Termin psühholoogia tuleneb kreeka keelest: psyche ja logas ning tähendab hingeõpetust Merehaigus ei levi ühelgi maal. Psühholoogia on dünaamiline teadus. Teaduslik ps erineb argipsühholoogiast sest teaduslikus psühholoogias kasutatakse teaduslikke meetodeid, analüüsida ja rakendada ning uurimistulemusi on vöimalik kontrollida. PS algeid vöime leida juba antiikajast, need seonduvad Hippokratese ja Galenose nimega. Nende kehamahlade teooria järgi määravad inimese temp kehamahlad. Milline neist on ülekaalus selline on ka inimese temperament. Pedagoogika ja psühholoogia on seotud, sest nendega on tekkinud ka koos mitu uut rakenduslikku suunda. Koolipsüjhholoogid tegelevad õpilaste vaimsete ja emotsionaalsete probleemide väljaselgitamisega ning õpilaste nöustamisega. Loodusteadused millele psühholoogiateadus toetub on geneetika, bioloogia ja arstiteadus. Organistatsioonipsühholoogias uuritakse erinevate ettevötete, kollektiivide,
kokku trükilehekülg. Nii sai trükkida kiirest, odavalt ja hästi loetavalt. Keskaja teaduslik meditsiin, mida õpetati ülikoolide arstiteaduskonnas, tugevnes antiikaja õpetusele. Selle järgi oli inimesel nelja sorti kehamahtu, keri, Must sapp, Kollane sapp ning lima/ röga. Need mahlad pidid olema tasakaalus : kui mingit mahla saab rohkem, läheb harmoonia kaduma ja inimene haigestub, et inimene terveks ravida, tuleb ravimteedega või ravimitega kehamahlad taas tasakaalu saada. Renessantss ja humanistid Antiikkultuuri taassünd algas Itaalias õige mitmel põhjusel, Esiteks oli Itaalia olnud Rooma impeeriumi keskus, kus oli säilinud küllalt palju antiikseid mälestusi. Teiseks Asusid Põhja Itaalias võimsad linnariigid, kuhu tänu vahemere kaubandusele voolas üha uusi raskusi. Renessansiaja kunstnikud vaimustusid antiigid pärandist, püüdes seda oma töödes jäljendada ning edasi arendada. Toetudes antiikaja
Kollase-punasevöödilise keha ja teravalt lõhnava kollase kehamahlaga sõnniku-uss elab lautade ligidal sõnnikus, kompostis või mädanevas põhus. Enamik vihmausse jahedust ei pelga. Vihmausside mõnusaim aeg algab sügisvihmadega ja kestab maa lõpliku külmumiseni. Talveks taanduvad nad sügavamale või keeravad end mullas sõlme, tühjendavad soole, kattuvad limakapsliga ja jäävad saatuse hoolde. Nii võivad nad ka kergelt külmunud mullas, alajahtunult vastu pidada. Kui kehamahlad jäätuvad , siis tuleb surm. Vihmaussid kasutavad liikumiseks lihaseid, vesiskeletti ja harjaseid. Kehasein koosneb ringlihaste ja pikilihaste kihist, lülid on üksteisest vaheseintega eraldatud ja nende õõned vedelikku, soolikat ja muid siseelundeid täis. Kui pikilihased kokku tõmbuvad, suruvad nad kehalülisid lühemaks ja jämedamaks; ringlihased jälle pikemaks ja peenemaks. Sellised kokkutõmbelained liiguvad vaheldumisi eest tahapoole
· Mõistulik hing või mõtlemisvõime on ainult inimesel, puudub loomadel. Mõistus on ainult inimesel ja selle poolest erineb ta kõikidest loomadest. Hippokrates (460-370 eKr) arendas välja õpetuse kehamahladest. Antiikaja arusaamade kohaselt koosnes maailm neljast algelemendist: tuli, vesi, maa ja õhk. Neid nelja elementi kombineerides saab maailmas kõik olemasolevad asjad. Selle idee rakendaski ta inimkehale, mille kohaselt koosneb keha neljast algelemendist: kehamahlad- veri, lima, kollane ja must sapp. Hippokrates Psühholoogia ajaloost 1 Aristoteles Psühholoogia ajaloost 2 2.2 Uusaja pööre inimesekäsitluses Kesksel kohal oli antiik- ja keskaja mõtlejatel sellised küsimused nagu: mis on kosmos, milline on ideaalne riigikorraldus, kas Jumala olemasolu on tõestatav jms. Valitses usk, et
Aristoteles keskendub loodusteadustele ning organiseerib teadustööd. Entsüklopedist. Rajab formaalse loogika. Lisas neljale algelemendile viienda eetri. Hierarhiate pooldaja. Eitab ideede eraldiseismist tajutavatest asjadest. Asjade ,,loomus" annab neile algpõhjuse ja eesmärgi. Süstematiseerib loomi. Loob kolme hinge teooria Galenos (roomlane) vivisektsioon, tööd anatoomiast, füsioloogiast, neuroloogiast. 5. Nimetage 4 kehaehituse tüüpi ja neile vastavad kehamahlad Maailma neljale elemendile põhines neli kehaehituse tüüpi ja sellele omakorda toetus humoraalpatoloogia: Õhk Sangviinik Veri Tuli Koleerik Kollane sapp Vesi Flegmaatik Lümf Maa Melanhoolik Must sapp 6. Nimetage araabia/islami teaduse olulisi suundi Araabia maailm säilitas antiik-Kreeka teadust, kuid ei lisanud ise kuigi palju. Kuni ristisõdadeni üsna teaduslembene ühiskond. Peamised suunad on keemia, mehhaanika ning arstiteadus ja astronoomia
· omandatud suhtlemisviis · mudel · seisundi atributsioon Klassifitseeriv paradigma · isiksuse joon · vajadusel baseeruv (näit. nAff) · püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid II Näited isiksuse püsiomaduste kontseptsioonidest · Hippokrates (460-377 e.K) - ainete kvaliteedid: tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus · Galenos (129 -199 p.K) - temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu temperamendi tüübid: koleerik (ärritus) - choleric (kollane sapp) melanhoolik (masendus)- melancholic (must sapp) sangviinik (optimism) - sanguine -
· omandatud suhtlemisviis · mudel · seisundi atributsioon Klassifitseeriv paradigma · isiksuse joon · vajadusel baseeruv (näit. nAff) · püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid II Näited isiksuse püsiomaduste kontseptsioonidest · Hippokrates (460-377 e.K) - ainete kvaliteedid: tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus · Galenos (129 -199 p.K) - temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu temperamendi tüübid: koleerik (ärritus) - choleric (kollane sapp) melanhoolik (masendus)- melancholic (must sapp) sangviinik (optimism) - sanguine -
loogika. Aristoteles paistis silma oma klassifitseerimis-huvi poolest. Aristoteles võttis omaks nelja elemendi kontseptsiooni ning lisas sinna viienda eetri kõrgemate sfääride jaoks. Esemed moodustunuksid tema arvates vormist (morphe) ja mateeriast (hyle). Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmapilti. Bioloogias lõi võrdleva meetodi alused. Süstematiseeris, eraldas nt selgroogsed omaette rühmaks. 5. Nimetage 4 kehaehituse tüüpi ja neile vastavad kehamahlad Sangviinikud - veri, koleerikud - kollane sapp, flegmaatikud - lümf, melanhoolikud - must sapp. 6. Nimetage araabia/islami teaduse olulisi suundi · Araablased täiustasid matemaatikat ja astronoomiat (eriti tugev oli instrumentaalne külg, aga ka algebra Indiast). (Makrokosmos) · Araabia arstid tegid juba ka eksperimente (+ katsepäevik). · Keemia (destilleerimine, alkeemia) · Optika · Rakendusbotaanika (lõhnaained, vürtsid jne) 7
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas
hakati eitama skolastilist teaduslikku meetodit. Teadus põhines nüüd kogemustel. Pelaetungivad haigused andsid hoogu haiglate, meditsiinikutse ja arstiõppe arengule. Reaktsioon rahvameditsiini vastu- arstkond lõi süsteemi, et iseravijaid turult välja tõrjuda. Ülikoolide areng- meditsiiniülikoolidest juhtivad Padova ja Leyden. Meditsiinis humoraalpatoloogia tasa asendumine iatrokeemiaga (nägi haiguse taga eeskätt keemilisi protsesse). Kehamahlad asenduvad keemiliste elementidega. Hakati jälle tegelema esmaabiga. Nimetage Renessanssi perioodist olulisi arstiteaduse ajalukku läinud inimesi Leonardo da Vinci (anatoomia uurimine- silma ehitus, kapillaarid jms). Andreas Vesalius (juhtiv anatoom). Girolamo Francastro (nakkushaiguste spetsialist). Ambruanz Pare (kirurgia, eeskätt haava ravi ,,isa". Lisaks verejooksu kontrolli alla saamine- veresoonte ligeerimine amputatsioonidel).
Persona= mask (kr, lad) Kas isiksus kui sotsiaalne ,,mina" teiste jaoks, mida inimene näitab välja varjamaks oma tõelist ,,mina" või sümbol, mis annab aimu tõelisest ,,minast"? Indiviid ei võrdu isiksus. Indiviidist isiksus saaks, peab indiviid läbima arengu. Kui areng on takistatud, siis ei arene välja harmooniline, normaalne isiksus. Isiksuse teooriad: *anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad - kehamahlade teooria (Hippokrates)- kehamahlad määravad ära isiksuse- kuidas on arenenud vedelike süsteem- sellega määrab ära isiksusjooned, temperamendijooned, inimeste liigitamine nelja liiki. Sangviinik, koleerik?, flegmaatik, - füsiognoomiline teooria (Lavater)- - frenoloogia (Gall) inimese kehaehituses peitub tema iseloom. Keha ja isiksus käivad käsikäes. *psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, Anna Freud): motivatsioon! Ei vaadata inimese keha, vaid psüholoogilisi omadusi
Kopeerid nt vanemate käitumist. Varajased mudelid on see, mis paneb aluse sellele kuidas ma aru saan mis on õige. - Seisundi atributsioon. Klassifitseeriv paradigma: - isiksuse joon. - vajadusel baseeruv (näit. Naff). - püsiv, psühhodiagnostika. - tüpoloogiad. - temperament, somatotüübid. II Näited isiksuse püsiomaduste konseptsioonidest: Hippokrates (460-377eKr) – ainete kvaliteedid: Tuli – soojus, vesi – vedelus, maa – tugevus, õhk – külmus. Inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus Galenos (129 -199 p.K) – temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu Temperamendi tüübid: Koleerik (ärritus) – choleric. Kollane sapp. Melanhoolik (masendus) – melancholic. Must sapp. Sangviinik (optimism) – sanguine. Veri.
sajandil üldse Euroopas ca 40 ülikooli). Õpingutes sai oluliseks practica (entsüklopeediline ülevaade haigustest ja nende ravist). Lisaks ilmuvad veel õppevormid nagu consilia (juhtumianalüüs), regimens (nö tervishoid isiklikul ja ka laiemal tasemel), experimenta (retseptiteadus), materia medica (rohuteadus). Meditsiinis hakkas humoraalpatoloogia asenduma iatrokeemiaga (alkeemial põhinev kontseptsioon, mis näeb haiguse ja terviuse taga eeskätt keemilisi protsesse kehamahlad asenduvad piltlikult keemililiste elementidega). Algas natuurfilosoofia võidukäik, mis andis oma positiivse panuse looduse seletamisele. Toimus ka teatav üldine lähenemisnurkade muutus nt hakati jälle tegelema esmaabi jms-ga. Keskajal oli esmaabi valdkond, mis kiratses. Nt suhtumine enesetapjatesse neid peeti ebapuhtaiks, mis omakorda tähendas, et ka nende puudutamine, nende asjade puudutamine ei olnud soovitav. Samas vajas iga selline oletatav
annaabi.ee 
