mis võimaldavad kilprüül sulguda. Nahkkilpkonnal on luuline rüü kuni 2 m pikk ja kaalub kuni 600 kg. Enamik kilpkonna liike on liiga aeglased, et aktiivselt saaki jälitada. Nad toituvad taimedest või väikestest loomadest  ussidest ja putukavastsetest. Merikilpkonnad söövad kalu ja selgrootuid. Mõni liik püüab saaki hoopis eriliselt. Kondor- kilpkonn kaevub mudasse ning jätab oma pärani aetud lõugade vahelt nähtavale ereroosa vingerdava keeletipu, mis on kaladele ,,söödaks''. Matamata ajab suu pärani ning imeb toidu sisse nagu tolmuimeja. Kilpkonnad suudavad ka kaua nälgida.
ürgsetel kilpkonnadel olid väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Toitumine Enamik kilpkonna liike on liiga aeglased, et saaki jälitada. Nii toituvad nad taimedest või väikestest loomadest  ussidest ja putukavastsetest. Merikilpkonnad söövad kalu ja selgrootuid. Mõni liik püüab saaki hoopis eriliselt. Kondor- kilpkonn kaevub mudasse ning jätab oma pärani aetud lõugade vahelt nähtavale ereroosa vingerdava keeletipu, mida kalad vaatavad kui "söödana". Seejärel ajab kondor-kilpkonn suu pärani ning imeb toidu sisse nagu tolmuimeja. Kilpkonnad suudavad ka kaua nälgida. Munad ja pojad Kilpkonnad munevad maismaale, et arenevad looted saaksid otse hapnikku, sest ilma hapnikuta nad lämbuksid. Pesitsushooajal muneb enamik liike kaks või rohkem munakurna mis võib sisaldada neli kuni sada muna või veel rohkem  oleneb liigist
niisugusel juhul pidada kõneleja isikupäraks. Häälikute moodustuskoha järgi jagunevad eesti keele konsonandid järgmiselt: a. bilabiaalid ehk huulhäälikud, mis moodustatakse üla- ja alahuule abil  /m/ ja /p/; b. labiodentaalid, mis moodustatakse alahuule ja ülahammaste vahel  /v/ ja võõrfoneem /f/; c. dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambasombuhäälikud, mis moodustatakse ülahammaste või hambasompude piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil  /t, t´, s, s´, n, n´, l, l´, r/; d. palataalsed konsonandid, mis moodustatakse kõva suulae ja keeleselja keskosa piirkonnas  /j/ ja võõrfoneem /s/; e. muutuva häälduskohaga foneem /k/, mille konkreetne häälikvariant moodustatakse kõva või pehme suulae piirkonnas olenevalt naabervokaali asukohast; f. larüngaal ehk kõrihäälik /h/, mis moodustatakse kõriõõnes.
vaid vaevaliselt läbi: /v, s, h, f, s/ 2. klusiilid e sulghäälikud, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud: /p, t, k, g, b, d/ 3. nasaalid e ninahäälikud, mille hääldamisel on suus õhuvoolu katkestav sulg, õhk pääseb välja ninaõõne kaudu: /m, n/ 4. lateraalid e külghäälikud, mille moodustamisel õhuvool pääseb külgedelt: /l/ 5. tremulant e värihäälik, moodustamisel vahelduvad õhuvoolu kinnine ja lahtine faas, mida põhjustab keeletipu vibreerimine: /r/ (üks väring või mitu) 6. poolvokaalid (nim ka poolkonsonantideks),keele ja huulte asend sarnaneb vokaalidele, kuid silbi moodustamisel käitub konsonandina: /j, v/ 11. Mis on koartikulatsioon ja millised on selle ilmingud? Koartikulatsioon e kaasahääldus · Inimkõnes ei ole häälikud isoleeritud, vaid on pideva kõnevoolu ja häälikujärjendi osad · Õpetus koartikulatsioonist  foneetika haru, mille ülesandeks on selgitada, kuidas
kõnehäälikute moodustamine. Kõnehäälik on liitheli, selle moodustavad kindlas vahekorras,erineva kõrgusega toonid ja/või mürad,mis moodustavad hääliku äratundmiseks vajalikud tunnused-formandid. PAT-artikulatsiooniaparaadi anatoomised puuded või funktsionaalsed hälbed mõjutavad häälikute moodustamist valikuliselt. See sõltub huulte liikuvusest,suletud/lahtisest ninaõõnest,hambumus, keeletipu liikuvus. Perifeerse kõne funktsionaalsüsteem algab ninaõõnest ja lõpeb diafragmaga. Kõneloome. Muuteoperatsioonid: semantiliste elementide asendamine keele reaalsete üksustega. Laps omandab alateadlikult kõnearengu käigus. Õpetaja peab teadma, et vajadusel tekste kohandada, lastele õpetada ¤ Ütluse intentsi kujunemine: motiiv, situatsiooni taju ja mõtestamine. Intents on ainult soov(kavatsus) ja lõplikult kujunemata mõte, mis võib jääda ka realiseerimata. Ütlus, mis
· VI peaajunärv ehk eemaldajanärv  on motoorne. Innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast; · VII peaajunärv ehk näonärv  on seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude. Motoorsed kiud jagunevad kõrvasüljenäärmes harudeks, mis innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt ka kaelalihaseid. Sensoorsed harud toovad Tallinn maitseerutusi keeletipu ja -keha maitsepungadest. Parasümpaatilistest kiududest üks osa innerveerib pisaranääret, teine osa keele- ja lõuaalust süljenääret; · VIII peaajunärv ehk esiku-teonärv ehk tasakaalu-kuulmisnärv  on sensoorne kaksiknärv, mis jaguneb esiku- ja teonärviks. Juhib kuulmis- ja tasakaaluärrituse pea- ja seljaajju; · IX peaajunärv ehk keeleneelunärv  on seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude.
) http://www.healthofchildren.com/images/gech_0001_0002_0_img0091.jpg KEEL lingua (glossus) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond Limaskest keeleseljal keeletipu ja keelekeha piirkonnas on kaetud mitut liiki näsadega: a.niitnäsad painevad kõikjal rohkearvuliselt, muudavad limaskesta sametjaks ja annavad sellele valkja värvuse.
keel  on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest ehk keelepärast. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule. Keeletipu, -keha ja Âjuure dorsaalne pind moodustab keeleselja. Mäletsejaliste keeleselja tagumises osas asetseb kõrgend  keelemõhn, mida eespoolt piirab sügav ristvagu. Keeleseljal ja keele külgedel leidub arvukalt mitmesuguse kujuga näsesid ehk papille. Keele papillid jagunevad oma ülesannetelt mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. 22) Ninaõõs Hingamisteed algavad ninaõõnega. Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks
Keel- on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest ehk keelepärast. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule. Keeletipu, -keha ja Âjuure dorsaalne pind moodustab keeleselja. Mäletsejaliste keeleselja tagumises osas asetseb kõrgend  keelemõhn, mida eespoolt piirab sügav ristvagu. Keeleseljal ja keele külgedel leidub arvukalt mitmesuguse kujuga näsesid ehk papille. Keele papillid jagunevad oma ülesannetelt mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. Süljenäärmed-  nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid,
ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv – EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast VII Peaajunärv – NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv – ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv – KEELENEELUNÄRV (seganärv) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast.
Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv  EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast VII Peaajunärv  NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv  ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv  KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa kõrvasüljenääret.
Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv – EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast VII Peaajunärv – NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv – ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv – KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa kõrvasüljenääret.
Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv  EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast VII Peaajunärv  NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv  ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv  KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa kõrvasüljenääret.
muutub operatsiooniks. Tegevuse struktuuri kolmanda tasandi moodustavadki operatsioonid — toimingu sooritamise viisid. Võimalik on seejuures ühe ja sama eesmärgi saavutamiseks kasutada erinevaid operatsioone (viise). Et panna niiti nõela taha, võib liigutada kas niiti või nõela. Operatsioonid moodustavad toimingu tehnilise külje ja nende otstarbekus sõltub oskusest arvestada tingimusi. Näiteks r hääliku hääldamisel tõstab inimene sõltuvalt suulae ehitusest keeletipu kas alveoolidele või kõva suulae (eesmise osa) vastu. Häälikut seades on logopeedil vaja arvestada lapse suulae kuju ja otsida kõige sobivam koht hääliku moodustamiseks. Operatsioonid sooritatakse ebateadlikult, kuid vajaduse korral saab neid teadvustada. Viimane sõltub aga sellest, mida inimene on õppinud või õpib. Operatsioonide omandamiseks on kaks teed: teadvustatud (harjutamine) ja ebateadlikult kujunenud
annaabi.ee 
