vorm, sest sellega vastandati end nõukogulikule ideoloogiale, mida sümboliseeris vene keel — eesti keel kujunes üheks tähtsamaks rahvusliku identiteedi väljendajaks. 1990. aastatel on suhtumine keelenormi muutunud avatumaks, on hakatud uuesti väärtustama erinevaid sotsiolekte ning keelelist mitmekesisust.
Kuidas kantakse eesti keele eest hoolt? ??!! Mis on keelenormid? • … ehk normid on on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid. • Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks. Keelenormidest eristatakse Kirjakeele Ajakirjandus- normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja
Luuletajad ja kirjanikud arvasid, et nemad on esimesed, eks luuletavad või kirjutavad galeegi keeles. Seetõttu ei teadnud nad midagi varasematest keelereeglitest ning panid kirja suulist keelt. 19. sajandi viimastel kümnenditel kirjutati esimesed sõnaraamatud ja grammatikad. Tekkis galeegikeelne press. Esimene ajaleht O Tio Marcos da Portela. 1905. aastal loodi RAG Galeegi keele kuninglik akadeemia, mis uurib galeegi keelt ja kultuuri ning arendab keelenormi ning loob seadusi keelenormi ja keele kaitseks. 1916 A corunas esimene Irmandade da Fala. Falaks nimetatakse keskaegset portugali keelt. Vennaskond, kelle eesmärgiks oli patriotism, keele kaitsmine ja väärtustamine. Olid sõnaraamatute ja grammatikate kirjutamise toetajad, uurisid keelt lingvistiliselt ning nõudsid galeegi keele saamist administratsiooni ja õpetamise keeleks. Oma ideede levitamiseks asutasid nad ajalehe A Nosa Terra.
veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Vähemast tegelikult postmodernses ühiskonnas ei piisakski. Kui suhteliselt väike keel ei suudaks täita kõnelejate üha muutuvaid vajadusi ega poleks riigikeele staatuses, tähendaks see peatset taandumist. Suurimate ohtude seas eesti keelele nähakse paljudele muudelegi keeltele tuttavaid probleeme: emakeelena kõnelejate arvu langust, keelenormi hägustumist, liigset võõrkeelte mõju ning raskust pidada keeletehnoloogia osas suuremate keeltega sammu. a". Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end eesti rahvana, kes luges, kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes.
Pärast I ms taastati keelekorraldus 1947, kus nõukogude ajal kohustuslikkus keelekorralduses - üks kindel õige variant, tänapäeval – kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele. Praegu: o sihikindel ja otstarbekohane keelekorraldus, o ulatuslik terminoloogiatöö. korraldatud kirjakeel = ulatuslik ühiskondlik kokkulepe ja ühtse keelenormi aktsepteerimine (normikeel lähtub kokkuleppelistest reeglitest). Keelekonverentsid 20. saj alguses o omavaheline suhtluskeel haritlastel eesti keel o Kultuurielu koondus linnadesse Ilma ühtse kirjakeele normita oli raske kirjakeelt õpetada (ulatuslik keelekasutus tõi õigekirjutusliku mitmekesisuse – probleemiks koolihariduses) mõte: korraldada üle-eestiline keelekoosolek 30
sünonüüme (kõnnib, longib, sammub, astub). Oskab leida ka iseloomu, käitumist ja hinnangut tähistavaid sõnu (julge, rumal, huvitav). Laps mõistab, et mõnel sõnal võib olla mitu tähendust (nt koor, tee). Ta kasutab õigesti arv- ja järgsõnu (1-5) ning aega väljendavaid nimisõnu (hommik, päev, õhtu, öö). Selles vanuses moodustab laps vajadusel ise sõnu (Ema ostis mulle seeliku. See oli mummudega seelik. Nüüd ma ei leia seda… mummulist seelikut üles), eksides vahel siiski keelenormi vastu (triibukas, muldne). Laps hakkab mõistma ülekantud tähendusega sõnu (värske ajaleht, värske sai, tassi õrv, tooli jalg, seene kübar). 6-aastased 6-aastane laps kasutab vähem ase- ja määrsõnu, sest ta hakkab järjest enam arvestama kuulajat: lapse kõne on vähem situatiivne, st mõistetav kuulajale väljaspool konkreetset situatsiooni. Laps õpib rääkima ka inimesega, kes ei viibi lapsega samas olukorras või kellel ei ole samasugune teadmiste pagas
rahvusidentiteedi tekkest. Hääbusid tartu k ja vana kirjaviis. Keelekollektiivi püüdlust standardse kirjakeele poole mõjutasid kooliõpetuse vajadused ja ideoloogilised ootused ühtse ja reeglipärase kirjakeele järele. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat 1869 ja eesti k grammatika 1875 olid kirjeldavad, mitte normivad. EKS (187293) tegi mitu katset kirjakeelt ühtlustada. Ühtlust taotlesid Kurrik, Einer, Hermann. Veidi ühtlustas keelenormi ka uues kirjaviisis Uus Testament (1889). 6) 19051918 - Eesti kirjakeele staatuse kiire paranemine. Revolutsioonid ja I MS liitsid eestlasi. Kujundati välja eestikeelne koolivõrk, ka gümnid. Noor-Eesti, Eestimaa Rahvahariduse Selts, Eesti Kirjanduse Selts jt selgitasid välja kirjakeele korralduse põhimõtted: keeleajaloole, murretele ja rahvakeelele tuginemine, korrapära ja otstarbekohasuse
Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Vähemast tegelikult postmodernses ühiskonnas ei piisakski. Kui suhteliselt väike keel ei suudaks täita kõnelejate üha muutuvaid vajadusi ega poleks 6 riigikeele staatuses, tähendaks see peatset taandumist. Suurimate ohtude seas eesti keelele nähakse paljudele muudelegi keeltele tuttavaid probleeme: emakeelena kõnelejate arvu langust, keelenormi hägustumist, liigset võõrkeelte mõju ning raskust pidada keeletehnoloogia osas suuremate keeltega sammu. Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end eesti rahvana, kes luges, kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes. Eesti keele ortograafia
sõnad, mille alusel tehtav üldistus on üleregureelitud ega vasta alati keelenormile. 2.etapp - 4,0- 5,6-6,0 a. Aktiivne sõnaloomepeariood, mil areneb edasi tuletamine analoogia alusel ja omandatakse süntaktiline sõnatuletus. Sõnatuletus aktiviseerub, muutub regulaarseks. Arengu aluseks on situatsiooni täpsem analüüs, mis sisaldab ka mittetajutavaid seoseid või funktsiooni kirjeldust. Neologismide puhul on valdavalt tegemist eksimustega keelenormi vastu. Eesti lapsed moodustavad sel etapil hulgaliselt liitsõnu. Tuletise tähendust selgitades nimetab laps situatsiooni olulisis tunnuseid ja vastava objekti. 3.etapp - 5,6-7,6 a. ja osaliselt edaspidi. Aktiivne sõnaloomeperiood jõuab lõpule. Tuletiste moodustamine läheneb normile, eksimuste arv väheneb. Üksikuid uudissõnu ja sõnatuletisi kasutatakse harva, kas vajaliku sõna puudumisel või võõrsõna puhul. Koolieelses eas on uudissõnade esinemine loomulik ja positiivne nähtus
3. etapp — vanuses 5.6-7.6 ja osaliselt edaspidi. Aktiivne sõnaloomeperiood jõuab lõpule. Tuletiste moodustamine läheneb normile, eksimuste arv väheneb. Üksikuid uudissõnu ja sõnatuletuslikku analüüsi kasutatakse ainult nn. avariiolukordades (vajaliku sõna puudumisel või tähenduselt võõra sõna puhul). Sõnaloomeperioodi lõppemise põhjustena on paljud uurijad nimetanud järgmisi: 1) lapse sõnavara kasvab, ta õpib tundma keelenormi ning hakkab valdama erandeid ja detaile; 2) laps hakkab end ise piirama, keeldudes kõigest ebatraditsioonilisest — kujuneb keelevaist ja kriitiline suhtumine oma kõnesse; 3) lapse poolt omandatavad vormid leksikaliseeruvad, morfoloogilised elemendid ühinevad, laps hakkab paljusid tuletisi kasutama terviksõnadena, s.t. ei moodusta neid alati uuesti, vaid valib mälust valmissõna. Grammatiliste oskuste areng.
Me saame rõhu asetada ühee või teisele situatsioon küljele. Nt noormees ostis 3 roosi. Noormees maksis roosi eest 5 euri. Situatsion on sama, aga tp on pööratud eri tahkudele. Need suhtedpeavad saama semnatilises analüüsis fikseeritud. Mis aspektist, valdkonnast ma täpsemalt räägin. Kõigepealt peab mõitsma suhteid reaalses elus ja nüüd anname talle näidised, et siis hiljem saaks ise konstrueerida sobivad MIS ASJAD?. PINDSTRUKTUURI SÜNTAKS Sobiv ütlus keelenormi seisukohalt tuleb mooduatda. *süntaktiline prognoos: Siin tuleb teha: valida lausemall, moodustama sõnavormid, neid järjenda, tuletada sõna, teha liitsõnu. * süntaktiline kontroll: lauseprogrammi vastandamine sisemise programmiga, kas moodustame baaslauseid eraldi või sisendame, ehk moodustame keerukamaid lauseid. Tuleks kontrollida, kas ese mida teeme, vastab kavatsusele? Kas see mida teeme, on eesti kirjakeele seisukohalt õige, kas see sibib konteksti, kas sobib suhtluskonteksti
Mõnes olukorras, näiteks töötajate värbamisel või edutamisel, võib see olla ka otseselt ebaseaduslik. 3 See loend pärineb muuseas Eesti põhiseaduse § 12-st, mis mainib keelt nende asjade hulgas, mille alusel ei tohi kedagi diskrimineerida. Korraldamise põhjused 241 Lühidalt Kui rääkida vajadusest keelekorralduse järele, siis esimeste hulgas mainitakse tavaliselt vajadust säilitada keelenormi ühtsust ja vältida keelekollektiivi killustumist väiksemateks rühmadeks, mis lõpuks muudab suhtluse võimatuks, kuna rühmadel puudub ühine keel. Suhtlusraskusi, mille oleks saanud ära hoida keelekorralduse- ga, samas dokumenteeritud ei ole. Muid võimalikke seletusi, miks inimesed soovivad keelt korraldada: • Väiksemas ja nõrgemalt seotud keelekollektiivis võib konvent- sioon mõningase teadliku sekkumise tulemusel tõepoolest edukamalt välja kujuneda.
annaabi.ee 
