Kirjanduses ja teadustöös seda kõnekeelt ei kasutatud. Rexurdimentost tänapäevani 19. sajandi lõpus alguse saanud liikumine, mille eesmärgiks oli keele taastamine, rahvusluse ja patriotismi rõhutamine läbi keele, poliitiline ja kultuuriline aktiivsus. Curroz Enriquez- luuletaja, väga populaarne, kirjutas ebavõrdsusest Luuletajad ja kirjanikud arvasid, et nemad on esimesed, eks luuletavad või kirjutavad galeegi keeles. Seetõttu ei teadnud nad midagi varasematest keelereeglitest ning panid kirja suulist keelt. 19. sajandi viimastel kümnenditel kirjutati esimesed sõnaraamatud ja grammatikad. Tekkis galeegikeelne press. Esimene ajaleht O Tio Marcos da Portela. 1905. aastal loodi RAG Galeegi keele kuninglik akadeemia, mis uurib galeegi keelt ja kultuuri ning arendab keelenormi ning loob seadusi keelenormi ja keele kaitseks. 1916 A corunas esimene Irmandade da Fala. Falaks nimetatakse keskaegset portugali keelt. Vennaskond, kelle
asjadest. - Tegutsenud on ta ka sõjakirjasaatjana - Ta töötas kutselise kirjanikuna - 1937-40 toimetas kuluuriajakirja ,,Varamu" - 1944 põgenes Saksamaale, 1949 USAsse, 1951 suri New Yorgis 9. Henrik Visnapuu loomingu ülevaade (üldiseloomustus, tee endale asi selgeks nt perioodide kaupa milline oli algul, milliseks muutus jne) - Esimesed teosed olid liigselt mõjutatud väliskirjanike töödest. Ei hoolinud keelereeglitest ega millestki, suht segane jutt tal luules oli(futurism). 1917 ,,Amores"- esikkogu- väga romantiline, emotsionaalne, erootiline jutt. - Sõja ajal kirjutas ta veel armastusest (,,Jumalaga, Ene"; ,,Käoorvik") aga peale sõda enam ei hõisanud nii väga, järgmine luulekogu ,,Talihari" seal väärtustab inimest. Kuigi ta oli sõjavastane on luules tunda patriootlikkust . - Viimases luulekogus luuletused jahmatavad ja väljakutsuvad 10
tegeles pidevalt enesetäiendusega. Ta osales väga tihedalt igasuguses kirjanduslikus tegevuses. Ta kuulus ,,Siuru" rühmitusse, oli ajalehe ,,Uus Eesti" toimetuse liige ning ajakirja ,,Varamu" toimetaja. Henrik Visnapuu on üks olulisemaid 20. sajandi luuletajaid. Ta on teinud suure panuse Eesti isamaalisesse luulesse. Tema esimesed värsid ilmusid 1908. aastal ,,Postimehes". Visnapuu looming on selgelt mehelik ning ta stiil erineb teistest märgatavalt. Ta ei hooli eriti keelereeglitest ning tihtipeale mõtleb ka ise uusi sõnu. Algperioodil on ta luule spontaanne, kerge ja kirglik. Henrik Visnapuu esimene luulekogu ilmus 1917 aastal ning selleks oli Siuru väljaanne ,,Amores". Tema luuletusi ilmus väga mitmetes grupiväljaannetes. !909-1920 aastad märgivadki tema esimest loomeperioodi. Visnapuu esimese ajajärgu luule on väga meloodiline, rütmiliselt paigas, mitmekülgse sõnakasutusega. Esimeses luulekogus ,,Amores" on selgelt näha, et tegemist on noore inimesega
- foneetiline reduktsioon – sõnaosade, lõppude „söömine.“ Grupiliste foneetiliste tunnuste hulka kuuluvad: dialekt (kõneleja või kõneharjumuse päritolu) ja aktsent. Grammatilis-semantilised tunnused: - pauside täitmine – nt häälitsused „ee,“ „mm.“ - sõnade valik - avaldub slängis, ilukõnesuse elementides. - kõnekultuur – keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. - väljendusrikkus – intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust. Kategoriaalsed tunnused: - vanuselised – erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid, nt „ärikas,“ ruulima.“ Teiseks võib siia tinglikult tuua ka objektiivselt, keeleuuenduste teel keelde tekkivad uued sõnad, mis asendavad vanu, kaduvaid.
II. Grammatilis- semantilised tunnused 1. Pauside täitmine (praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent) Nt "eee", parasiitsõnad. 2. Sõnade ja kontsruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos. 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus. (püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt "valge" muutub "valgusküllaseks" 4. Kõne õigus, kõnekultuur. See on keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. III. Kõne kategoriaalsed tunnused. 1. Vanuselised tunnused. Erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid. 2. Sotsiaalsed tunnused. Kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvust (elukutset, haridustaset, kultuuritaset) Need ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, -leidlikkuses, võõrsõnade tundmises 3. Territoriaalsed tunnused TEEMA 12- TAHE 1
· Grammatilis-semantilised tunnused. 1. Pauside täitmine praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent (,,ee", ,,uu", parasiitsõnad ,,nagu" 2. Sõnade ja konstruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust ( nt ,,valge" muutub ,,valgusküllaseks".) 4. Kõne õigsus, kõnekultuur keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. · Kõne kategoriaalsed tunnused 1. Vanuselised tunnused 2. Sotsiaalsed tunnused sinna hulka kuuluvad nt sotsiaalsed dialektid: erikeeled (prof. keeled), zargoon (rühmitise keel, tugevate kõrvalekalletega normist), argoo (rühmitise erikeel, salakeel) 3. Territoriaalsed tunnuse EMOTSIONAALSED-TAHTELISED PROTSESSID TAHE
1. Pauside täitmine praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent (,,ee", ,,uu", parasiitsõnad ,,nagu" 26 2. Sõnade ja konstruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust ( nt ,,valge" muutub ,,valgusküllaseks".) 4. Kõne õigsus, kõnekultuur keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. Kõne kategoriaalsed tunnused 1. Vanuselised tunnused 2. Sotsiaalsed tunnused sinna hulka kuuluvad nt sotsiaalsed dialektid: erikeeled (prof. keeled), zargoon (rühmitise keel, tugevate kõrvalekalletega normist), argoo (rühmitise erikeel, salakeel) 3. Territoriaalsed tunnuse EMOTSIONAALSED-TAHTELISED PROTSESSID TAHE
II. Grammatilis- semantilised tunnused 1. Pauside täitmine (praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent) Nt "eee", parasiitsõnad. 2. Sõnade ja kontsruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos. 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus. (püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt "valge" muutub "valgusküllaseks" 4. Kõne õigus, kõnekultuur. See on keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. III. Kõne kategoriaalsed tunnused. 1. Vanuselised tunnused. Erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid. 2. Sotsiaalsed tunnused. Kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvust (elukutset, haridustaset, kultuuritaset) Need ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, -leidlikkuses, võõrsõnade tundmises 3. Territoriaalsed tunnused Tahe Tahte mõiste ja iseloomustus
1. Pauside täitmine (praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent) Nt “eee”, parasiitsõnad. 34 2. Sõnade ja kontsruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos. 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus. (püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt “valge” muutub “valgusküllaseks” 4. Kõne õigus, kõnekultuur. See on keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. III. Kõne kategoriaalsed tunnused. 1. Vanuselised tunnused. Erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid. 2. Sotsiaalsed tunnused. Kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvust (elukutset, haridustaset, kultuuritaset) Need ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, -leidlikkuses, võõrsõnade tundmises 3. Territoriaalsed tunnused Tahe Tahte mõiste ja iseloomustus
(mitu lahendusvõimalust, muidu pole kohta tõlgendamiseks) ,,Tõlgendamise isa" on F. C. Von Savigny (1779-1861) koostas esimese tõlgendamiselementide argumentide kataloogi (grammatilised, loogilised, ajaloolised ja süstemaatilised argumenditüübid) - Tänapäeval arvatakse, et on vananenud, sest ei kata kõike, mida tõlgendamiseks vaja (arvatakse, et pole optimaalne) - Grammatika koosneb keelereeglitest ja semantikast, mis Savigny´l puudub (tõlgendamisest; märgiteadusest) T. Viehweg: Toopika tõlgendamisel on toopiline struktuur (lausete süstemaatiline grupeerimine, grupid olid toopid) Hermeneutika (kr.k. hermeneuen) interpreteerima, tähendust omistama on olemas hermeneutiline spiraal, mida on kirjeldatud selliselt, et seadust lugedes vaatate kaasust ning saate tänu sellele kaasusest rohkem aru (ja vastupidi); arusaamise protsess; pole
annaabi.ee 
