· Vormiõpetus Wiedemann Hermann Näited: 1875 ,,Grammatik der ehstnischen N: võttis kasutusele käändenimetused, koostas Sprache", koostas eesti-saksa keelse ,,Eesti keele grammatik", lõi sõnaliikide sõnaraamatu, 9 aastat tutvus murretega nimetusi. 20. saj alguse keeletedlane 20. saj alguse keeletedlane · Keeleuuendusliku mõtte algataja ja · Taotles keelenormide teaduslikult ja propageerija täpset ja ühest fikseerimist · Parandas sõnajärge · Koostas palju oskussõnavara · Uute sõnade loomine · Osales kõikidel keelekonverentsidel · Arendas morfoloogiat · Huvi keele arendamise vastu Aavik Veski
õigekirjale. Loomingut tuleb kooskõlastada elutõega, mitte tingimata õigekeelsussõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel". (3, Kristiina Vaarik). Seoses Wimbergi kirjastiiliga tekkis mul ka küsimus, ega see pole reklaamitrikk, et tähelepanu tõmmata? Ka reklaamitegijad peavad reklaami kunstiks ja lähtuvalt sellest lubavad endale keelelisi vabadusi. Reklaam taotleb silmapaistvust, üheks vahendiks on teadlik keelenormide rikkumine. Täiskasvanu, kes teab keelereegleid, saab sellest aru, mida aga peab tegema laps, kes näeb enda ümber grammatiliselt vigaseid sõnu ja lauseid? Kuidas tema sellest aru saab? Kas õpetajad ja lapsevanemad juhivad piisavalt sellele tähelepanu ja oskavad põhjendada neid arusaadavalt? (1, Riho Laurisaar). Siin on piisavalt küsimusi, kuid mitte vastuseid. Inimene ei õpi ainult seda, mida tal koolis kästakse, vaid ka seda, mida näeb ja kuuleb elus
2. loeng Keeleviga, stiiliviga. Väärstiilsus. Tüüpilisi stiilivigu. Suulise ja kirjaliku keele erinevusi. Keeleviga, stiiliviga Keeleviga Stiiliviga Ebaõige hääldus, väär tähendus, loogiline Sõnade või väljendite väär kasutus vastuolu, ühildumisvead, lausestusvead Keeleviga on eksimus keelenormide vastu Stiiliviga on kõneolukorda sobimatu sõna või väljend Stiiliviga ei ole keeleviga, kuid keeleviga on enamasti ka stiiliviga. Väärstiilsus on kõneolukorda sobimatu väljendusviis. Tüüpilisi stiilivigu ja vääratusi Stiilivääratus konteksti sobimatu sõna või väljend, saamatus lausete sidumisel ... 1. Stiili lamedus algelise sisuga piiratud ja ilmetu sõnavara
õigekirjale. Loomingut tuleb kooskõlastada elutõega, mitte tingimata õigekeelsussõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel“. (3, Kristiina Vaarik). Seoses Wimbergi kirjastiiliga tekkis mul ka küsimus, ega see pole reklaamitrikk, et tähelepanu tõmmata? Ka reklaamitegijad peavad reklaami kunstiks ja lähtuvalt sellest lubavad endale keelelisi vabadusi. Reklaam taotleb silmapaistvust, üheks vahendiks on teadlik keelenormide rikkumine. Täiskasvanu, kes teab keelereegleid, saab sellest aru, mida aga peab tegema laps, kes näeb enda ümber grammatiliselt vigaseid sõnu ja lauseid? Kuidas tema sellest aru saab? Kas õpetajad ja lapsevanemad juhivad piisavalt sellele tähelepanu ja oskavad põhjendada neid arusaadavalt? (1, Riho Laurisaar). Siin on piisavalt küsimusi, kuid mitte vastuseid. Inimene ei õpi ainult seda, mida tal koolis kästakse, vaid ka seda, mida näeb ja kuuleb elus
normiloovate õigusaktide keelekasutussuunistele, mis on kirjas Vabariigi Valitsuse määruses nr 180 „hea õigusloome ja noritehnika eeskiri“. 6. Mis on kirjakeele tunnused? Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist. GOOGOL: Kirjakeel on neutraalne ning see sobib igasse kõne olukorda. Kirjakeel on ka rahvuskeele üldrahvuslikult kasutav keelekuju ja see on arenenud ning reeglistatud. Keelenormide vastavust võib kontrollida õigekeelsussõnaraamatust. Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal[1]; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded[1]. Mõnede käsitluste järgi võidakse "eesti kirjakeele" all mõelda ka kirjutatud eesti keelt vastandades talle suulist eesti kirjakeelt[1]. Eesti kirjakeelt normeerib õigekeelsussõnaraamat (ÕS), mida Eesti valitsuse ülesandel koostab Eesti Keele Instituut.
Sageli õpib noefuut vanematelt shamaanidelt, kuidas haigusega toime tulla, end selles kontrollima (näiteks husteerias), teraapiat. *26.USA etnolingvistid Benjamin Lee Whorf ja Edward Sapir püstitasid hüpoteesi (keelelise relatiivsuse teooria), mille kohaselt: Keelemudelite ja kultuurinormide vahel on seosed. Sapir: "Reaalne maailm luuakse suurel määral alateadvuslikult antud inimgrupi keelenormide põhjal... Me näeme, kuuleme ja võtame vastu nii või teisiti uhtesid või teisi nähtusi peamiselt sellepärast, et meie uhiskonna keelenormid näevad ette nii- või teistsuguse väljendusvormi." *29:Millist nähtust tähistab melaneesia big- man süsteem?: Üks auahne mees kindlustab oma sugulaste julgeoleku ja annab võimalikult suure peo, kus jagab välja kingitusi. Mida suurem pidu, seda suurem prestiizh. *30.Marifatokaalne perekond erineb tuumikperekonnast selle poolest..:
esimene koosseis * tulemusteni ei jõudnud *töö soikus 10 a pärast keeleküsimused taas aktuaalsed 1972 uus õigekeelsuskomisjon, ülesandega * valida ja kinnitada 1976.a sõnaraamatusse sobivad keelendid hakati rõhutama keelekorralduse soovituslikkust, lubama paralleelvorme (de- ja i-mitmus) 1976 ÕS – omas ajas pöördelise tähtsusega 1979 VÕKi kolmas koosseis * keelenormide õpetamine koolis, lihtsustamise vajadus Siit: tegeliku keelekasutuse jälgimine + normingute reeglipärastamine 1979 – 1983 tegi VÕK palju otsuseid, lähendamaks norminguid tegelikule keelekasutusele Otsused „Kirjakeele teatajas 1979-1983“, näit tegelema-tüübi rööpvormid: tegeleda-tegelda Kirjakeel taasiseseisvunud Eestis Kirjakeele kasutusala on laienenud o võrokeste, mulkide ja kihnlaste (identiteedi tugevnemisega),
ametlikus kontekstis, teaduses jne. Selle positsioon tõusis märgatavalt pärast Eesti taasiseseisvumist ning veelgi enam Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Ühelt poolt tõi see kaasa väga positiivsed muudatused keelearengus ning selle püsimise kindluses. Teisalt aga keele üleilmastumine ning infoühiskonna areng on vähendanud eesti keele osatähtsust (Liin jt. 11). Suurimaks ohuallikaks eesti keelele võib pidada keelenormide hägustumist, mida põhjustavad kõnelejaskonna vähenemine, tugev võõrkeelte ning internetikeele mõju (Liin jt. 11). See aga puudutab väga olulisel määral eesti asjaajamiskeelt, mis põhineb eesti kirjakeele normidel. Nii on näiteks ametlikus tekstis kasutatud pikad ja paljude täienditega nimisõnafraasid ning mine- vormidega nominaalstiil, võõrsõnade ning terminoloogiliste väljendite kasutus tugev võõrkeelte mõju. Peale selle võib lugeda võõrkeelte mõju hulka sõnavara
ökonoomus, esteetika) lõi aluse keelekorralduse teooriale. Henn Saari ,,Kirjakeele saatus I. Vaade sajandile" (1979); ,,Eesti terminoloogia põhimõtete analüüs" (1982) J. V. Veski: range normimine Rein Kull ja Tiiu Erelt: kellelgi pole õigust määrata teise inimese keelekasutust, asjatundjad võivad vaid soovitada, reklaamida, kaitsta, õpetada keelekorraldusse aspektist soovitatavat keelekasutust. 1970.aastate lõpus uus vabariiklik õigekeelsuskomisjon: keelenormide õpetamine koolis Keelekorraldustöö on näha õigekeelsussõnaraamatutes ja keelekäsiraamatutes. Sõnaraamatute reeglistav ja ühtlustav mõju eesti kirjakeelele algas 1918.a, kui ilmus ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat". Järgmisena ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" (1925-1937). 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" ,,Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999", ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006" ,,Eesti keele grammatika I. Häälikuõpetus ja ortograafia". 1968 J. Valgma ja N
Kirjandus tekkis ka kohe poleemika õigekeelsusreeglite ja normide üle. VÕK eesotsas noorte teadlastega rõhutas, et keelelgi pole õigus kommenteerida teise inimese keelekasutust. Selle tundumad esindajad on Rein Kull ja Tiiu Erelt. 1979 olid keelekorraldusküsimused väga aktuaalsed ja kokku pandi uus vabariiklik õigekeelsuskomisjoni koosseis, kelle ülesandeks oli õigekeelsussõnaraamatu järelkontroll. Keskne probleem oli keelenormide õpetamine koolis ja nõuti normide lihtsustamist. Keelekorraldustöö tulemused on näha õigekeelsussõnaraamatutes ja keelekäsiraamatutes. Viimase aastakümne keelehoolderaamatud on keelekorraldajate kirjutatud. Tiiru Erelti kõrval on keskseteks Maire Raadik, Tiina Leements ja Sirje Mäearu. Nemad on kahe viimase õigekeelsussõnaraamatu koostajad. Olulisemad keelehooldekirjutised on kogutud kogumikku ,,Keelenõuanne soovitab".
annaabi.ee 
