1 P.Päll, “Eesti murded ja kohanimed” Tallinn, 2002 Nt Linnutee, Kaksikud, Suur Peni, Vähk, Jupiter, Kuu. Tähtede ja planeetide pinnal asuvatel aladel on omakorda nimed, nagu algselt ladinakeelsed, pärast rahvuskeeltesse tõlgitud nimed Kuul: Mare Vaporum ehk Aurude meri, Mare Nubium ehk Pilvede meri, Sinus Iridum ehk Vikerkaare laht, Oceanus Procellarum ehk Tormide ookean, Lacus Somniorum ehk Unejärv, Tauruse mäeahelik, Laplace’i neem.2 Onomastika e. Nimede keelsus Nagu kõigile sõnadele ja sõnaühenditele on omane keelsus, st mingisse keelde kuulumine, nii on see ka nimede puhul. Enamik kohanimesid on rahvuslikult seotud – kohtadel on ainult sellekeelsed nimed, mis rahvus sel alal elab. Nt Järvamaa kohtadel on eestikeelsed nimed: Ussisoo, Puiatu, Liivamäe, Vanamõisa. Niisugusel kujul peavad nad seisma mis tahes riigis ja keeles väljaantud kaartidel. Meie omakorda peame Eestis trükitud kaartidel andma Saksamaa
XX sajandi esimesed aastad Eestis 2.1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi
..................................... 7 3.2.2 Isikunimekorraldus Eesti Vabariigis 19181940 ................................... 7 3.2.3 Isikunimekorraldus Nõukogude ajal ..................................................... 11 3.3 Isikunimekorraldus praegu ....................................................................... 13 3.3.1 Isikunimeseaduse eelnõu ....................................................................... 16 3.3.2 Isikunimede keelsus .............................................................................. 17 3.3.3 Isikunimekorraldusega tegelevad institutsioonid ................................... 19 3.4 Isikunimekorralduse ülesanded ................................................................. 19 4 Kohanimed ................................................................................................ 20 4.1 Kohanimekorralduse areng ...............................................
Kadakasakslased- inimesed, kes läksid malt linna ja võtsid üle sakslaste kombed Vereandam- kohustuslik sõjaväkke võtmine Reformatsioon- usupuhastus 7. Rühmita märksõnad õigetesse järjekordadesse. Ei jaotu ühtlaselt. 1. Laulev revulutsioon- 2. Aktiivne metsavendade periood 3. Karl Vaino saab EKP juhiks 4. Kuldsed 60ndad 5. Uus venestamine Eestis (2 keelsus) 6. Interrinne 7. Sund kollektiviseerimine a. Stalinism= 2 ja 7 b. Sulaaeg= 4 c. Stagnatsioon= 3 ja 5 d. Uus ärkamisaeg ja Taasiseseisvumine= 1 ja 6 8. Täida lüngad(Laulupidu, kes, kus, millal, mis sündmusele pühendatud) 9. Lünk, Tartu ülikool. Tartu Ülikooli pidulik avamine toimus 15.okt.1632.Ülikooli asutamiseüriku kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf
· pooldati parlamentaar-set monarhiat · Edu võib saavutada liidus Vene · Nõuti õigusi vähemus-rahvustele demokraatidega 2. 1905.aasta revolutsioon a) Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeelsus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.)
STIILIVIGADE LOETELU VEA PARANDATUD LAUSE LIIK 1. * Universum hoiab endas veel tuhandeid saladusi, mis ainult ootavad tühi- avastamist, lahendamist. sõna- * Võib-olla töökoht on ainult hetkeks ja et rohkem raha teenida_ on lisus vaja haridust, aga nendel, kes kõrgkooli ei läinud_ seda haridust, mida nõutakse, pakkuda ei ole. 2. kõne- * Ideid uuendusteks on hetkel veel piisavalt. keelsus * Ja kui teha eriti korralikult tööd, äkki on võimalik ülemuselt puhkuse pikendustki välja kaubelda ja perega kuhugi kena metsajärvekese kaldal päikeseloojangut nautida? * ...tekib ka jäätmeid kordades rohkem. * Näiteks inimest loetakse täiskasvanuks alles ... * Lihtsad inimesed pole näpuga peale osutatavad... * Arvan, et tänapäeva noored peaksid hoiduma liigsest (on tehtud
- eetika (üldine käitumisnormide ja väärtuste süsteem, milles usugrupis lähtutakse; oma eetikakäsitlus, vaenlane on illusoorne, suhe perekonnaga) - osadus (grupi kokkuliidetavuse määr, kõrgenenud, sügavam ühtsustunne, ühtekuuluvustunne rajaneb ühise eesmärgi teenimisel rituaalide kaudu, grupinarkomaania, ei rajane liikmete vabatahtlikul meeldivusel, sõltuvus grupist, elu allutamine grupile kontroll, grupi surve, grupimeelsus ja -keelsus 24. Äärmusgrupis lahkumine, kultusjärgne sündroom. - 4 viisi: minnakse ise ära, ollakse sunnitud lahkuma, grupp hääbub liidri lahkumise tõttu, grupi liige ,,nõustutakse grupist välja" - deprogrammeerimine - emotsionaalne trauma - pos eluprogramm - kultusjärgne sündroom: emotsionaalse tühjuse tunne, kaotusevalu, süü, viha, usaldamatus, hirm hullumeelsuse ees, otsustusvõimetus, must-valge mõtlemine
- eetika (üldine käitumisnormide ja väärtuste süsteem, milles usugrupis lähtutakse; oma eetikakäsitlus, vaenlane on illusoorne, suhe perekonnaga) - osadus (grupi kokkuliidetavuse määr, kõrgenenud, sügavam ühtsustunne, ühtekuuluvustunne rajaneb ühise eesmärgi teenimisel rituaalide kaudu, grupinarkomaania, ei rajane liikmete vabatahtlikul meeldivusel, sõltuvus grupist, elu allutamine grupile kontroll, grupi surve, grupimeelsus ja -keelsus Lahkumine: - 4 viisi: minnakse ise ära, ollakse sunnitud lahkuma, grupp hääbub liidri lahkumise tõttu, grupi liige ,,nõustutakse grupist välja" - deprogrammeerimine - emotsionaalne trauma - pos eluprogramm - kultusjärgne sündroom: emotsionaalse tühjuse tunne, kaotusevalu, süü, viha, usaldamatus, hirm hullumeelsuse ees, otsustusvõimetus, must-valge mõtlemine
Nimi kirjutatakse suure algustähega, kuigi see on suuresti kokkuleppeline. Nime saab vahetada. Nime keelsusel pole olulist funktsiooni. Eesti keeles saab väga edukalt kasutada võõrkeelseid nimesid. Nimed ja sõnad on õiguslikult erinevad. Sõnad on kõigile vabaks kasutuseks. Nimedele kehtivad reeglid. Teatud tingimustel võib nime isegi omastada (äriseadustik, nimeseadused ja brändinimed). 2. Nimede liigitused. Nimede keelsus. Nimeuurimise terminoloogia. Objekti tähtsuse ja suuruse järgi liigitatakse nimesid mikrotoponüümideks ja makrotoponüümideks. Kronoloogiliselt on tekkinud eri aegade nimekihistused. Päritolu järgi liigitatakse nimed eesti- ja muukeelse algupäraga nimedeks NING primaarseteks (tekkinud sõnast), sekundaarseteks (nimest) ja arbitraarseteks (väljamõeldis). Tekkeviisi järgi liigitatakse loomulikeks ja tehisnimedeks.
alles ning selle hääbudes hääbuks ka eesti kultuur Valdava osa eestu kultuuri eelloost moodustab suuline kultuur suuline kultuur on pärimuslik kultuur ning see pole kuhugi kadunud Suulises kultuuris domineerib mnemotehniline pärimus. See pärimus fikseeriti rituaalidesse, rahvaluulesse jne. eesti kultuur on keelekeskne kultuur ning see tähendab ka seda, et peab olema piisav hulk eesti keele rääkijaid/inimesi vms et eesti keelsus oleks tagatud kogu kultuurivälja eksisteerimiseks 11. Kultuurilise iseolemise kujutelmadest rahvusideoloogiani. Kõige vanem ja kestvam ühiskondliku mõtte vool ja liikumine on eestlastele rahvuslus (natsionalism). Eesti esimene rahvusteoreetik oli Jakob Hurt. Hurt lähtus väikerahva enesetunnetusest ja teme rahvusemääratlus oli etnilis-kultuurililne, mitte poliitiline. Carl Robert Jakobsonile kuulub prioriteet eestluse poliitilise ja majandusliku eestkava sõnastamisel
lõpu, et saaks käänata. Meessooast sõnade lõppu S, naissoost sõnade lõppu A. Leedu keeles on olukord keerulisem, sest on kahe variandi vahel. Nime võib kirjutada kas originaalkirjapildis või häälduspäraselt. Kõige keerulisem tähestik vietnami tähestik. Kombineeritud kaks diakriitilist märki: tsirkufleks ja muud punktid, akuut vms. Nimekeelsus. Kasutades võõrkeelseid nimesid eestikeelses tekstis, tuleb silmas pidada, et kui kirjutame muutmata, siis selle keelsus otseselt ei muutu. Ümberkirjutussüsteemid. Enamasti ollakse harjunud sellega, et nimesid ümber ei kirjutata, siis Läti olukord on problemaatiline. Maailma kirjasüsteeme (mooduseid, kuidas keelt kirja pannakse) saab jagada kolme rühma: 1. Kirjasüsteemid, kus üht häälikut tähistab üks märk. häälikkiri. Neid on kaks. Kõige vanemad on sõnale põhinevad kirjasüsteemid. Häälikkirjad alguses tavalised täielikud
annaabi.ee 
