Keeleuuenduse lõpmatu kurv 1. Tänu kirjakeele rikastumisele muutus ka kirjandus mitmekesisemaks, eksperimenteerivamaks ja kunstiliselt mõjuvamaks. 2. Keeleuuenduse kõrgaeg oli 1910.-1920. aastatel, just sel perioodil tuli eesti keelde palju uusi sõnu ja sõnavorme olgu siis tegemist sõnatuletisega, laenudega murretest ja teistest keeltest. 3. Keeleuuendusliikumise eesotsas olid kaks üsna eripalgelist keelemeest Johannes Aavik (1880-19739 ja Johannes Voldemar Veski. 4. Johannes Voldemar Veski tegeles eelkõige teaduskeele, erinevate oskuskeelte (loodusteadused, meditsiin, tehnikateadused jm) arendamise ning eesti kirjakeele korrastamine ning ühtlustamisega. 5. Johannes Aavik aga pidas kõige olulisemaks keele kui terviku ilu, võimalusterohkust ja kõlavust, mõjutades seeläbi esmajoones ilukirjanduskeele küpsemaks ja
Tartus ja Kuressaares. Ta töötas ka "Postimehe" toimetuses. Aastail 1926–1934 oli ta gümnaasiumiõpetaja ja Tartu ülikooli eesti keele lektor. 1934. aastast haridusnõunik. 1940–1941 kirjastuses toimetaja. Stockholmis tegutses ta arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleartiklite ja kooliraamatute autorina. Aastail 1960–1962 oli ta Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liige. Tegevus 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi Aavik on tõlkinud soome, prantsuse, inglise ja vene kirjandust ning avaldanud eesti, soome ja ladina keele ning väliskirjanduse õpikuid (osa neist koos teiste autoritega). Eesmärk Arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Arendada keele väljendusrikkust, rahvuslik omapära ja ilu.
JohannesAavik eluja tegevus Eesti keeleuuendusliikumise juhi ja õigekeelsuse arendaja, väljapaistva keeleteadlaste Johannes Aaviku elulugu on lahutamatult seotud Saaremaaga, kust pärinevad ta esiisad ja esiemad, kus elasid ja töötasid ta vanemad ja kus on möödunud tema oma lapse ja koolipõlv ning rida viljakaid tööaastaid. Pöide sünnimeetrikast (kanne 42) võime lugeda, et 26. nov. (8. dets. ukj.) 1880 sündis Kõigustes Mihkel ja Ann Aavikul poeglaps, kellele 1. dets. kirikumõisas
Tartus ja Kuressaares ning töötas muuhulgas ka „Postimehe“ toimetuses, kus ta iganädal avaldas lühiartikleid teemal „Väiksed keelelised märkused“ Ta oli ka haridusnõunik ja koolide peainspektor haridusministeeriumis ning Tartu ülikoolis eesti keele lektor. Johannes Aaviku elutööks oli keeleuuendus, mis oli oma ulatuselt ja mõjult ainulaadne kogu maailmas. Ta soovis, et eesti keelest saaks võimalusterohke kultuurikeel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise, mille peamised seisukohad esitas ta artiklis „Tuleviku Eesti keel" („Noor-Eesti" 4. albumis). Aavik oli "Noor-Eesti" aktiivne osaline ning rühmituse albumite kaastööline. Johannes avaldas „Noor-Eesti“ väljaannetes olulisi töid keeleuuenduse tutvustuseks ja kaitseks, kuid ka kirjandusarvustusi ja esseid. 1913. aastal alustas Aavik „Uute sõnade sõnastiku“ koostamist koos V. Grünthal- Ridalaga. Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja
ladina keele õpetaja Kuressaares. 1926–1934 oli Tartu Ülikooli eesti keele lektor ja õpetas Tartu koolides, 1934–1940 oli Tallinnas koolide peainspektor. 1944. aastal põgenes Rootsi, töötas Uppsala Ülikoolis ja Stokholmis Ungari Instituudis. 1947. aastast pensionär, suri 1973 ja on maetud Stokholmi. Eestis tegutseb Helgi Vihma juhtimisel Johannes Aaviku Selts. " (Olesk, i.a) Tegevus Aaviku elutööks ja kireks olid keeleuuendused, ning nende läbi viimine eesti keeles. Keeleuuendusliikumise kõrgperioodil (1912-1926) esitas ta oma põhilised ettepanekud eesti keele struktuuri uuendamiseks ja sõnavara rikastamiseks. Aavik jätkas oma keeleuuenduslikku tegevust ka kui kõrgaeg oli möödas. Aavik kuulus Noor-Eesti tuumikusse ja avaldas Noor-Eesti väljaannetes olulisi töid keeleuuenduse tutvustuseks ja kaitseks, aga ka kirjandusarvustusi ja esseid. “Aavik propageeris aktiivselt oma ettepanekuid brošüürides ja artiklites, loengute ja
Erinevates Tartu koolides oli ta õpetaja kuni aastani 1940. Samal ajal, kui Johannes oli Tartus õpetaja, oli ta ka Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi nõunik. Rootsi kolides oli ta ülikoolides assistendina ning 1952- 1955 oli ta riiklik stipendiaat. 6 Keeleuuenduse mõju ja tegevus Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamisel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise. Ta esitas mitmeid uuendusettepanekud sõnavara rikastamise, eestipärastamise alal. Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu, mis peamiselt olid soome keelest. Samuti ka murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keelepõhisõnavara hulka. Osad sellised sõnad on näiteks embama, laip, mõrv, laup, lünk, meenutama. Kodumurdest tegi ta ka eestlastele tuttavaks päris mitmeid sõnu. (nt. kipakas, jõhker, tarima)
album ilmus juba nime all "Noor-Eesti". Rühmituse tekke eeldused: · Rahvusliku ärkamise aeg otsene eestindus baltisaksa kultuurist · IX saj lõpp XX saj vahetus Tartu renessanss; majanduslik iseseisvumine · Urbanisatsioon rahvuslik haritlaskond, intelligentne linnakultuur Juhtivad kirjanduslikud jõud: · Gustav Suits rühmituse initsiaator, esteetiliste sihtmärkide seadja · Friedebert Mihkelson (Tuglas) · Johannes Aavik keeleteadlane, keeleuuendusliikumise algataja · Villem Grünthal (Ridala) · August Kitzberg lõi kaasa rahaasjade ajajana · Bernard Linde tegeles peamiselt kriitikaga Moto: "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits) Etapid: 1. 1905-1908 tegevuse algus seoses 1905. a revolutsiooniga 2. 1909-1915 reaktsiooniperiood 3. 1915 I maailmasõja aeg, paljud pettusid Euroopa kultuuris
aastast alates oli ta Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär. Koostas õigekeelsussõnaraamatu Johannes Aavik (8. detsember (vana kalendri järgi 26. november) 1880 Saaremaa 18. märts 1973 Stockholm) oli eesti keeleteadlane. Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamisel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise; oma programmi peajooned esitas ta artiklis "Tuleviku Eesti-keel" ("Noor-Eesti" IV albumis). Propageerides kirjakeele forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi, esindas ta keelekorralduse radikaalsemat suunda. 191225 esitatud uuendusettepanekud sõnavara rikastamise, morfoloogia (i- mitmus, i-superlatiiv jpm) ning süntaksi eestipärastamise alal leidsid enam vastuvõttu kui tema hilisemad soovitused. Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt
tõlkija; oma kultuuriprogrammis rõhutas emakeele tähtsust . soovitas Ungari akadeemia rajamist emakeele eest hoolitsemiseks ja hariduse edendamiseks . eeskuju: Voltaire ja prantsuse kirjandus Keeleuuendusliikumine 19. sajandi algus liikumise juht oli Ferenc Kazinczy ungari kirjanduse keskne kuju: kirjanduselu korraldaja, tõlkija , luuletaja, memuaaride kirjutaja luuletus ,,suur saladus" Keeleuuendusliikumise eesmärgid ja tulemused: ungari kirjakeele euroopalikule tasemele tõstmine ühtse kirjanduse ja ühiskeele väljakujunemine võõrmõjude vähendamine., sõnavara rikastamine umbes 10 000 uut sõna grammatilise süsteemi painduvamaks muutmine Kazinczy oli esimeste ungarikeelsete kirjandusajakirjade rajaja: - Magyar Museum - Orpheus Selle ajastu muud ajakirjad: Mitmesugune kogu, - Uránia - Museum -Tudományos Gyjtemény
leida vastuseid küsimustele, mille üle tänapäeva psühholoogias alles pead vaevatakse. Ernst Öpik rajas terve astronoomide koolkonna, mis küündis maailmatasemele ja on seda osalt tänaseni. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. Ernst Öpik on tegutsenud ka heliloojana. Alfred Koort esimene eesti filosoofiateadlane, kes rajas ka vastava terminoloogia. Johannes Aavik eesti keeleteadlane. Algatas maailmamastaapideski ainulaadse keeleuuendusliikumise. Oskar Loorits eesti rahvaluule teadlane. 1927.a. asutas Eesti Rahvaluule Arhiivi. Richard Kleis eesti ajaloolane ja filoloog. Tegeles olulisel määral teadustööga, oli esimese "Eesti nõukogude entsüklopeedia " (ENE) toimetuskolleegiumi liige, toimetas "Antiigileksikoni " ning tõlkis Läti Henriku kroonika eesti keelde. Anton Hansen Tammsaare 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid.
Rühmituse tekke eeldused: · Rahvusliku ärkamise aeg otsene eestindus baltisaksa kultuurist · IX saj lõpp XX saj vahetus Tartu renessanss; majanduslik iseseisvumine · Urbanisatsioon rahvuslik haritlaskond, intelligentne linnakultuur Juhtivad kirjanduslikud jõud: · Gustav Suits rühmituse initsiaator, esteetiliste sihtmärkide seadja · Friedebert Mihkelson (Tuglas) · Johannes Aavik keeleteadlane, keeleuuendusliikumise algataja · Villem Grünthal (Ridala) · August Kitzberg lõi kaasa rahaasjade ajajana · Bernard Linde tegeles peamiselt kriitikaga Moto: "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits) Etapid: 1. 1905-1908 tegevuse algus seoses 1905. a revolutsiooniga 2. 1909-1915 reaktsiooniperiood 3. 1915 I maailmasõja aeg, paljud pettusid Euroopa kultuuris Eeskujud
annaabi.ee 
