Induse tsivilisatsiooni languse tingis aarjalaste sissetung , sisevastuolud, aga ka hävitavad looduskatastroofid. Esimese Hiina keisririigi killustasid kodusõjad, kuid täielikku tsivilisatsiooni langust ei toimunud. 2. Milliste sise- ja välispoliitiliste meetmetega kindlustas esimene keiser Shi Haungdi oma võimu ja tugevdas riiki? Kohaliku sõjaväelise mõjuvõimu kärpimiseks saatis Shi Haungdi riigi eri piirkondadesse keiserlikke asevalitsejaid. Ühtlustati kaalu- ja mõõdusüsteem ning kirjaviis. Välisohu vähendamiseks alustati Hiina müüri rajamist. Lisaks sellele oli Shi Huangdil hiiglaslik armee. 3. Iseloomustage keisririigiaegse Hiina valitsemiskorraldust. Milline oli keskvõimu ja provintside suhe? Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes resideerisid müüridega kindlustatud maakonnalinnades. Nende peamine ülesanne oli
oma sõjaretketega palju planeerima (varem seda impeeriumi majandusliku maid ja tekitas endale nn ei tehtud). Neid hakati ka seisukorra tõttu ning liitlasi, siis suurenes sihipäraselt välja hakati kolima maale. Rooma riik kiirelt. ehitama. Rajati Tekkisid orjade Liitlastele seevastu ei keiserlikke foorume. ülestõusud meeldinud, et neid ei Ehitati juurde Panteon ja koheldud võrdselt ning triumfikaari ja obeliske. seega puhkesid Palatinuse künkale rahutused, millega kerkisid keisrite paleed. soovisid liitlased seda, et Tekkis üks konsulitest ja pooled kanalisatsioonisüsteem ja
miljoni inimese. Vähem tähtsam ei ole ka Keelatud Linn, mis asub 72 hektaril, 6 ümbritsetud 3400 meetri pikkuse ja 10m krguse aiaga. Keelatud Linn on kantud UNESCO maailma kultuuripärani nimistusse. Hiinat külastades on võimalus ära käia ka maailma suurimal keskväljakul - Taevase Rahu Väljakul, kuhu mahub korraga miljon inimest. Väga ilus vaatamisväärsus on ka Keisrite Suvepalee, mis on üks suuremaid (290 ha) ja paremini säilinud keiserlikke aedu maailmas. (5) KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina 2. ENE 3 lk 386 7 3. http://74.125.77.132/search? q=cache:kUMfaTxgWI4J:www.koolielu.ee/pages.php/03070701%3Ftxtid %3D4200%26get%3D0+%22hiina+loodus%22&hl=et&ct=clnk&cd=3&gl=ee 4. ENE 3 lk 387 5. http://www.albion.ee/hiina.html LISAD Lisa 1 8 KOKKUVÕTE
inimese. Vähem tähtsam ei ole ka Keelatud Linn, mis asub 72 hektaril, ümbritsetud 3400 meetri pikkuse ja 10m krguse aiaga. Keelatud Linn on kantud UNESCO maailma kultuuripärani nimistusse. Hiinat külastades on võimalus ära käia ka maailma suurimal keskväljakul - Taevase Rahu Väljakul, kuhu mahub korraga miljon inimest. Väga ilus vaatamisväärsus on ka Keisrite Suvepalee, mis on üks suuremaid (290 ha) ja paremini säilinud keiserlikke aedu maailmas. ( ENE 3 lk 387) 2.1 Rahvaarvu muutumine Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%, kuid SKT elaniku kohta on madal 3600$ aastas. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju
1907 kehtestati 6-klassiline koolikohustus. 1912 1945: mitmed sündmused (nt Esimene maailmasõda, Vene revolutsioon) ei jäänud mõju avaldamata ka Jaapani hariduspoliitikas. Haridust püüti muuta üldisemaks ja kergesti kättesaadavaks. Esimese maailmasõja lõpul käis 6-klassilist koolikohustust täitmas 99% vastava eaga lapsi. Ilmusid esimesed ettepanekud 8- klassilise koolikohustuse kehtestamiseks, kuid seda enne Teist maailmsõda ei juhtunud. Seni oli tunnustatud ametlikult vaid keiserlikke kõrgkoole, pärast Esimest maailmasõda aga ka kolledzeid ja erakõrgkoole. Loodi ka nn ettevalmistavaid koole, mis olid vaheastmeks enne ülikooli. Hariduselus tulid uued mõttevoolud, nt liberalism, anarhism. Uued pedagoogilised suunad, rajati õpetajate ametiühinguid, kasvas üliõpilasliikumine ja selle mõju. Jaapani valitsus püüdis võidelda pahempoolsete dendentside vastu ja säilitada Jaapani rahvuslik ideoloogia. 1930ndatel hakkasid Jaapani hariduselus rohkem domineerima
sest vastasel juhul on teie kotid pungil suurt juhti Mao'd kujutavatest rinnamärkidest ja brozüüridest mis tutvustavad Hiina vaatamisväärsusi. Läbides järgmise, Ülima harmoonia värava, saabub külastaja Ülima harmoonia saali, Taihediani. See on arhitektuurses mõttes kogu palee väljapaistvaim ehitis, kus viidi omal ajal läbi kõik tähtsamad keiserlikud tseremooniad. Harmoonia hoidmise saalis peeti vastuvõtte ja korraldati keiserlikke eksameid. Kolme peasaali ümbritseb kokku 12 õue, mille majades elasid keisri lähedasemad alamad. Pisut põhjapool, Taevaliku puhtuse värava taga, paikneb palee, kus elas keiser. Ja kui sealt veel natuke aega kiviseid tänavaid mööda põhja poole kõndida, jõuab lõpuks keiserlikku aeda. Seal on mõnus hetkeks maha istuda, ja nautida kas tassikest teed või maitsvaid nuudleid. Kui linna ida- ja läänepoolsed kitsad tänavad ja muuseumid on juba
paleekompleks. Keelatud Linnas on 74 hektaril 9999 hoonet ning seda ümbritseb kuue meetri sügavune vallikraav ja kümne meetri kõrgune müür, mille igal küljel on väravad. Müüri neljas küljes kõrguvad sihvakad tornid, mis võimaldavad vaadelda paleed kui ka sellest väljaspool asuvat linna. Keelatud Linn on jagatud kaheks osaks, lõunaosa ehk välisõu ning põhjaosa ehk siseõu. Lõunaosas viidi läbi erinevaid keiserlikke tseremooniaid. Põhjaosa oli keiserliku perekonna elukoht. Kuni aastani 1924, mil viimane keiser Puyi sealt välja aeti, oli palees elanud 14 Mingi ja 10 Qingi keisrit. Keelatud Linnas on kõige kasutatavaim värv keiserliku perekonna sümbolvärv kollane. Kollaseks on värvitud katusekivid, paleekaunistused kui ka telliskiviteerajad. Erandiks on keiserlik raamatukogu Wenyuange, mille vett sümboliseeriva musta katuse tõttu usuti, et tuli ei hakka sellele külge. 3. 4 Terrakotasõdalased
klassiline koolikohustus. Aastatel 1912 1945 mitmed sündmused (nt Esimene maailmasõda, Vene revolutsioon) ei jäänud mõju avaldamata ka Jaapani hariduspoliitikas. Haridust püüti muuta üldisemaks ja kergesti kättesaadavaks. Esimese maailmasõja lõpul käis 6-klassilist koolikohustust täitmas 99% vastava eaga lapsi. Ilmusid esimesed ettepanekud 8-klassilise koolikohustuse kehtestamiseks, kuid seda enne Teist maailmsõda ei juhtunud. Seni oli tunnustatud ametlikult vaid keiserlikke kõrgkoole, pärast Esimest maailmasõda aga ka kolledzeid ja erakõrgkoole. Loodi ka nn ettevalmistavaid koole, mis olid vaheastmeks enne ülikooli. 1930ndatel hakkasid Jaapani hariduselus rohkem domineerima ultranatsionalistlikud ja militaristlikud tendentsid. Elemaantaarkoolide lõpetanuitele tehti 1939 kohustuslikusk täiendav kutse- ja militaarharidus. 8
ja karistusi). Kuningal lasus armuandmisõigus ja kuningarahu (,millega oli piiritletud kuritegude ring, mis kahjustasid kuningat). Kreeklased olid arhailise riigi ajal tugevad õigusfilosoofias. Rooma õiguse all kujunes välja hagide (actio-) süsteem, mille tulemina lõi iga uus kohtulahend uue pretsedendi ja positiivse kehtiva õigust. Roomas hakati keiser Theodisianus II algatusel kokku kogumann konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis edasi ning lõpuks ka teostas keiser Justinianus 500ndatel aastatel. Moodustati esimene õiguse kodifikatsioon Corpus iuris civilis: 1) Codex Justinianum, mis hõlmab codex Theodisianus 2) Digesta kui tähtsaim kodifikatsiooni osa (tsitaadivormis) 3) Institutiones, mis on Gaiuse õpik ning viimaks 4) Novellae, kuhu koondati pärast Justinianuse surma seadused. 3. Õigus keskajal
tahvli seadused. 12 pronkstahvlile kirja pandud tavaõiguse normid, mis on säilinud rekonstruktsioonina. Sisaldab veel arhailist õigust ja Ateena õiguse elemente. Kuna tavaõigust tõlgendasid preestrid tehti otsuseid sageli lihtrahva kahjuks. Lihtrahvas nõudis kindlate seaduste kirja panemist. 451 eKr valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Codex Theodosianus 438-439 pKr – koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi CIC – impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine. Moodustati keiserlik ettevalmistuskomisjon, töö tulemused legaliseeriti 529-533. Osad codex justianum 12 raamatut sh theodosianuse oma, digesta 50 raamatut teiste tsitaadid kokku koondatud, institutiones õpik, novellae justianuse eluajal valminud seadused Lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused Ius Papirianum
Poliitiline võim koondus printsipaadi, senati eesistuja ehk keisri kätte. Keiser Diocletianusest alates (284) kadusid vabariiklikud instituudid ja võim läks keisrile, kellest sai jumalkuningas. Õppeasutused ja õigusteadus. Kohalike õiguste mõju. Rullraamatute asemele tulid lehtedega koodeksid. Mõju keskaegsele kirikukohtule Keisrite seadused Codex Theodosianus 438-439 pKr koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi. Eelnes 426 pKr tsiteerimisseadus 3000 õigusakti, 400 tiitlit (teemat), 16 rmt Justinianuse koodeks ehk CIC – Corpus iuris civilis Justinianus (valitses 527-565) vallutas Põhja-Aafrika ja Itaalia. Impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine. Moodustati keiserlik ettevalmistuskomisjon, töö tulemused legaliseeriti 529-533, mõnes osas täiendati kohe pärast Justinianuse surma. Osad:
Uta laul, mis 8. sajandil muutus vähehaaval õukondlikuks luuleks. Jaapani keeles tähendab mõlemat, nii laulu kui luulet. Jaapani klassikalises luules on tugevalt tunda laulusugemeid. Need kirjutati üles silbiskeemi järgi, mis kinnistus jaapani luule (waka) põhivormiks 5/7/5/7/7. 8. ja 9. sajandil üles kirjutatud vanad laulud on vägisi sellesse vormi surutud, vanasti oli ühe rea pikkus 38 silpi. Klassikalisel perioodil hakati üles kirjutama keiserlikke suuri luuleantoloogiaid. Esimene selline oli ,,Man'ysh", ,,kümnetuhandesõnaline kogu", mis sisaldab väga iidseid luulevorme. Esineb ka pika laulu vorm, chka, milles võis laulu jätkata skeemis 5/7/5/7 ... ning lõpetati 7/7. Pikad laulud arenesid tavaliselt nii, et algasid suurest looduspildist (taevast, mäekõrgustest) ning jõudsid vähehaaval üksikisiku tasandile. Tüüpiline teema on ränduri surm.
annaabi.ee 
