SISSEJUHATUS KEEMIASSE Aine ehitus Kõikide ainete väikseimad osakesed on molekulid. Molekulid omakorda koosnevad aatomitest. Keemiline element on üht liiki aatomite kogum. Iga keemilise elemendi aatomil on oma kindel ehitus. Aatomi ehitus Keemias aine ehituse seletamiseks piisab, et aatomit vaadatakse ehituselt meenutavat päikesesüsteemi. Seda nim. planetaarseks aatomimudeliks. Planetaarse aatomi mudeli järgi koosneb aatom aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum Aatomituum asub aatomi keskel ja tuuma on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga osakesed ja neutronitel laeng puudub. Seega on aatomi tuumal positiivne laeng. Tuumalaenguks nimetatakse aatomi tuumalaengut. Tuumalaengu määrab prootonite arv tuumas. Kokkuleppeliselt loetakse prootoni laenguks +1. Näiteks kui tuumas on 3 prootonit, siis tuumalaeng on +3. Li 3 , 3 on järjekorra number , ütl...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE TULEB TEADA: 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia, st. et see uurib süsinku ühendite ehitust, omadusi jms. 2.Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid? Süsinikest ja vesinikest (viimasest üks või enam võivad olla asendatud mõne teise keemilise elemendiga või nende rühmaga). 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. SÜSINIK:
1. Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest. 2. Orgaanilises keemias kasutatakse summaarset valemit(C2H6O), lihtsustatud struktuurivalemit(CH3CH2OH), klassikalist ehk tasapinnalist struktuurivalemit, ruumilist struktuurivalemit, molekuli mudelit. LK19 3.Süsinik-4 Vesinik-1 Hapnik-2 Lämmastik-3 4.Alkaanid-süsivesinikud, mille molekul sisaldab ainult ühekordseid sidemeid. 5.Alkaanide füüsikalised omadused: Võivad olla kas vedelad, gaasilised või tahked ained. Vett-tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Puudub vastastikmõju veega. Ei lahutsu vees. Ei saa moodustada vesiniksidemeid. 6.Alkaanide füsioloogilised omadused(mõju organismile): Keemiliselt üsna inertsed ehk enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte. Tugev narkootiline toime inimestele ja loomadele. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale toimivad ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkattekahjustusi. Tahked alkaanid...
SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE. Süsiniku erilisus: Aatomi ehitus: C: +6 2) 4) 1s22s22p2 C= 2 valente Süsinik ergastub to (kuumutamisel) C= 4 valente Süsiniku valentsolekud: 1) Kaks üksik-, üks kaksikside 2) Neli üksiksidet 3) Üks üksik- üks kolmikside 4) Kaks kaksikside Struktuurivalemid: 1) Sumaarne valem C3H8 2) Tasapinnaline 3) Lihtsustatud CH3-CH2-CH3 4) Ruumiline 5) Graafiline Sirglõik tähistab sidet kahe aatomi vahel Isomeeriaks nimetatakse nägtust kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse ainetel on erinev ehitus ja omadused. Nt: C4H10 Butaan CH3-CH2-CH2-CH3 Isomeer: Hüdrofiilsus ja Hüdrofoobsus: Hüdrofiils...
Oksiid - on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. 1) aluselised oks. - reageerib happelise oksiidi ja hapetega, veega tugevalt aluseline. 2) happelised oks. - reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. 1) lihtsoolad Na2CO3 2) vesiniksoolad NaHCO3 3) hüdr.soolad MgClOH OM. - * reageerib leelistega, *hapetega, *metallidega, *sooladega saamine: metall+mittemet.=sool alus+hape=sool+vesi oksiid+hape=sool+vesi aluseline oks.+happeline oks.=sool sool+leelis=alus+sool sool+...
Sissejuhatus teemasse: Orgaaniline keemia ja süsinik Antud kontrolltöö raames peab õpilane mõistma, mis on orgaaniline keemia ja mis on süsiniku roll orgaanilises keemias. Omakorda selleks, et saada aru süsiniku rollist, on vaja mõista millised süsinikuühendid on orgaanilised ning millised on anorgaanilised. Süsinik esineb lihtainena näiteks teemanti või grafiidina. Teemant ja grafiit on anorgaanilised süsinikuühendid ja koosnevad ainult süsinikust. Teemanti ja grafiidi erinevus seisneb nende ehituses. Teemanti ja grafiidi ehituste erinevus väljendub nende omadustes - nad on hästi vastandlikud (vaata täpsemaid omadusi vihikust ja töövihikust). Seda nähtust, kus üks element esineb puhtal kujul erinevates vormides, nimetame allotroopiaks. Süsiniku puhul on teemant ja grafiit allotroobid. Kas süsinikul on veel allotroope? Otsi vihikust või tuleta meelde mis on hapniku allotroobid? Oskad sa veel mõnda näidet allotroop...
Tuntumad alkoholid ja eetrid Enel Tubin Click icon to add picture Etanool (CH3CH2OH) Etanool Alkohol ehk piiritus Iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik Kasutusalad: Alkohoolsete jookide valmistamine Autokütus Lahusti (teatud määral) Valmistatakse põhiliselt: eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel sahhariidide kääritamisel puidutöötlemisjääkide töötlemisel Click icon to add picture Metanool (CH3OH) Metanool Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. Mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise 30 ml metanooli on aga surmav Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes on näiteks metanaali tootmise lä...
Metallide korrosioon KARL JOHAN LEICHTER & KRISTOFER MÄRTSON Mis asi on korrosioon? Korrosioon on metallide ja nende sulamite hävimine välistingimuste mõjul. See protsess on äärmiselt ebasooviv nähtus, sest viiendik maailma metallurgiatööstuse toodangust hävib aastas. Metallide tootmine on keemia seisukohalt redutseerimine, aga korrosioon on keemias oksüdeerimine ja nende energiakulutused ei ühti ehk on energia kadu. Korrosiooni liigid On olemas kahte liiki korrosiooni – keemiline ja elektrokeemline korrosioon. Keemiline korrosioon Keemiline korrosioon leiab aset kuivade gaaside toimel ja vedelikes, kus ei toimu elektrolüütilist dissotsiatsiooni. Keemiline korrosioon leidub klooritöösustes ja bensiinimahutite ja paakide sisepindadel. 2Fe + Cl2 → 2FeCl3 https://www.youtube.com/watch?v=RdLlbgtmo7s Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon leia...
Orgaaniline keemia. 1. Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite ja kovolentsete ühendite (mittemetallide) vaheline keemia. 2. Süsiniku, vesiniku, hapniku ja lämmastiku valents ja valentsolekud. C (süsinik) valents 4, valentsolekuid 4 H (vesinik) vaents 1, valentsolekuid 1 O (hapnik) valents 2, valentsolekuid 2 N (lämmastik) valents 3, valentsolekuid 3 3. Mis on süsivesinikud? Ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. 4. Isomeeria mõiste. (mis need on?) Isomeerid on ained, millel on ühesugune summaarne valem, kuid erinev struktuur. Moodustub alates kolme süsinikuga ühendites. Tv. Lk. 13. ül. D 5. Süsiniku oksüdatsiooniaste ja selle arvutamine. Võib olla IV kuni IV 6. Mis on alkaanid? (struktuur) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on ainult 1 kordsed kovolentsed sidemed Lisandub nim. lõpp aan Üldvalem homoloogide arvutamiseks on CnH...
KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest. Kujunes iseseisvaks kuna neid on väga palju ja omadused on erinevad kui anorgaanilistel ühenditel. 2. Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid?Orgaaniliste ühendite koostises on tavaliselt süsinik ja vesinik, võib ka esineda ka hapnikku, lämmastikku, väävlit, halogeene, fosforit, räni ja teisi elemente. 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. Prootonite arv = järjenumber, neutronid = järjenumber aatommass, elektronid = järjenumber, elektronikihid = vasakul ülevalt alla ja välisel kihil elektronid = rühma nr. Elektronvalem ja ruutskeem kuuluvad samuti aatomi ehituse alla. 4. Mis on valents? aatomi omadust keemiliselt...
Uurimustöö Mänd Üldist männist: Männi perekonnas on umbes 115 liiki, Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Männid on väga vaigurikkad. Mändide tüved on enamasti pikad ja sihkvakad, mille ladvas haljendab võratutt Enamike mändide koor on tüve alaosas paks, ülaosas aga õhuke ja kestendav. Männi oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina. Mänd võib lasvada ka seal, kus teised puud kasvada ei saa. Ainuke männi kasvu piirav tegur on valguse puudus. Mänd on peaaegu ainuke puu kuivades nõmme ja palumetsades, ning rabades. Mänd saab elada nii ekstreemsetes tingimustes tänu oma juurestikule. Männi juured võivad ulatuda sügavale maa sisse ja suures raadiuses tüvest eemale, männi juured on väga plastilised. Mänd elab sümbioosis seentega. Seeneniidistik on katnud männi juurestiku, il...
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propan...
Kopenhaageni ülikooli. · 1798. aastal sai filosoofias doktorikraadi. · Sai meditsiinidoktori kraadi. Õpetajaamet · 1806. aastast Kopenhaageni ülikooli professor. · 1812. lahkus Taanist. · 1829. aastast Kopenhaageni tehnikaülikooli rektor. Avastused · 1820. aastal avastas juhuslikult elektrivoolu toime magnetnõelale. · Ehitas esimese termoelektrilise patarei. · 1825. aastal tegi Ørsted tähtsa panuse keemiasse tootes esimest korda alumiiniumi. Surm · Ørsted suri Kopenhaagenis 1851. aastal, elas 73. aastaseks. · Temast jäid maha tema naine Inger Birgitte Ballum ja 8 temaga saadud last. · Maeti Assistens'i kalmistule samas linnas. Kasutatud materjalid: · http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Christian_%C · http://en.wikipedia.org/wiki/Hans_Christian_%C
fosfor, räni); mittemetallilised elemendid looduses; mittemetallide ühenditega seotud keskkonnaprobleemid. 5. ARVUTUSÜLESANDED (sobivate teemade juures). Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi lisandite, lahuste koostise, saagise, kao ja ühe lähteaine ülehulga arvestamisega. Lahuste koostise arvutused lahuste lahjendamisel ja segamisel (ka lahuste tiheduse arvestamisega ja kristallhüdraatide korral). 6. SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid. Süsinikahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Süsinikuühendite omaduste ja struktuuri vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine. Radikaalmehhanismiga reaktsioonid. Alkaanid olmes ja tehnikas. 7. POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (HALOGEENID, ALKOHOLID, AMIINID): Asendusrühm; polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine; nukleofiil, elektrofiil;
Stanislao Cannizzaro lahendas lõpuks selle teooria 4 aastat pärast Avagadro surma, seega Avagadro ei saanudki oma avastuse vilju maitsta.Ta seleteas ,et need oletused olid molekulide eraldatuse tõttu kindlatel temperatuuridel ja et see kehtib molekulmasside kohta ja veel ka aatomimasside kohta, viimast Avagadro ise ei arvanud. 1911. aastal Torinos toimuval kokkusaamisel, avaldas Kuningas victor Emmanuel III, kiitust Avagadro kohta ja ühtlasi kinnitas ka Avagadro panust keemiasse. Torino Torino on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonna ja torino provintsi keskus.See asub Po ja Dora Riparia jõgede liitumiskohas.Milano järel on Torino suuruselt neljas linn Itaalias ja teine Põhja-Itaalias. Algselt oli Torino turiinide hõimu asuala.Alates 1. Sajandist Rooma koloonia.Hannibal hävitas Torino kohal asunud Taurasia linna 218. eKr. 6. sajandist valitsesid seal langobardid; 8 sajandist Frangi krahvid ja 10. Sajandist kuni 11. Sjandini markkrahvid. 1563
eluvormid ja ka meie ise. Milline oleks meie maailm siis, kui oleks olemas veel mõni süsinikutaoline ühend, mis suudaks luua pikki ja püsivaid ahelaid? Näiteks räni, mis on väga sarnane süsinikule, kuid väikesed erinevused elektronkihtides muudavad ta ahelad ebapüsivaks. Aga võibolla mõnes teises keskkonnas oleksid räniühendid püsivamad ja oleks võimalik ka ''ränipõhine orgaanika''? 19. sajand tõi keemiasse palju uut, selleaegsete avastuste põhjal on orgaaniline keemia arenenud väga kaugele. Samas arvan ma, et me oleksime tänaseks teinud palju suuremaid avastusi, kui vitalism oleks ümberlükatud varem. Ma arvan, et teaduses ei tohiks olla milleski täiesti kindel, sest tihti on just need kinnistunud tõed suureks takistuseks millegi uue avastamisel. On raske öelda, kas ka meil on olemas mõni ''suur takistus'', just nagu 19. sajandil oli selleks vis vitalis
kolida. See tekitas keerulise situatsiooni, mis viis politsei vahelesekkumiseni ning kurvastas Ampére'i tõsiselt. André-Marie Ampére suri 10. juunil 1836. aastal Marseille's ning ta maeti Cimetière de Montmartre'i Pariisis. 3. Töö Pariisis töötas Ampére mitmete probleemide kallal. Olgugi, et tema näol oli tegu matemaatikaprofessoriga, huvitasid teda ka füüsika, keemia ja metafüüsika. Matemaatikas töötas ta osadiferentsiaalide arvutamise kallal. Ampére panustas tugevalt ka keemiasse. 1811 pakkus ta välja, et veevaba hape, mis oli valmistatud 2 aastat tagasi, on segu vesinikust ning mingist tundmatust elemendist, mis pidi olema sarnane klooriga. 1816. aastal töötas ta välja keemiliste elementide klassifitseerimise. Samuti töötas ta valguse teooriaga. 1815. aastal avaldas ta töö valguslainete paindumise kohta. 1816. aastaks sai temast valguse laineliste omaduste tugev pooldaja. Ta nõustus Augustin Jean Fresneliga ning oli Jean-Babtiste Biot' ning
aastatel tajus Mendelejev ohtu tema teooria individuaalsete elektronide kohta. Raamatus ,,An Attempt Towards a Chemical Conception of the Ether" mis ilmus 1902. aastal, seletas ta eetri liikumise nähtust ümber raske aatomi ja ta üritas liigitada eetrit kui keemilist elementi, mis on intergaaside grupist 7 kõrgemal. See hüpotees oli üks osa Mendelejevi projektist laiendada Newtoni mehaanikat keemiasse, lootuses ühendada loodusteadusi, hiljem lükati see teooria aga ümber. (Dmitri Mendeleev, Britannica) 4. MENDELEJEVI VIIMASED AASTAD 1881. aastal armus Dmitri Mendelejev Anna Ivanova Popovasse ja tegi talle abieluettepaneku. Dmitri ähvardas, et kui Anna kavatseb keelduda, siis ta sooritab enesetapu. Tema lahutus Feozvaga jõustus alles kuu hiljem pärast Popovaga abiellumist. Arvatakse siiski, et pärast lahutust oli ta endiselt kahe naise pidaja. Teises abielus sündis
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22
Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22
Flogistoniteooriat tunnustati ligi saja aasta vältel, sest tema omapära seisnes tema kvalitatiivsuses ehk idealisatsioonidel, mis olid saadud üksnes ainete kvalitatiivsete muundumiste alusel. Järelikult niikaua, kuni kvalitatiivsest lähenemisest piisas, siis rahuldas flogistoniteooria keemia vajadusi täielikult. Kui aga lähtekohaks sai kvantitatiivne lähenemisviis, siis pidi flogistoniteooria oma küündimatust tunnistama. 18. sajandi teisel poolel hakkasidki keemiasse tungima kvantitatiivsed uurimismeetodid ja sellega seoses kummutati Antoine Laurent de Lavoisieri (1743 1794) ja Mihhail Lomonossovi (1711 1765) tööde alusel flogistoniteooria täieliult. Nimelt Stahli lähtus tol ajal üldtunnustatud väärast seisukohast, et põlemine on aine lagunemine. Lavoisier aga tõestas oma 1772-77 aastatel tehtud väävli, fosfori jmt. aine põlemise kvantitatiivse uurimise katsete põhjal, et aine põlemine on hoopis hapnikuga ühinemise protsess
protsessi esile kutsumiseks on vaja väljaspoolt tulevat mõjutust Tänapäeval on termodünaamika suuresti ajalugu; (gaas tuleb tagasi pumbata). teoreetilistes uuringutes toetutakse rohkem molekulaarfüüsikale koos kvantteooria elementidega. Et aga termodünaamika lubab lihtsate teisenduste abil arvestada ka keemilist energiat, on paljud siinsed meetodid leidnudki tee keemiasse. Aga see on juba rohkem, kui üldfüüsikale kohane. "Tõenäoseim jaotus" ja entroopia. Kujutame kahest võrdsest poolest koosnevat anumat, milles asub osakest. Tõenäosus, et mingi osake asub näiteks vasakpoolses ruumiosas, on 1/2. Sarnaste osakeste korral saame tõenäosuse, et vasakus pooles asub osakest, arvutada binoomjaotuse abil (nagu "kulli-kirja" probleemi puhul. Arvutame näiteks tõenäosused mõnede väikeste -ide puhul:
annaabi.ee 
