Trepid ei tohi olla trepimarsist kitsam kui astme esiservad ei ole paraleelsed siis astme laiust mõõdetalse ühe käigureaga trepil o,6m kaugusel astme kitsamast otsast. Keerdtrepi astme laius kitsamast otsast peab olema vähemalt 15cm trepi käsipuu kõrgus peab olema 1,0 meetrit käsipuu vaba kaugus seinast või kinnisest piirdest on minimaalselt 45mm ühe trepimarsis peab olema vähemalt 3 astet, kuid mitte üle 18 astme Sirged trepid võivad olla: Keerdtrepid võivad olla a)ühekäigulised a) sirgkülgsed ühekäigulised b)kahekäigulised b) sirgkülgsed kahekäiguised c)kolme-või enamkäigulised c) kaarkülgsed üheläigulised d)kaarkülgsed- kahe sirge käiguga d) kaarkülgsed ühekäigulised Trepielementide tüüpid T Sirged kesktalaga trepid
Hiljem hakati koolis toitustlustama. Õppimine toimus tihti klassiruumides kus olid koos kaks klassi. Õppepingid olid musta värvi, üles tõstetavate klappidega. Laual olid tindipotid, kuhu kasteti sulg ja kirjutati. Klassi ees oli suur musta värvi puidust tahvel. Õppeained olid sarnased praegustega, aga veidi pealiskaudsemad. Vahetundidel jalutati paarikaupa mööda koridori. Tihti olid vanad mõisahooned ümber ehitatud koolimajadeks, kus olid säilinud keerdtrepid, võlvlaed ja aulates ümmargused tugisambad ornamentide ja kujutistega. Maakoolidel olid omad aiamaad, kus kasvatati juurvilju ja marju. Suvel käisid lapsed aias peenraid rohimas. Aiasaadusi kasutati hiljem õpilastele lõunasöögi valmistamiseks. Koolis oli palju leninlikku õppetust. Peaaegu kõik õpilased olid algul oktoobrilapsed, kes kantsis viisnurkset Lenini pildiga rinnamärki. Hiljem oldi pioneerid, kandes igapäev punast kaelarätti, mis oli kohustuslik.
Renessanssi eelkäijaks on antiikajastu ja sealt on ka palju kasutusele võetud. See sündis Itaalias ja sealt hakkas see ka levima. Kõige rohkem on seda Itaalias alles Firenzes. Hakati tähistama autoreid ja arhitektid õppisid oma mõtteid paberile panema ega pidanud enam ehitusplatsil töid juhatama. Renessanssarhitektuuris kasutati palju korrapäraseid,ringist ja ruudust lähtuvaid põhiplaane. Põhielemendid olid antiigist pärit kupplid, sambad ja poolsambad, frontoonid ja keerdtrepid. Leonardo da Vinci. Ümmarguse põhiplaaniga kiriku plaan, vaade ja makett. 1490-1519 Renessanss tekkis Itaalias, kuna itaallastele ei meeldinud gooti stiil ja nad pidasid omaks antiigi pärandit. Näiteks: Pantheon, Roomas. 118-128 p.Kr. Renessanss Prantsusmaal See algas Prantsuse sõjaretkedega Itaaliasse Charles VIII ajal(1494) ja lõppes Henry IV surmaga(1610). Prantsuse kunstnikud võtsid renessanssi pigem Madalmaadest, samas kui arhitektid ja
kõrguse vähendamiseks 3)süvistatud algustite paigaldamiseks 4)lae viimistlemiseks 5)parema akustika tagamiseks. Ripplaed kinnitatakse vahetult lakke või konstruktiivsest laest madalamale spets riputite abil. TREPID- hoone osad, millede kaudu toimub liikumine korrsuelt korrusele. Üldjuhul peavad trepid asuma tulekindlates ruumides e trepikodades.. Treppide materjaliks võib olla raudbetoon (sirged kesktalaga trepid,sirged umbtrepid, kesktalaga keerdtrepid, umb- keerdtrepid, L-trepid), looduslik või kunstkivi, teras (otse , pöördega ja keerdtrepid) ning puit. Trepid võivad olla kas kohapeal ehitatavad või monteeritavad. Trepp kooseb trepimarsist, korruse aj vahemademest ning trepi võrest e käsipuust. Kuju järgi jagunevad trepid sirgeteks ja keerdtreppideks: Sirged trepid võivad olla: 1) ühekäigulised (esinevad sagedamini eramutes, laskumisel keldrisse ja tõusul pööningule).
lumi) eest ja mõjutab -kolme- või enamkäigulised(kõrgete korrustega ühiskondlikes ja oluliselt hoone välisilmet. Katusekate on maja viies ja kõige tööstushoonetes) olulisem fassaad. Katuse vastupidavus sõltub: 1) katust -kaarkülgsed kahe sirge käiguga. mõjutavatest teguritest 2) katuse kujust, materjalidest ja Keerdtrepid:-sirgkülgsed ühe- ja kahekäigulised konstruktsioonist -kaarkülgsed ühe- ja kahekäigulised Katuse tüübid Teraskatuseid pakkuvad firmad Eestis on: Treppide materjaliks võib olla r/betoon, looduslik või kunstkivi, teras
See, mis toimub meie unenägudes on seotud kuidagi meie igapäeva elu ja sündmustega, unenäod on nagu meie hingepeeglid. Mälu labürintlik arhitektuur Surnud mehe maja on vaadeldav kui mälu metafoor ja liikumine selles kui meenutamine. Maja siseehitus ja minategelase mälustruktuur on silmnähtavalt labürintliku arhitektuuriga, keerulised ja sügavad moodustised. Majas on erinevates tasapindades toad, kitsad keerdtrepid, suletud ja avatud uksed, salapärane lift, mis liigub läbi lõputute korruste, pikad hämarad koridorid, mille otstes paistab valguslaike. Vastuolulisust, segadust ja ebaühtlust võib märgata nii tubade disainis kui ka inimeste riietuses ja käitumises. Samasugust arhitektuurilist mitmetasandilisust ja ebakorrapärasust kätkevad endas ka minategelase mälurännakud, mida saadavad unustamised, segiajamised, kahtlused, nägemuspildid, juhuslikkused ja kõrvalepõiked.
fassaadil kivi nikerdused, palju kaunistustega keerdtreppe.) Chambord loss · 16. saj. keskel kuningas Francois I nõudmisel Leonardo da Vinci poolt kavandatud. · 440 tuba, 84 treppi, 282 kaminat, 365 korstent, sadu torne. · Ehitati Louvre'i jõeorgu soisele pinnasele. · Loss pidi peegelduma looduslikul veekogul ja selleks kaevati uus jõesäng. · Lossi suuremateks vaatamisväärsusteks on spiraalsed keerdtrepid ja katuse arhitektuur. Peatrepid viivad katuse terassile. · Loss on kindlustatud vallikraaviga ja asub aias, mida ümbritseb ligikaudu 35km pikkune müür. Fontainebleau loss · Traditsiooniline põhiplaan. · Põhirõhk on hoone sisekujundusel ja pargil. · Välisilmele on iseloomulik rikkalikult kujutatud katuse arhitektuur. · Hoone osade vahel on kanalid ja tiigid. · Lossiehitusel töötanud skulptorid, arhitektid ja maalrid moodustasid eraldi Fontainebleau
kergbetoonist. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1) kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2) eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest; 3) ribipaneelidest; 4) ruumilistest raudbetoonplaatidest; 86. Millised on sisetreppide konstrueerimise üldpõhimõtted? Trepielementide tüübid: 1. T - sirged kesktalaga trepid 2. U - sirged umbtrepid 3. KT - kesktalaga keerdtrepid 4. KU - umb-keerdtrepid 5. K - keskpostiga keerdtrepid Käigupind - viimistlusvariandid 1. Mosaiikbetoonist plaadid 2. Pesubetoonpind 3. Liivapritsiga töödeldud pind 4. Vormipind Alumine pind - viimistlusvariandid 1. Terashõõrutud pind 2. Rullpind 3. Harjapind Koormused Kasuskoormus 4kN/m2, punktkoormus 2 kN, peavad võimaldama kiiret pääsu korruselt
saj. keskel liikumine, mis ühendas loomeinimesi, aluse pani Ruskin, tähendas:Rafaelist alates ilu ja kunst hukas , ülistas Rafaeli eelset kunsti (keskaeg ja vara-renessanss), rõhk individuaalsetel tunnetel. Inglismaa Morris, Beardsley, Burne-Jones- Liikumine arts and crafts movement, hindasid käsitööd ja lihtsaid ning funktsionaalseid esemeid, naturaalne materjal. Arhitektuuris oli oluline siseruum.Kõrged katused, katusekambrid, kaared, rõdud. Sees: keerdtrepid,ornamentika. Klimt- ,,Juudit",tegeles maalimisega, väljasirutatud pikad elemendid, lillemotiiv. INGLISE KUNST- oli eeskuj veel keskajal, renes algas allakäik, peamiselt tegutsesid mujalt tulnud kunstnikud. Uus tõus algas 18 saj I poolel. Hogarth-piltide sarjad, kus ta pilkas teravalt tolle aja ühiskonna olusid, "moodne abielu", "liiderdaja elu". Inimtüüpe annab kõige paremini edasi "teenjad". Reynolds-
Müüride paksus ulatus 4 meetrini. Ja need olid vaid kord kahjustada saanud- Liivi sõjas 16 saj, kui Ivan Julma väed tulemusteta linna pi- irasid. Seina müüritud kahurikuulid meenutavad purustusi, mis olla nii suured olnud, et Russowi teksti kohaselt ,,kaarik kahe härjaga august läbi võis sõita". 27 laskeava kahuritele ja 30 käsirelvadele. Allkorrusel hoiti püssirohtu ja sõjavarustust . Korruseid oli kokku 6, mida ühendasid keerdtrepid. Torni I korrus ehi- tati laoks- püssirohukeldriks. Siin puudusid laskeavad, oli vaid kitsuke valguse- ja õhupilu. Sõjamaterjali veeti üles kuppellagede tippudesse jäetud avade kaudu või linnapoolses küljes oleva välise transpordmehhanismi abil. Enne Põhjasõda 17. ja 18. saj. vahetuses ehitis rekonstrueeriti taas. Just 17.saj. lõpu ümberehitustega sai Kiek in de Köki ülaosa meie ajani säilinud üldkuju.
Vanematel hoonetel on kasutusel ka treppe, kus trepp on ehitatud monteeritavatest üksikdetailidest. Monteeritavad üksikelemendid toetatakse kas seinale või taladele või kinnitatakse konsoolelt ühe otsaga seina. Trepimarss ja pool mademest võivad moodustada ka ühe elemendi. Sirged trepid: Ühtlase kandva plaadina Kesktalaga trepp 60 Keerdtrepid Kesktalaga trepp, astmed paigaldatakse eraldi Umb-keerdtrepp (üks tükk) Keskpostiga keerdtrepp. Trepikäsipuu kinnitatakse trepimarsi küljel olevatesse sisekeermega hülssidesse või ehitusobjektil kiilankrutega. Trepi käigupinna viimistlus võib olla: Sile vormipind Pesubetoon Liivapritsiga töödeldud pind Mosaiikbetoonist plaadid või klinkerplaadid Trepi alumise pinna viimistlus võib olla Harjatud, silutud jne,
Tallinna tüüpi elamutes ja teistes elamutes keldritrepid olid peamiselt betoonist või paeastmetest. Puittreppide puhul oli enamasti tegu varvaslaudadega treppidega. Astmelaua paksuseks 40…50 mm. Astmed on toetatud puidust põskedele, mis omakorda toetusid põrandale ja/või mademele, vt. Joonis 2.59. Uuritud hoonetes võis kohata väga huvitava lahendusega puittreppe (vt. Joonis 2.60), mis on väärtuslikud ja peaksid sellisel kujul säilima. Sageli on uhkelt kujundatud keerdtrepid lihtsas töölismajas kõige esinduslikumaks interjöörielemendiks. Trepid võivad vajada renoveerimist, et likvideerida kulunud astmed, tugevdada käsipuude kinnitusi, plommida kahjustunud trepitalasid. Joonis 2.60 Levinud trepilahendus väiksemates puitkorterelamutes: kahekäiguline keerdastmetega trepp. Tihti osutus trepikoja pind allpool ümbritsevat maapinda olevaks. Hoonet ümbritsev maapinnas on tõusnud või maja vajunud
annaabi.ee 
