HOBUSTE VÄRVUSED Koostas : Elsa Tamm PH 11 2014/2015 õ.-a. MUST Nahk ja karvkate on musta pigmendiga, Lakk ja saba mustad Võib suvel pleekida Erinevad varjundid ahkmust Must Ahkmust RAUDJAS Naha pigment -must Karvkate - punane või punakas Lakk, saba ja jalad - sama tooni mis kehagi või alumised otsad tooni võrra heledamad Linalakk - beežikas, helepruun lakk Erinevad varjundid : Heleraudjas Tumeraudjas Linalakkraudjas Raudjas Heleraudjas Tumeraudjas Linalakk raudjas KÕRB Naha pigment must Karvkate kehal punakas Jalad, lakk ja saba mustad Erinevad varjundid Mustjaskõrb Tumekõrb Helekõrb Kõrb Mustjaskõrb Tumekõrb Helekõrb VÕIK Naha pigment must Karvkate kehal kollane, kollakas /tumekollane
" Mina arvasin lapsena, et inimese hing läheb peale surma looma kehasse. Kui surnu maetakse maha, siis sealt samast kalmistult või natuke eemale leiab hing looma. Kui ta on tema sisse läinud, hakkab ta rändama ning otsima oma inimesi. Lapsena tihtipeale mõtlesin, et mu koer on mu vanaema, sest kui pahandust tegin oli koer alati minu arvates pettunud näoga. Inimene läheb sinna, kuhu ta ise tahab minna. Kõik peitub tema enda mõtltemises. Mõni usub, et hind jääb sinna, kuhu ta kehagi. Kuid nagu on ka öeldud Jaan Krossi raamatus "Kolme katku vahel": "Mis tean mina, inimeselaps, elust ja surmast." Arvan, et inimene läheb sinna, kuhu ta ise usub, et läheb.
petavad oma keha? Ja kes elavaid rüvetavad, niisama halvad kui surnute rüvetajad? Ja et ihu pole halvem kui hing? Ja kui ihu poleks hing, mis siis hing on? Mehe või naise keha armastus ei tarvitse aru anda, ei tarvitse kehagi aru anda, mehe keha on täiuslik, naise keha on täiuslik. Ei tarvitse nöoilme aru anda, kuid ilusa inimese ilme on rohkem kui näos, see täidab ka liikmeid, see täidab ta puusi ja pahkluid, see on ta rühis, pea hoiakus, pihas ja põlvedes, rõivads ei varja seda,
Kui laste hooldajad meelsasti laulavad, siis hakkavad ka lapsed vaimustunult laulma. ,,Kõige vanim ja ilusaim muusikaorgan, ogan, millele meie muusika ja meie olemasolu tänu võlgneb, on hääl." Richard Wagner HÄÄL ON KASVATUSVAHEND Kesksel kohal on kasvataja hääl. Intonatsioonikindlus ja ,,õigete" nootide tabamine ei ole siin nii olemuslku tähtsusega. Palju tähtsam on, et lastega õiges hääleulatuses lauldakse ja rõõmuga. Laste hääl, nagu kogu ülejänud kehagi, on kasvamises. Häälepaelad on veel lühikesed, helisevad kõrgemalt. Kui me tahame orgaanilisi asjaolusid arvestada, peame me laste tooni- ja hääleulatuses laulma. Lasteaialaste hääleulatus jääb f1 ja e2 vahele. Kuni puberteedieani kasvab hääleulatus. Kui perekonnas, koolis, sõpraderingis lauldakse, arenevad laste hääled märkamatult. Harjutamise läbi muutuvad nende hääled tugevamaks, kandvamaks ja ilusamaks. Kuni puberteedini pidevlt
· Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. 2. Idealistlik- Platoni liin. Hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. · Antiikkreeka ja rooma filosoofidelt ja arstidelt kogunes väärtuslikke tähelepanekuid psüühika ja aju ning psüühika ja keskkonna seoste ning üksikute psüühiliste nähtuste
Joonis 3 Paljud meist peavad tegema päevas mitu tundi tööd arvutiga. See koormab silmi ning tunneme, et silmad on väsinud, kuivad ja ilma igasuguse särata. Arvutiekraanil olev kujutis on tehtud mitmest miljonist pikslist, mis pidevalt muutuvad. Silmad peavad kogu aeg kõike tähele panema ja uute piltidega end kohandama. Sellest tuleb ka see, et enamuse arvutikasutajate silmad on vahetevahel tuhmid ja valusad. Silmad vajavad samuti vitamiine nagu meie kehagi. Kui teil on pidevalt probleeme silmade väsimisega, siis peaksite kindlasti kasutama mustikatablette, mis silma veresooni tugevdavad ja silmad välismõjudele vähem vastuvõtlikuks teevad. Nägemisteravus paraneb mustikatablettide võtmise ajal. Kui teile ei meeldi tabletid, saate apteegist ka sama asja vedelal kujul purgis. 12 Kokkuvõte
metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2 Arengulugu Animism esemete ja olendite hingestamine (selline maailmanägemine siis). Idealistlik psühholoogia Platon väidab,et hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis,et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia R. Descartes . Vaim ja keha kui erinevad alged, siiski mõjutavad teineteist. Frenoloogia põhines ekslikul oletusel, nagu oleks võimetel ja isiksuse omadustel peaajus kindlapiiriline asukoht. Psühhofüüsika objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes.
Usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Esemetele ja olenditele omistatud hing näis olevat kehast sõltumatu ja määrav keha eksistentsi suhtes. Idealistlik psühholoogia Platon väitis, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia Interaktiivse dualismi seisukoht vaim ja keha kui erinevad alged mõjutavad teineteist. Psühhofüüsika füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivsed seoseid käsitlev psühholoogia osa.. Objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes.
Usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Esemetele ja olenditele omistatud hing näis olevat kehast sõltumatu ja määrav keha eksistentsi suhtes. Idealistlik psühholoogia Platon väitis, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia Interaktiivse dualismi seisukoht vaim ja keha kui erinevad alged mõjutavad teineteist. Psühhofüüsika füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivsed seoseid käsitlev psühholoogia osa.. Objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes.
Ta teab, ütlen, et rikkused asuvad mitte seal, kuhu neid kogutakse; vaimu tuleb täita, mitte rahalaegast. (32) Tema valitsegu kõiki asju, talle kuulugu kogu loodus, nii et jumalate kombel kõike hallates ning oma valdusi ida ja lääne lõppudega piirates, vaataks ta oma rikkuste kõrguselt põlgusega rahajõmmidele, kellest igaüks on pigem tusane võõra, kui rõõmus endalekuuluva pärast. (33) Säärase kõrguseni jõudes hooldab ta kehagi kui möödapääsmatut koormat, kuid ei armasta teda ega allu sellele, keda valitsema ta on määratud. Keegi pole vaba, kui ta keha orjab. Sest sellegi valitsus on isemeelne ja nõudlik, rääkimata juba teistest isandatest, kes keha ülemäärase hooldamise korral ilmuvad. (34) Kehast väljub hing kas rahulikult või sööstab välja, tundmata huvi selle vastu, mis saab mahajäetust hiljem. Nagu me ei hooli mahalõigatud juustest või habemekarvadest, nõnda väljub too jumalik hing
kahe vahel. Arhetüübid (pärilikud tajumustrid) on kollektiivsed. Nt unenäod sisaldavad sageli elemente, mis ei ole individuaalsed, mis ei saa pärineda inimese isiklikust kogemusest ning mis näivad olevat ürgsed ja kaasasündinud inimpsüühika väljendusvormid. See on ootusprane. Nii nagu inimese keha kujutav endast elundite kogumit, millest igal on seljataga pikk arengulugu, nii võib ka oletada, et psüühikagi on organiseeritud samal põhimõttel. Nagu kehagi, milles hing eksisteerib, ei saa ka hinge käsitleda ajaloota (psüühe taust ürginimeses, kelle elutunnetus oli lhedane looma omale). See ürgvana psüühe moodustab inimmeele vundamendi, nagu ka kega ülesehitus põhineb imetajatele omastel üldistel anatoomilistel iseärasustel. Anatoomi või bioloogi treenitud silm näeb inimese kehas paljusid viiteid algupärasustele mustritele. Samuti märkab kogenud inimpsüühika uurija sarnasust, mis seob tänapäeva inimese unenäopilte
omane ammusest ajast. Võime oletada, et ürg inimesed püüdsid seletada und, unenägusid jne. Hinge mõistet kasutades. Sellist maailmanägemist, esemete ja asjade hingestamist nimetatakse animismiks. Koos tsivilisatsiooniga tekkinud teadusega sai kõik hingeellu puutub filosoofia uurimisobjektiks. Kujunes välja kakas vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni. Materjalistlik (Demokritos väitis et hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi) ja idealistlik. Eelnenud perioodide tähelepanekud arendasid edasi renessanssiajastu õpetlasi. Alates 15 saj. hakkasid välja kujunema eeldused psüühika teaduse mõistmiseks: R. Descartes kirjeldas teadvuse ja refleksi mõisteid; F. Bacon tööd andisid tõuke loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse; J. Locke arendas meeleliste teadmiste päritolu ideed .G. Leibnitz tõi käsitlusele alateadvuse mõiste.
annaabi.ee 
