Bioloogilised ohutegurid Mis on bioloogilised ohutegurid? · Bakterid · Seened · Viirused · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained · Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ei põhjusta inimese haigestumist · 2
See põhjustab temperatuuri tõusu, punetust ja valu. Sissetungijaid hävitatakse valimatult: nad süüakse või nad hukkuvad väljapaisatud mürkide tagajärjel. Niisugune mittespetsiifiline immuunvastus tekitabki põletiku. Organismile on see väga kulukas, sest sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele. Loomuliku immuunsuse tagavadki keha kaitsetõkked (terve nahk, vere hüübimine, ripsepiteel ninaõõne ja hingetorus, limaepiteel, kehaeritised ning normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus) ning kaasasündinud immuunsüsteemiosad (fagotsüüdid ehk õgirakud ja mittespetsiifiline immuunreaktsioon - põletik, palavik, NK-rakud (natural killer cells). Kaasasündinud immuunsus on küll organismile hädavajalik, kuid kõige paremini saab organism hakkama, kui koostöö kaasasündinud ja omandatud immuunsuse vahel on paigas. Kasutatud allikad: Kokassaar, U. 2009. Bioloogia 9. klassile I osa: 50- 53.
Bioloogiline ohutegur töökeskkonnas Bioloogilised ohutegurid (1) bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist.
Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR? Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese, endoparasiidid, muud bioloogiliselt aktiivsed ained. Bioloogiliseks ohuteguriks võib ka olla haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees ning ka hammustavad putukad(puuk). Samuti ka kõik kehaeritised(piim, sülg, uriin, väljaheited), veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1 Mõju inimesele Bioloogilne ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada allergiat, nakkushaigust ja mürgistust(toksiinidest). 1.2 Seotud töövaldkonnad Kutseakatumisest ohustatud erilalad on meditsiin(arstid, õed, sanitarid, laborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed.
levikutmaailmas soodustab turismiareng ,ärireiside intensiivistumine ,immigratsioon. Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on haige loom või inimene, bakterkandja, parasiitide vaheperemees või ka verd hammustavad putukad. Bioloogilisteks ohuteguriteks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Kutsenakatumisest ohustatud erialad on eelkõige meditsiin (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed.Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku toiduainete- ja karusnahatööstuses, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses
.............. 7 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? Bioloogilised ohutegurid on: · bakterid · viirused · seened · rakukultuurid · inimese endoparasiidid · muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1. Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk Bioloogilisest ohutegurist mõjutatud tööpiirkond märgistatakse ja paigaldatakse hoiatusmärk ,,Bioloogiline oht": Bioloogilistest ohuteguritest ohustatud tegevusvaldkonnad: · toidutoorme ja toidu käitlemine · põllumajandustoodete tootmine ja metsatöö
seaõnn paknäär- kõhutõved kivitäks-karjased peksavad jalad vastu kive puru tikutaja-karjapoisid löövad orkide otsa jalad puru kakerdaja- linalind-linavästrik karjalind- Tegevused: 1)kuulis 1x kägu 2)nägemine 3)varjamine 4)situtamine petmine -võõras hing(inimene võõra võimu all) - hingekaotus Maagiline kontaktsus: kehaline kontakt: 1)kallistamine 2)hammustamine 3)suudlemine 4)suguühe 5)kehaeritised 6)puudutus 7)söömine 8)joomine 9)tapmine 10)imemine kaudne kontakt: 1)puhumine 2)jälgedes käimine 3)asemel magamine 4)toolil istumine 5)kellegi asja saamine endale 6)üle läve andmine 7)nimetamine 8)kiitmine 9)pilk-kade pilk 10)kinkimine 11)eitamine 12)pilkamine, naermine 13)küsimine (teine peab vastama jah) 14)mõistatamine -EBAUSK reageering/emotsionaalne: -ehmatus -igatsus -hirm -üllatus 03.11.2011 Mets 1. Tervitus, miks tuldi?, and-tõiv 2. Ei tohi karta. 3
Tikutaja - karjased löövad end vastu oksatikke Kakerdaja - hakkad kakerdama, ader ei püsi vaos (Järvekaur) Linalind - vilets linaõnn Tegevused 1. Kuuleb - kuulis 1x 2. Nägemine (kured kuulda, haned näha, luiged lugeda) 3. Varjamine 4. Situtamine (õnn on hilisem tõlgendus) Hingede ümberpaiknemine - Maagiline kontaktsus Kehaline kontakt 1. Kallistamine 2. Hammustamine 3. Suudlemine 4. Suguühe 5. Kehaeritised 6. Puudutus - vargne puudutus 7. Söömine 8. Joomine (sipelgapesa lugu, viinapudel tuleb jaaniööl ära juua) 9. Tapmine Sekura - indiaanlaste kaitsevaim [Film ,,Leon] Laiba pea põhjapoole; Nägemata laip - Neid ei torgita loomade poolt. Metsas maga pea põhjas. 10. Imemine Kaudne kontakt 1. Puhumine 2. Jälgedes käimine 3. Asemel magamine 4. Toolil istumine 5
puudus (1:3500) alaareng 2. Fenüülketonuuria Veri ja uriin -mürgise Tugev närvisüsteemi Fenüülalaniini vaene (1:8500) vaheühendi leidumine kahjustus, pigmendi- dieet vaegus 3. tsüstiline fibroos Kloriidioonide hulka Kõik näärmelised Koheselt kasutatakse (1:4500) kehaeritistes (higis) kehaeritised väga lima vedeldavaid tihked, nt lima preparaate. Surevad hingamisteedes, kopsupõletiku kätte u seedenõred 35-37 aastaselt. seedekulglas, lima suguelundites 4
Mikroorganismid: *bakterid *mikroseened *protistid *viirused Rakukultruurid Endoparasiidid Vetikad Bioloogiliselt aktiivsed ained: *priionid (viirustest vääiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaiguste tekitajad) *geneetiline materjal *toksiinid *allergeenird (loomade epiteelitolm) *ensüümid *hormoonid Ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vahepearemees või hammustavad putukad. Ka kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid Tagajärg : nakkushaigus, allergia, mürgistus, surm 49. Bioloogilise ohuteguriga nakatumise viisid/teed Kontaktülekande kaudu (otsene, kaudne, kokkupuude); Õhu kaudu (tolmuosakesed, erosoolsed osakesed, sülje ja rögapiisad); Tolmuosakeste kaudu aurustuvad mikroobid aerosoolseteks osadeks. Mida väiksemad on osakesed, seda kiiremini need aurustuvad ja jäävad kauemaks õhku püsima.
Nohu, palavik, ristluuvalud, ödeemid. Külm Keha koed tõmbuvad külmaga kokku, vee ringvool kehas takerdub - sellega kaasneb jäikus, külmatunne, valu jäsemetes, õlgades ja alaseljas. Külm siseneb kehasse läbi Kopsumeridiaani. Külma kogunemine kõhupiirkonda toob kaasa oksendamise pärast söömist, valu sooltes ja kõhulahtisuse, suure verekaotusega ja valuliku menstruatsiooni emakas. Kõik vedelad selged vesised ja külmad kehaeritised on seotud külmaga. Kuivus Kuivusega kaasnevad: kuivad huuled, kuivav suu, keel, kurk, kuiv väljaheide ja vähene urineerimine. Tekib janu, higistamine, peavalu, vastumeelsus kuuma suhtes. Äärmuslikult deliirium, ebaselge kõne, vaimne rahutus, teadvusetus. Kuivus jõuab kehasse eelkõige läbi kudede ja veresoonte. Väliseks asjaoluks võiks nimetada ka toidumürkide sisenemise kehasse, mille all kannatab esimeses järgus Maomeridiaan. http://hingetee.wordpress
suhteliselt vastupidavad kuumusele ja kuivamisele. § Säilivad 50°C juures vähemalt 0,5 tundi. § Kasvavad 10% NaCl vi 40% sappi sisaldavas keskkonnas. § 3% fenool ja 1% klooramiin surmavad 2-3 minuti järel. Epidemioloogia § Stafülokokid nahal, ninaneelus, suus, seede- ja urogenitaal-traktis. S. aureus esineb 15-50% inimestel normaalselt nina-sõõrmetes ja sageli rektumis, perineumil ja kurgus. Nahal ajutine, kuid korduv kolonisatsioon. § Nakkuse allikaks peamiselt inimese kehaeritised, näiteks nahaketud, aga ka riideded jane § Haiglas on stafülokokiliste nakkustega patsiendid (mädapõletikulised nahahaigused, kirurgilised haiged, diabeetikud) ja haigla personal kandjatena oluliseks nakkuse allikaks. Käed! § Stafülokokkide levikut kandjalt suhteliselt raske kontrollida. Stafülokokkide toksiinid § Ülesandeks on kahjustada makroorganismi § a toksiin (hemolüsiin), avaldab toimet ka veresoonte silelihastele § b toksiin
Loomadel: tülikonkurents (üks osapool tõrjutakse agressiivselt välja), ruumikonkurents (hõivatakse strateegiliselt olulised piirkonnad (paljunemiseks, toitumiseks), sama toiduobjekti kasutus. Kisklus/taimtoitlus/parasitism- valdavalt realiseerunud läbi toitumissuhete. Kunagi ei ole ainult ühepoolsed. Kisklus: kiskjate kohastumused- täpne keelepüük (kahepaiksed, roomajad), mürk (mürkmaod), ultraheli kasutus kajalokatsioonis (nahkhiired), saakloomade kaitsekohastumused: mürgised kehaeritised keha pinnal (kärnkonn), ebameeldiv lõhn (tuhkur, skunk), surnu teeskelmine (kährik, opossum). Herbivooria: kuna taimedel on palju kõvasid kudesid siis mälumis-süsteem, mis aitab edukalt peenestada kudesid, paljudel ka mikroorgansmid, mis aitavad taimtoitu lagundada, maksas ensüümid, mis lagundavad erinevaid taimes leiduvaid toksilisi ühendeid. Taimede kaitsekohastus: alkaloidide siseldus (tugev mõru maitse), püsisoojastele
annaabi.ee 
