? I. Täht hakkab tekkima hõredast, külmast, vesinikurikkast gaasipilvest, mis gravitatsiooni tõttu hakkab aeglaselt kokku tõmbuma, mis võtab väga kaua aega. II
Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega. Kõik meid ümbritsevad tähed on tasakaaluasendis. · tuuma sees tekib sama palju energiat, kui ta välja kiirgab. · Vesiniku mass määrab ära selle, kui kaua täht veel põleb. Iseloomusta täheparvi. Tähed on koondunud tähesüsteemidesse: · Kerasparved kus tähtede tihedus tsentri suhtes suureneb (sellised ümbritsevad meie galaktikat) · Hajusparved tähed on jaotunud ühele alale üsna hajusalt. (sellised on meie galaktika sees väga palju) Millest tekivad tähed? I. Täht hakkab tekkima hõredast, külmast, vesinikurikkast gaasipilvest, mis gravitatsiooni tõttu hakkab aeglaselt kokku tõmbuma, mis võtab väga kaua aega. II
Tähed 4 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Linnutee, kuna see tundus huvitav teema. Ma olin enne juba kuulnud sellest, kuid ei teadnud päris täpselt, mis see on, tean, et see on seotud tähtede ja galaktikaga. Tahtsin selle kohta uurida ja referaadi teha. MIS ON GALAKTIKAD Nad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid.
tähesüsteem. • Galaktikad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. • Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse. • Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja teised taevakehad. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Kui Galaktika on kirjutatud suure G-ga, peetakse silmas meie kodugalaktikat - Linnutee galaktikat. • Täheparv, milles asub Päike. • Spiraalne hiidgalaktika. • Läbimõõt 100 000 va. • Koosneb 200-400 miljardist tähest • Kõik tähed, mida taevas näeme, asuvad Linnutee galaktikas.
kuuluvad Linnutee tähesüsteemi. Peale selle kuulvad sinna gaas- ja tolmudud, supernoovade plahvatusjäägid, tähekettad. Kõik need objektid kuuluvad tohutu suurde tähtede-, gaasi- ja tolmukogumisse, mis on ligikaudu kettakujuline. Selle läbimõõt on üle 100000 valgusaasta, maksimaalne paksus neli kuni viis korda väiksem. Kettakujulist kuhjumist ümbritseb kroon ehk halo, mis koosneb hõredast gaasist ja mõnedest õige vanadest objektidest, nagu kerasparved ja teatavad muutlikud tähed. Linnutee tähesüsteemi nimetame lühemalt Galaktikaks (kr. keeles piimatee e. -ring). Peale meie tähesüsteemi on olemas veel sääraseid, neid kõiki nimetatakse galaktikateks. Oma tähesüsteemi aga märgime neist erinevalt suure algustähega. Galaktika on üks suuremaid tähesüsteeme omataoliste hulgas. Ta sisaldab ligi paarsada miljardit tähte, mille kogumass ületab Päikese massi umbes sama arv kordi. Päike on
Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähepinnal gravitatsioonilise kokkutõmbumisega. (Meid ümbritsevad tähed on tasakaalustatud asendis) *Tuuma sees tekib sama palju energiat kui ta välja kiirgab *Vesiniku mass määrab ära, kui kaua Täht veel põleb. 2 Iseloomusta Täheparvi. Tähed koonduvad Tähesüsteemidesse, mida on mitmeid: 1) Kerasparved- kus tähtede tihedus tsenri suhtes suureneb (sellised ümbritsevad meie galaktikat) 2) Hajusparved- tähed jaotunud ühele alale üsna hajusalt. (neid on väga palju meie galaktika sees) Millest tekivad Tähed? I etapp- Täht hakkab tekkima hõredast, külmast, vesinikurikkast gaasipilvest, mis gravitatsiooni tõttu hakkab aeglaselt kokku tõmbuma. See protsess võtab väga-väga kaua aega. II etapp- Kokkupuutavas pilves tekivad väikesed tihendid, mida nim
tähepõlvkondi, millede ruumijaotus on erisuguse väljanägemisega.Mõned galaktikad on uhke spiraalmustriga kettad, teistel on sileda muna kuju, kolmandatel on jälle mitmesugused "sillad" ja "vuntsid", mis ulatuvad naabergalaktikateni. Seepärast on kõigi nende ehitust ja teket korraga raske mõista ning kasulikum on alustada lihtsamast. Kõige lihtsam tähesüsteem on kerasparv kerakujuline, umbes saja tuhande üsna sarnase tähe kuhjum.Kuigi kerasparved on väga vanad ( umbes kümne miljardi aasta ringis), ja me pole nende tekkimist näinud, oskame me seda seletada. Kui suurem kosmiline gaasipilv oma raskusjõu mõjul kokku langeb, muutub see tihedamaks ja temas tekivad esimesed tähed seda räägib meile füüsika ning seda juhtub praegugi meie enda Galaktikas, küll väiksemates pilvedes ja ühe-kahe tähe haaval. Seejärel üsna varsti, juba mõnekümne miljoni aasta pärast plahvatavad neist massiivsemad ja seetõttu kiiremini arenenud
· Mikolaj Kopernik oli esimene kes pakkus välja teooria, et planeedid tiirlevad hoopis ümber päikese, mitte ümber maa. · 1690. aastal kasutati esimest korda tähtede uurimiseks teleskoopi. · Teleskoobi suuruse määrab tema peapeegli või-läätse diameeter. · Veenus on Päiksele lähemal kui Maa. · Varaseim ülestähendus täielikust kuuvarjutus on aastast 753 p. Kr. · Tähe või mõne teise planeedi heledust nimetatakse tema tähesuuruseks. · Kerasparved, sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Kosmose uurimine: 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse - kosmoselennu - elluviimise suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas sel päeval üles esimese vedelkütusega töötava raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõudis 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase
Kuidas see tekkis, millest see koosneb ja kui palju on üldse galaktikaid. Lähemalt on räägitud ka meie kodugalaktikast Linnuteest . Töö eesmärgiks on õppida tundma paremini galaktikaid ning nende ehitust . 3 MIS ON GALAKTIKAD? Nad on koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani.[1] KUIDAS LIIGITADA GALAKTIKAID?
enam takistamatult levima. Universum muutus läbipaistvaks. · 300 miljoni aasta pärast tekkisid paljud galaktikad. Tegu oli galaktikatega, mille keskmes oli must auk, kuhu paiskus suur hulk ainet, mis tõi kaasa tohutu hulga kiirguse väljumise. · Gaasipilved olid nüüd nii tihedaks muutunud, et moodustusid tähed ja kerasparved. Tähtedes moodustusid nüüd tuumasünteesi teel kõik raskemad keemilised elemendid kuni rauani. · Raskemad tähed plahvatasid juba mõne miljoni aasta pärast supernoovadena. Plahvatustega sattusid tähtedevahelisse ruumi rauast raskemad elemendid. · 9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku kollabeerus meie Galaktika serval gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud
Vanus Üksikute tähtede vanus Linnutees on ligikaudselt mõõdetud pikaealiste radioaktiivsete elementide abil. Näiteks, kui valge kääbus on tekkinud, siis hakkab toimuma tähe pinnal radioaktiivne jahtumine ja temperatuur langeb sujuvalt. Mõõtes sellist kõige madalama temperatuuriga tähte ning võrrelda seda eeldava algse temperatuuriga, saab arvutada välja tähe vanuse. Sellise tehnikaga arvutati välja meie galaktikas kerasparv M4 vanuse, milleks hinnati 12,7± 0.7 miljardit aastat. Kerasparved on Galaktikas ühed vanimaid objektid. 2007. aastal, täht koodnimetusega HE 1523-0901 hinnati 13.2 miljardi vanuseks, mis on peaaegu sama vana kui Universum. See vanus määrati UV spektraalanalüüsiga, mis mõõtis spektrikiirte tugevust, mida tekitasid radioaktiivsed elemendid nagu toorium. Ajalugu Kreeka filosoof Demokritos (450370 eKr.) esitas idee, et hele jutt taevas, mida tunti Linnuteena võib koosneda kaugetest tähtedest. Arstoteles (384322 eKr
nn CDM-mudelid ( on Einsteini väljavõrrandite kosmoloogiline konstant, CDM on külm varjatud aine (cold dark matter). Varjatud aine olemus on tänini teadmata. Galaktikate ja tähtede tekkimine Miljardi aasta pärast tekkisid paljud galaktikad algul kvasaritena. Tegu oli galaktikatega, mille keskmes oli must auk, kuhu paiskus suur hulk ainet, mis tõi kaasa tohutu hulga kiirguse väljumise. Kollabeeruvad gaasipilved olid nüüd nii tihedaks muutunud, et moodustusid tähed ja kerasparved. Tähtedes moodustusid nüüd tuumasünteesi teel kõik raskemad keemilised elemendid kuni rauani. Raskemad tähed plahvatasid juba mõne miljoni aasta pärast supernoovadena. Plahvatustega sattusid tähtedevahelisse ruumi rauast raskemad elemendid. Need tekkisid plahvatuse ajal neutronihaarde tagajärjel. Päikesesüsteemi tekkimine 9,2 miljardi aasta pärast kollabeerus meie Galaktika serval gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud materjali
Linnutee on läätsekujuline, pealtvaadates spiraalsete harudega. Tema läbimõõt on 30 000 pc ja paksus 2500 pc. Mass ca 2*1011 Päikese massi. Päikesesarnaseid tähti on Galaktikas ca 150 miljardit.Galaktika keskel (läätsekujuline ketas) asuvad suhteliselt nooremad tähed, ketast ümbritsevas piirkonnas asuvad vanemad tähed. Tähed koonduvad täheparvedesse. Hajusparved on Galaktika tsentri poole koondunud, kerasparved koosnevad vanematest tähtedest (punased ja kollased hiiud ja ülihiiud) ja jäävad galaktika tsentrist kaugemale. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile
väljavõrrandite kosmoloogiline konstant, CDM on külm varjatud aine (cold dark matter)). Varjatud aine olemus on tänini teadmata. 1.12 Galaktikate ja tähtede tekkimine 300 miljoni aasta pärast tekkisid paljud galaktikad algul kvasaritena. Tegu oli galaktikatega, mille keskmes oli must auk, kuhu paiskus suur hulk ainet, mis tõi kaasa tohutu hulga kiirguse väljumise. Kollabeeruvad gaasipilved olid nüüd nii tihedaks muutunud, et moodustusid tähed ja kerasparved. Tähtedes moodustusid nüüd tuumasünteesi teel kõik raskemad keemilised elemendid kuni rauani. Raskemad tähed plahvatasid juba mõne miljoni aasta pärast supernoovadena. Plahvatustega sattusid tähtedevahelisse ruumi rauast raskemad elemendid. Need tekkisid plahvatuse ajal neutronihaarde tagajärjel. 2. Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi
kaugustel Linnutee tasandist neid peaaegu ei kohta. Hajusparvedega sarnast jaotust taevasfääril omavad ka gaasudud ja tolmupilved. Viimased varjavadki meie pilkude eest suurema osa Galaktika tasandis asuvatest hajusparvedest, kuid ei suuda varjata tasandist kaugel asuvaid kerasparvi. Kirjeldatud objektide erinev jaotumine Galaktikas vihjab, et Galaktika ei ole mitte vormitu tähemass, vaid omab kindlat sisemist struktuuri - kui kerasparved on koondunud Galaktika tsentrit ümbritsevasse ligikaudu sfäärilisse süsteemi, siis hajusparved, gaas ja tolm moodustavad kerasparvede sfääri läbiva ketta. Ilmselt võib oletada kirjeldatutega sarnaste allsüsteemide eksisteerimist ka parvedesse mittekoondunud tähtede puhul, kuid kuna me ise asume Linnutee vöös keset valgust neelavaid tolmupilvi, siis osutub meie Galaktika tähtede jaotusest üldpildi saamine küllaltki raskeks ülesandeks, mistõttu sellesuunalised uuringud
kust meteoriid näib väljuvat. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel. Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Valgusaasta vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s) 1 aasta. Galaktika(d) on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved). Meie galaktika on Linnutee, naabergalaktika on Andromeda udukogu. Tähed ja nende evolutsioon Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks
meteoriid näib väljuvat. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel. Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Valgusaasta vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s) 1 aasta. Galaktika(d) on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved). Meie galaktika on Linnutee, naabergalaktika on Andromeda udukogu. Tähed ja nende evolutsioon Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks
Näiteks hajusparvi moodustavad noored tähed. Need on üsna väikesed ja struktuurilt hõredad. Kuid kerasparvi moodustavad juba vanemad tähed. Nende kuju on juba kindlamad. Tähtede hajusparved olid aga üsna hõredad ja ebakindla struktuuriga. Seda põhjustab nõrk gravitatsiooniväli, mis ei suuda tähti koos hoida. Galaktikate perifeerias võib esineda tähtede hajusparvi. Näiteks spiraalgalaktikate harudes või elliptiliste galaktikate välisserval. Tähtede kerasparved on aga hajusparvede omast palju suuremad ulatudes 100 000 kuni miljoni täheni. Enamasti on nad kerakujulised. Kerasparved esinevad enamasti galaktikate keskosas. Neid peetakse Universumi ühtedeks vanimateks struktuurideks. Nad ei liigu kaasa galaktikate üldise pöörlemisega, vaid liiguvad ümber galaktika keskme omaenda orbiidil. 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84
Valgusaasta (ly) on vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*10 8m/s) 1 aasta. Absoluutseks tähesuuruseks (M) nim kagusele 10 pc vastavat näivat tähesuurust. Aastaparallaks (D) nurk, mille all tähelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg (=1aü). Galaktika on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved). Meie galaktika on Linnutee, naabergalaktika on Andromeda udukogu. 26 Ühikute definitsioonid 1 on sellise juhi takistus, mille korral 1-voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A. 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr.
Näiteks hajusparvi moodustavad noored tähed. Need on üsna väikesed ja struktuurilt hõredad. Kuid kerasparvi moodustavad juba vanemad tähed. Nende kuju on juba kindlamad. Tähtede hajusparved olid aga üsna hõredad ja ebakindla struktuuriga. Seda põhjustab nõrk gravitatsiooniväli, mis ei suuda tähti koos hoida. Galaktikate perifeerias võib esineda tähtede hajusparvi. Näiteks spiraalgalaktikate harudes või elliptiliste galaktikate välisserval. Tähtede kerasparved on aga hajusparvede omast palju suuremad ulatudes 100 000 kuni miljoni täheni. Enamasti on nad kerakujulised. Kerasparved esinevad enamasti galaktikate keskosas. Neid peetakse Universumi ühtedeks vanimateks struktuurideks. Nad ei liigu kaasa galaktikate üldise pöörlemisega, vaid liiguvad ümber galaktika keskme omaenda orbiidil. 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78
Näiteks hajusparvi moodustavad noored tähed. Need on üsna väikesed ja struktuurilt hõredad. Kuid kerasparvi moodustavad juba vanemad tähed. Nende kuju on juba kindlamad. Tähtede hajusparved olid aga üsna hõredad ja ebakindla struktuuriga. Seda põhjustab nõrk gravitatsiooniväli, mis ei suuda tähti koos hoida. Galaktikate perifeerias võib esineda tähtede hajusparvi. Näiteks spiraalgalaktikate harudes või elliptiliste galaktikate välisserval. Tähtede kerasparved on aga hajusparvede omast palju suuremad ulatudes 100 000 kuni miljoni täheni. Enamasti on nad kerakujulised. Kerasparved esinevad enamasti galaktikate keskosas. Neid peetakse Universumi ühtedeks vanimateks struktuurideks. Nad ei liigu kaasa galaktikate üldise pöörlemisega, vaid liiguvad ümber galaktika keskme omaenda orbiidil. 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84
annaabi.ee 
