docstxt/122771340828007.txt
AKUSTIKA Akustika (kreeka sõnast akustikos 'kuulmis-') on füüsika haru, mis uurib mehaanilisi laineid erinevates gaasides, vedelikes ja tahketes ainistes, kuhu kuulub ka infra-ja ultraheli koos kuuldava heliga.. Ruumi akustika väljendab, kuidas heli käitub ruumis. See tähendab, et kuulaja ja heliallikas on samas ruumis. Kui ruumis ei ole peagu üldse neelavaid pindu (seinad, katus ja põrand), siis heli põrkub pindade vahel ning võtab kaua aega enne, kui see vaibub. Sellises ruumis on kuulajal väga raske aru saada jutustajast, sest ta kuuleb nii otsest heli kui ka peegelduvaid helilaineid. Kui aga pinnad on kaetud materjaliga, mis neelab heli, siis peegelduv heli kaob palju kiiremini ja kuulajani jõuab ainult otsene heli. Niimoodi tõuseb ka üldine helinivoo ruumis. Materjali helineelavuse omadused on sõltuvalt sagedusest väljendatavad neelavuse koefitsiendiga α (alfa). Alfa (α) ulatus on 0 kuni 1.00 (täielikust peegeldusest kuni täiel...
Tallinna Tehnika Ülikool Keeruliste helide valjustaju Referaat Koostaja: Tarvo Schmeimann Tallinn 2008 Inimese kuulmissüsteemi ebalineaarsus tekitab harmoonilisi spektreid, niipea kui kaks siinusheli kõrva ärritavad. Teatud mõttes näibki kõrv harmoonilisi spektreid eelistavat. Tuleks niisis küsida, kas see eelistusharmooniliste spektrite ja puhaste intervallide suhtes on nii tugev, et mitteharmooniliste spektritega mäng on algusest peale mõttetu. Mainitud eksperimendis näib igatahes järelduvat, et kõrva eelhäälestus on võrdlemisi tähtsusetu Kui meid huvitab see, kuidas heli tegelikult tajutakse, on selle heli akustiline kirjeldus täiesti mõttetu. Inimese kuulmissüsteem pole riist, millega analüüsitaks sagedust, heli taset või spektrit ning mille näit, eeldusel et riist on korras, oleks ühesuguste signaali tunnuste korral alati ühesugune. Näiteks kaks sama sagedusega heli võ...