Lehed on terved või lõhestunud, rootsulised või rootsutud, paiknevad vaheldumisi, harvemini vastakuti, männases või juurmise kodarikuna. Lehed on ilma abilehtedeta. 3.2. Õied Õisikut väljastpoolt (noores eas) ja alt (hiljem) katvad õisikukandlehed moodustavad suuremal või vähemal määral kompaktse üldkatise. Nii kujunebki õisiku korvitaoline üldilme, mis on andnud sellele õisikutüübile nime. Korvõielised kuuluvad liitkroonlehiste rühma. Õied on väiksed lehterjad või keeljad, mõlemasugulised, asetsevad tihedasti koos kausi- või kerakujulises korvikus ehk korvõisikus, mille alust ümbritseb rohtseist või kilejaist kõrglehtedest üldkatis. Õiekroonid on kokku kasvanud 5 kroonlehest. Krooni ehituse järgi eristatakse õite järgmisi põhitüüpe: Putkõit peetakse tavaliselt lähtetüübiks. Kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Õis on aktinomorfne mõlemasuguline,
suur sugukond! 1.kuuluvad kaheiduleheliste taimede klassi, astrilaadsete seltsi 2.Maailmas u 14-25 000 liiki, Eestis u 300-400. Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas 3.Enamik korvõielisi on rohttaimed. Esineb ka põõsaid, puid ja ronitaimi. Lehed on terved või lõhestunud, rootsulised või rootsutud, paiknevad vaheldumisi, harvemini vastakuti, männases või juurmise kodarikuna. Õied on väiksed lehterjad või keeljad, mõlemasugulised (paljudel reduktsiooni ehk kromosoomide arvu vähenemise tõttu ühesugulised), asetsevad tihedasti koos kausi- või kerakujulises korvikus ehk korvõisikus, mille alust ümbritseb rohtseist või kilejaist kõrglehtedest üldkatis. Õiekroonid on kokku kasvanud 5 kroonlehest (liitlehine), kujult on kroone mitmesuguseid. Korvõieliste vili on seemnis, sel võib olla karvadest lennuvahend pappus. 4
kattena juure välispinnal, moodustades juurt ümbritseva mantli (mükodermi). Ektotroofse mükoriisaga juured on tömbid, paksenenud, kujult enamasti koraljad, keeljad või pintseljad; juurekarvad puuduvad. Niisugune mükoriisa esineb 3% seemnetaimedest, enamasti puudel. Mükoriisa moodustajateks on kandseened (Basidiomycetes), lehikulaadsete (Agaricales)
jpg) 22 Joonis 19. Aed-kukekannus (valge) 23 Siilkübar (Echinacea) Konkreetne liik: Purpur-siilkübar (Echinacea purpurea) Taime kõrgus ja läbimõõt: 60 - 150 cm kõrge, lõpplaius 15 - 50 cm Taime välislaadi kirjeldus: puhmik Lehed: varred sirged, püstised, lehed rohelised ja piklikud, karedad Õied või õisikud: Õied on suured korvõisikud (10 cm läbimõõduga), äärmised õielehed on keeljad, allarippuvad, purpur-roosad. Õisikupõhi on kõrge purpur-pruun Õitsemine: juuli-august Liigi eritunnused: ravimtaim, hea meetaim, talvekindel, kuid vajab talvekatet Kasvukoha nõuded: päikseline, viljakas või savine muld, parasniiske või kuiv Kasutamine haljastuses: lõikelill, lillepeenrale Joonis 20. Purpur-siilkübar (http://static3.nagi.ee/i/p/644/78/16119741560bd8_l.jpg/1; http://www.hansaplant.ee/static/body/pildid/pilt_2386.jpg)
Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/82 http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/liigid/pusikud/kukekannus/ http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1852&product_cat_id=81 1.10 Siilkübar (Echinacea) Konkreetne liik: purpur-siilkübar (Echinacea purpurea) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: tumerohelised, piklikud, karedad. Õied või õisikud: suured korvõied (10 cm läbimõõduga), äärmised lehed on keeljad, alla rippuvad, purpurroosad. Õisikupõhi on kõrge purpur-pruun. Õitseb juuli-august. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel. Kasvukoha nõuded: päikseline, kerge ja rammus muld. Pigem kuiv kui liigniiske kasvukoht. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenras, lõikelilleks. Kasutatud kirjandus: http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/siilkubar.htm http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=200 http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/217 http://www
kukekannus. 08.08.2013. Neeva aed. Aed-kukekannus. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/aed- kukekannus/?category=1&panel=2. 08.08.2013. 1.10 Siilkübar (Echinacea) Konkreetne liik: purpur-siilkübar (Echinacea purpurea) (joon. 19, joon.20) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: tumerohelised, piklikud, karedad. Õied või õisikud: suured korvõied (10 cm läbimõõduga), äärmised lehed on keeljad, alla rippuvad, purpurroosad. Õisikupõhi on kõrge purpur-pruun. Õitseb juuli-august. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel. Kasvukoha nõuded: päikseline, kerge ja rammus muld. Pigem kuiv kui liigniiske kasvukoht. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenras, lõikelilleks. Joonis 19. Purpur-siilkübar (http://livingafield.com/Plants_Echinacea_purpurea.htm) Joonis 20. Purpur-siilkübar Kasutatud kirjandus: Eesti Päevaleht. 2000
esineda ka harva ka üksikuid puid ja väikesed puitunud taimi) põõsaid) puud Õie Sügomorfse Liitlehelise Väiksed Kobarõisikud, Ühtedel on õite ehitus d ja huuljad d, väikesed, lehterjad õiekate neljatine, ehituses õied. korrapärase või keeljad, õiekattelehed hulgaviljalistele d, kobaras õiekroonid korrapäraselt. omaseid ning viietise kokku primitiivseid õiega, mis kasvanud 5 tunnuseid: lihtne võivad olla kroonlehest. õiekate, õieosade
Kui neid mööda kõndides puudutada, lõhnavad nad tugevasti. Muu oluline informatsioon Tundlikud inimesed võivad kummelile allergiliselt reageerida. Sellised inimesed ei peaks kummeliteed ka silmade loputamiseks kasutama, sest see võib ärritada erinevaid kesti. Eestikeelne nimetus on Kurgirohi Ladinakeelne nimetus on Borago officinalis Sugukond karelehelised Botaaniline iseloomustus - Kurgirohi kasvab 20-70 cm kõrguseks. Taim on üleni kaetud karvadega. Lopsakad keeljad lehed on karvased ja mahlakad, 5-15 cm pikkused. Õitseb aprillist septembrini. Õied on sinised, 1,5-2,5 cm läbimõõduga, allapoole suunatud. Leidub ka roosa õiega isendeid; aretatud on ka valgeõielisi sorte. VARS - Tugev, karedakarvane püstine vars on harunenud LEHT - Lihavad alumised lehed on elliptilised või ovaalsed, ülemised lehed on rootsuta ja munajassüstjad. ÕIS - Õitseb juunis-juulis, helesinised, harva roosakad õied moodustavad õisiku
Kasvab varjulistes ja niisketes kasvukohtades, eriti salu- ja soostunud metsades, maa-pinnal, kõdumullaga kaetud kividel ja kõduneval puidul. Väga sage. 15 LEHIKSAMBLAD koheva või tiheda polstrina kasvavad kollakas- kuni tumerohelised taimed. Varred kuni 10 cm pikad, tõusvad või kaarjad, kahekülgselt lehistunud. Lehed läbipaistvad, ümarad, ovaalsed või keeljad. Kuivanult tõmbuvad lehed krussi. Kasvavad maapinnal, tüvealustel, kõdupuidul, niiskemates metsades. Väga sagedased liigid on mets-lehiksammal ja lainjas lehiksammal. Raiestikel alustaimestu muutub vähe, sageli domineerib lubikas. Levik: saartel ning Lääne- ja Põhja-Eestis. Tähtsaim kooslus: lubikaloo-männik KAITSTAVAD TAIMELIIGID LOOMETSADES I kategooria: püramiid-akakapsas (Saaremaal Sõrve poolsaarel),
raviva tee valmistamiseks, ilusa tekstuuri tõttu ka nikerdustöödeks jne. Harilik väävlik ( Laetiporus sulphureus) põhjustab vanemate lehtpuude kiirestiarenevat destruktiivset südamemädanikku. Enim esineb tammel, paplil, haaval, pajudel, lepal jt. Mädanik levib tüves 2.....3 m kõrguseni, haiged puud enamasti murduvad tormis. Seene üheaastased viljakehad ilmuvad juunist kuni augustini. Viljakehad liitunud kübaratena, poolringjad või keeljad, kuni 30 cm läbimõõduga, oranzid või kollakad, noorelt söödavad. Põhjustab tavaliselt vanemate puude hukkumist. Soomustorik (Polyporus squamosus) põhjustab samuti vanemate lehtpuude (jalakas, vaher, saar, sanglepp jt.) valget südamemädanikku. Levib enamasti pargipuudel, metsas harva, enamasti sanglepal. Kübar poolringjas, neerjas või ringikujuline, keskelt nõgus ja sageli allapoole käändunud servaga, kuni 0,5 m läbimõõdus, kollane, kaetud suurte pruunide liibuvate soomustega