Parasümpaatilised seedesüsteem Nende süsteemide kontrollimine Uitnärvi selgmine motoorne tuum XI 11. paar n.accessorius, lisanärv Motoorsed Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas, trapetslihas Pea ja õlgede liigutused Kaksipidine tuum, kraniaalnärvi tuum XII 12. paar n.hypoglossus, keelealune närv Motoorsed Keelesisesed ja keelevälised lihased Keele liigutused Keelealuse närvi tuum
neid pole vaja võrrelda teiste asjadega. Tegevuses üksteisest läbi minna ja ei liigu nähtamatult ühest Keelesiseste tehislike situatsioonide loomine keeleline kohast teise; "arvutamine". Vanuse järgi arvata, mis on planeerimine, asjadevaheliste uudsete tehislike suhete kaasasündinud, on eksitav. loomine I. 2. Asjad (alates ~4-5 elukuust) II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid (nn. 5 kuused imikud haaravad seda, mis tundub tervikliku teaduslikud mõisted): Keelemärkidega luuakse asjana, s.t. pindade koguna mida tajutakse eraldi hierarhilised keelesisesed välist maailma (kaasa arvatud manipuleeritava ühikuna- eelkõige kuju ja suuruse keelt!) kirjeldavad kategooriad. Kategooriate alus on alusel; õpivad tõmbama nööri, mille küljes on liigutatav
nende kasutamisega seotud uued funktsioonid II. 6. Situatsioonimärgid (nn. tavamõisted e. kompleksid): Keelemärkides saab eristavalt kirjeldada kogu meelelist maailma. Tavamõiste- kirjeldab situatsioone- situatsioonis olevaid märke ja nendevahelisi suhteid. Omadused on asjaspetsiifilised, neid pole vaja võrrelda teiste asjadega. Tegevuses Keelesiseste tehislike situatsioonide loomine keeleline planeerimine, asjadevaheliste uudsete tehislike suhete loomine II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid (nn. teaduslikud mõisted): Keelemärkidega luuakse hierarhilised keelesisesed välist maailma (kaasa arvatud keelt!) kirjeldavad kategooriad. Kategooriate alus on abstraktsete individuaalselt vajalike ja kollektiivselt piisavate tunnuste hulk. Olemuselt teadvuse-teadvuslik maailmapilt. Meelelised asjad- meelelised märgid välises maailmas; keelelised- psüühikasisesed. Mõeldes keele üle mõtleb in kohe ka enda psüühika üle- ma mõtlen selle
-Peirce(kolmnurk) -semiootika -loogika TEADMINE -usaldusväärsus CHARLES WILLIAM MORRIS Semioos kui 5-liiikmeline suhe -Märk mesilase tants, koera haiukumine -interpretaator -interpretant valmisoleks reageerida märgile -tähendus-objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kinlal viisil reageerima -kontekst SEMIOOSI KOLM MÕÕDET(Chares Morris) Semantika: Märk -ese ( e suhe välismaailma , maailma märgistamine, tähenduse andmine) Süntaktika: Märk-märk. Keelesisesed reeglis märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Pragmaatika: Märk-subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad „Minad“. KEELE HIERARHILINE STRUKTUUR Juri Lotman: Keel on hierarhiline struktuur, Ta jaguneb eri tasandi elementideks. iga tasand on omastatud vaid talle omaste reeglite süsteemi järgi. ROMAN JAKOBSON Jakobsoni algseks uurimusalaks oli, nagu Praha ringile kohane , eelkõige foneetika Fonoloogia arenemine ajas
Sümbol on asi, mis * osutab millelegi muule * on kokkulepitud tähendusega * on kasutatav teisiti kui see, millele osutab Keele funktsioonid: * suhtlemine * kogemuse mittebioloogiline säilitamine * mõtlemine Keel sümboli tähendus areneb * Sünkreedid: subjektiivne, isiklik seos sõna ja osutatava vahel * Kompleksid e. tavamõisted: kokkulepitud, üldised seosed igapäevase kogemuse raamides * Teaduslikud mõisted: formaal-loogilised, keelesisesed hierarhilised, väljuvad tavakogemuse piiridest seos vaimse arenguga semiootiliselt vahendatud mõtlemise arenguga Keel loomadel? jah, kuid ilma semiootiliselt vahendatud mõtlemiseta.
Kõne on keele kasutamine Sümbol on asi, mis * osutab millelegi muule * on kokkulepitud tähendusega * on kasutatav teisiti kui see, millele osutab Keele funktsioonid: * suhtlemine * kogemuse mittebioloogiline säilitamine * mõtlemine Keel – sümboli tähendus – areneb; Võgotski j. * Sünkreedid: sõnal isiklik seos osutatavaga * Tavamõisted: kokkulepitud, üldised seosed igapäevase kogemuse raamides * “Teaduslikud” mõisted: formaal-loogilised, keelesisesed hierarhilised, väljuvad tavakogemuse piiridest * Sümboli tähenduse areng on seotud üldise vaimse arenguga – semiootiliselt vahendatud mõtlemise arenguga; keeles saame mõelda mõtteid, mis ilma keeleta pole võimalikud * Keel loomadel? – jah, kuid ilma semiootiliselt vahendatud mõtlemiseta. Loomadel teadaolevalt ei ole omandatud keel sümboliline siinses tähenduses – nad ei kasuta omandatud “sõnu” teisiti kui nende osutatavat
Indeksis sisaldub alati ka ikoon. Nt suits on tule märk. Sümbol- Kõik sõnad on sümbolid, sest sümbolite alla kuuluvad keelemärgid, tähestik, numbrid, liiklusmärgid, rahvuslipud. 2)Semioos. Semioosi kolm mõõdet (Morris): semantika - märgi seos referendiga; II.Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. süntaktika - kuidas märgid omavahel seotus, märgi sisemine ehitus; I. Märk -- märk. Keelesisesed reeglid märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Süntaktiline mõõde implitseerib (kaasab). Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. pragmaatika - märgi suhe tema kasutajaga III. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne
Kõne on keele kasutamine Sümbol on asi, mis * osutab millelegi muule * on kokkulepitud tähendusega * on kasutatav teisiti kui see, millele osutab 127 Keele funktsioonid: * suhtlemine * kogemuse mittebioloogiline säilitamine * mõtlemine Keel – sümboli tähendus – areneb; Võgotski j. * Sünkreedid: sõnal isiklik seos osutatavaga * Tavamõisted: kokkulepitud, üldised seosed igapäevase kogemuse raamides * Teaduslikud mõisted: formaal-loogilised, keelesisesed hierarhilised, väljuvad tavakogemuse piiridest 128 * Sümboli tähenduse areng on seotud üldise vaimse arenguga – semiootiliselt vahendatud mõtlemise arenguga; keeles saame mõelda mõtteid, mis ilma keeleta pole võimalikud * Keel loomadel? – jah, kuid ilma semiootiliselt vahendatud mõtlemiseta. Loomadel teadaolevalt ei ole omandatud keel sümboliline siinses tähenduses – nad ei kasuta omandatud “sõnu” teisiti kui nende osutatavat
trummiõõne ventilatsiooniks Tela submucosa tihenenud keeleselha aponeruroosiks kinnituvad keele Musculus uvulae (wula) lihased Musculus palatopharyngeus Lihased Musculus palatoglossus - keelesisesed F: langetavad pehmesuulage + ahendavad kurgukitsust neelamisel musculus longitundinalis superior et inferior + musculus Fundus oris transversus + musculus verticalis linguae - eest ja külgedelt vaba - keelevälised
~ tuled sa täna? 17. VARIAABLEID MÕJUTAVAD TEGURID. TOO NÄITEID 1) Keelekasutaja: geogr. päritolu, rass, sots.majanduslik staatus, vanus, sugu, rääkija tase grupis. 2) Situatsioon ja stiil: situatsiooni ametlikkus ja vestlusteema emotsionaalsus. Materjal tuleb koguda ühesugustes tingimustes, mitte selliselt, et ühe inimesega tehakse ainult ametlik intervjuu ja teisega lindistatakse ainult argivestlust. 3) Keelesisesed faktorid: sõna välde, silpide arv, järgnev segment, koht lauses, kõne tempo, vormi rõhutamine. 18. SITUATSIOON, KASUTUSKONTEKST, KÕNELEJA EESMÄRGID Keelekasutust mõjutavad situatiivsed jooned: - suuline või kirjalik suhtlus, - vahendava tehnoloogia olemasolu ja selle loomus - sünkroonne või asünkroonne suhtlus - dialoog või monoloog - argine või avalik situatsioon - privaatne või avatud keskkond - anonüümne või mitteanonüümne suhtlejaskond
närvisüsteem hinnanguline (appraisive) lõplikud (consummatory) om-d autonoomne närvisüsteem ja mälu mõnukekskused ettekirjutav (prescriptive) kuidas reageerida, et rahuldada saadud impulssi somaatiline närvisüsteem SEMIOOSI KOLM MÕÕDET Charles Morris Semantika. Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. Süntaktika. Märk -- märk. Keelesisesed reeglid märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Süntaktiline mõõde implitseerib (kaasab). Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. Pragmaatika. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne
annaabi.ee 
