Sissejuhatus üldkeeleteadusesse full konspekt (0)

08.09.2021 õppejõule meili saates
kasuta oma ülikooli meiliaadressi
ütle mis kursusel sa oled Eksam
keeleteaduslik elulugu = oma elust pärit keelenäited + analüüs (kasutades keeleteaduslik ● Keeleteaduslik elulugu on keeleteaduse kursus hindeline eksamitöö
● Keeleteaduslikus eluloos seob autor oma keelekogemused vastavate teemade  juures viidatud allikatega ja loengutel sadud teadmistega. Iga teema käsitluses pead 
kasutama minimaalselt kaht keeleteaduse mõistet ja neid selgitama ning selgituse 
allikale viitama. Üks alateema on keeleülevaate koostamine. ● Valmis tekst on 1800-2000 sõna pikk (ilma kasutatud mõistete seletuste,  keeleülevaadete ja kasutatud allikate nimekirjadeta) Test ● Moodles
● Fred Karlssoni õpik üldkeeleteadus ja loengud
● A/MA Mis on keel? - kommunikatsioonivahend, vahend mõtte väljendamiseks
Keele varieerumine - kirjalik, suuline
üldkeeleteadus - üldine keeleteadus, kõikidele keeltele teaduslik lähenemine
Kes on keeleteadlane?
õige / hea ja vale / halb keel - keegi ei räägi valesti. vead on huvitavad, vead näitavad kuidas
keel on ajapikku muutunud, kuidas reeglid on vastuolus keelereeglitega
keeleteadus // keelekorraldus, keelehoole
soovitused ja kirjeldused // seletused - miks tekivad teatud vead
keeleteadus otsib keeltes üldosa Kuidas tekkis keel - keeleteadusel puudub vastus. Optimaalsete hinnangute põhjal 8000a 
tagasi. Aga ilmselt u 50 000 - 100 000 aastat tagasi
Keele arengule andis tõuke sotsiaalsus ja tahtmine õppida


15.09.2021 Maailmakeeled vs maailma keeled
maailmakeeled - suured keeled millega rahvused omavahel suhtlevad
maailma keeled - kõik maailma keeled, mis on olemas ohustatud keel on keel, millel on oht järgmise 1 või 2 põlvkonna jooksul välja surra. Keelte 
elujõulisust hinnatakse EGIDSi skaala järgi. Ohustatud keelteks nimetatakse keeli, mille 
EGIDS skaalal staatus 6b või halvem. maailmas on ohustatud keeli umbes 2926. Keel 
muutub ohustatuks kui vanemad hakkavad lastele õpetama domineerivat keelt mitte 
põliskeelt ja/või emakeelt.
Keele surm / keele hääbumine: keelt ei anta järgmisele põlvkonnale edasi ja see tasapisi 
unustatakse. Näiteks kõik eesti keele lähisugulaskeeled v.a soome keel on hääbumas või 
juba surnud. Keel sureb koos viimase emakeelse kõnelejaga. Keeli on võimalik taaselustada Keelte genealoogiline liigitus + keelte sugulus- ja põlvnemissuhted
+ keelepuud
+ ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike  meetoditega võimalik tõestada Võrdlev-ajaloolise meetodi rajajad - võrreldi indoeuroopa keelte häälikuid.
Keelte jagunemist keelkondadesse hinnatakse häälikute järgi Miks keeled muutuvad? 1. Ökonoomia: kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad  keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt (nt: God be with you - goodbye) 2. Analoogia: ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme  muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud 
produktiivse reegli järgi 3. Keelekontakt: erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad  keeleüksusi Isolaatkeeled
Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulasi ABCD AB C D A B


- baski - korea - jaapani Keelte uurituse tase on väga erinev. Nt on indoeuroopa keeli tunduvalt rohkem uuritud kui 
Lõuna-Ameerika Amazoni piirkonna keeli Keelte areaalne jaotus - keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile - lisaks keele kõnelemise piirkonnale arvestatakse veel nt keelte kõnelejate 
vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte - substraat, abstraat, superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid - keelekontaktide tulemusel tekkinud kreoolkeeled (iseseisva sõnavara ja 
grammatikaga) ja pidžin Keelte areaalne makrojaotus: - Aafrika - Euraasia - Kagu-aasia ja Okeaania - Austraalia ja Uus-Guinea - Põhja-Ameerika - Lõuna-Ameerika Etümoloogia on keeleteaduse haru, mis käsitleb sõnade päritolu
algtüvi e algkeele tüvi/sõna
omatüvi on tüvi, millele on sugulaskeeltes selliseid vasteid, mille saab tagasi viia algtüvele ja
sellele tüvele pole leitud laenuallikaid
laentüved on teistest keeltest laenatud tüved 22.09.2021
Keeleomandamine
Miks keel tekib? (indiviidi mõõde) - keel on lapsele suhtlus maailmaga - kaasasündivus (nativistid) - omandamine (funktsionalistid/konstruktivistid) Keele tekke ja arengu mõõdupuu ei ole vanus, vaid vastavus omandaja muude kognitiivsete 
ja sotsiaalsete võimete ja füüsilise arenguga
Mõõta saab näiteks sõnavara hulka (teatud kasutusaja jooksul), KLP (Keskmine Lausungi 
Pikkus) aga nt ka mis verbe või mis grammatilisi elemente laps kasutab. Keele omandamist mõjutavad asjaolud: - määrav on lapse vanus hetkel, kui kokkupuude keelega algab (ilmselt seotud keele 
loomise motoorsete oskustega - lapsed õpivad keele ära ainult siis, kui neil on selleks vastav sisend: kõne viiped, 
kirjutamine või tähenduslikud puudutused - ilmselt määrav ka see kas lapsel on enne keelega kokku puutumist Keele teke - lapsekeel ❖ õppimine ja õpetamine - vastsündinut tavaliselt ei õpetata


❖ juba ema kõhus “õpib” ❖ peale sündi tunneb imik ära oma ema keele ja teda ümbritsenud keele prosoodia ehk
kõla (aga ei erista kaht võõrkeelt) ❖ u 6-10 kuu vanuseni eristavad imikud palju rohkem häälikuid kui täiskasvanud Laps omandab keele imiteerides ja teiste järgi
Jagatud tähelepanu, peegelneuronid, sotsiaalsus
Vajadus teiste tähelepanu suunata - vaimuteooria psühholoogias (teiste taju on teistsugune 
aga ma suudan end sellesse kujutleda, ma isegi manipuleerin sellega) Ahvid peaaegu ei 
õpeta om järglasi
Imiteerimine - inimesed ja eriti lapsed imiteerivad palju rohkem kui ahvid - see põhjustab 
omakorda selle, et neid hakatakse õpetama “Paljudes ühiskondades on inimesed selle 
tegevuse isegi ametlikuks muutnud - me tunneme seda õpetamisena Psühholingvistika
Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, 
eripedagoogika jm)
Uurimisalad: 1. keele omandamine (K1 & K2)
2. keele mõistmine (comprehension)
3. keele loomine (production) Psühholingvistika uurimisobjekt on mentaalne infrastruktuur, mis teeb keele võimalikuks Mõistmine ja loomine
Mõistmine: - tuvastada: sõna morfeem, sõnaliik jne - kohendada ebaselgused - kontekst, taust, eelnev (viited) - sõnade seosed (ka valjendustasand) - visuaalne tasand - saatja toon, staatus, register - järgmise lausungi kavandamine Loomine: - ennustada vastuvõtja kavatsusi ja soove - siduda kõneleja kavatsuste ja soovidega - vooruvaheldus (turn talking) - prosoodia, pilk. kehahoiak, kõne kiirus - peavad olema: sõnumi sisu, saaja ja edastamise võimalus Need on asümmeetrilises seoses
Mõistmine: automaatne, ilma pingutuseta
Loome: soov, tahe, planeerimine, energia Miks me räägime - näiteks soov jagada infot või mõtteid või küsida


Lapse keele omandamise etapid + koogamine (tuvi kluugutamine)
+ lalisemine (laps hakkab CV silpe ütlema kordama nt ma-ma, ga-ga, tii-tii. Umbes 6- 8kuuselt väga äratuntav arengu muutus - suhtlemishuvi. + sõnade õppimine - ühesõnalised lausungid
+ kahesõnalised lausungid (sõnade ühendamine)
+ pikemad sõnade kombinatsioonid, keerukam süntaks jagatud (ühine) tähelepanu (joint attention, vahel ka ühine tähelepanu) alates 6kuu vanuselt
Ühesõnalised lausungid
tekivad tavaliselt esimeseks sünnipäevaks (vanuses 9-14 kuud, see etapp võib kesta paar 
kuud kuni aasta) - konkreetsele referendile osutamine (tita, emme aua, piima) - tegevused ja rutiinid (anna, opa, tipa-tapa, kuku) - sotsiaalsed rutiinid (aitäh, ei, tadaa) - ühe sõnaga väljendatud terve fraasi tähendus (piima, mõmmi) - sageli umbes 18-kuuselt “sõnavaraspurt” Laps õpib sõna mõne üksiku kasutuse põhjal ja sageli mitmetähenduslikus situatsioonis Kahesõnalised lausungid (2. eluaasta jooksul) + sõnade komineerimine
+ morfoloogia
+ nn telegrammistii: emme auto, veel juua
+ skemaatilised raamid (slot-and-frame) - Mati kuku, emme anna keerulisemad lausungid (3-aastased) - vastavad küsimustele: kuidas? miks? 29.09.2021














06.10.2021
homonüüm: homograaf, homofoon ja vormihomonüüm to be or not to be - homofoon
luud - vormihomonüüm (põranda pühkimise luud & luustiku osad)
kallas - homograaf (hääldub erinevalt, kirjutatakse samamoodi) Polüseemia ehk mitmetähenduslikkus - ühel sõnal on mitu omavahel seotud tähendust 
(klaas ja klaas - samast materjalist) Polüseemia seletus kognitiivses semantikas: - Polüseemiat seletatakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu.  - Polüseemilise üksuse tähendused moodustavad võrgustiku - Skeem - kõrgema tasandi mõiste e üldmõiste, mis on aluseks madalamate tasandite 
mõistete tunnustamisele ka nt. moodustusotsustused (millist üksust antud tähenduse
tarbeks valida)  13.10.2021 Semantiline ruum meeles (mõisted) on organiseeritud kognitiivsete valdkondadena, mis 
koondavad mingi ala teadmisi ja kogemusi.  Põhivaldkonnad: - ruum (vahel 2- ja 3-mõõtmelisuse eristamine ka määrav) - aeg - värv - heli - temperatuur - emotsioonid - puuteaistingute eristused


20.20.2021








27.10.2021












10.11.2021








17.11.2021




08.12.2021