Konsonant S 1. Kuidas häälik S tekib? Häälikut S nimetatakse tema erilise moodustusviisi tõttu sisihäälikuks ehk sibilandiks. Viimase oluline tunnus on, et keel ei suru end tugielundile(hambavallile või kõvale suulaele) ühtlaselt lähedale, vaid jätab hääldusõhu teele nõgusa, vaokujulise kanali. S on keelelabahäälik, moodustatakse külgi vastu hambavalli toetades. Keel paikneb õige pisut tagapool kui t hääldamisel, keeletipp hammastest tagasi tõmbunud. Keelelihased ei ole pinges, keelelaba kohal on parajalt avar vagu, mis laseb hääldusõhul kergesti väljuda. Eesti s-ile vajalikku avarat õhukanalit on võimatu saavutada keeleseljaga, kui keeletipp on vastu alumisi hambaid nagu vene ja saksa keeles tavaline. Tämbrilt on tüüpiline eesti s vähem terav kui vene, läti või rootsi oma, kuid mitte ka nii lai ja mahlakas, kui oleme harjunud kuulma soome keeles. 2. Vead hääliku S hääldamisel
Haigus on indiviiditi täiesti erinev ning oleneb haigustekitaja asukohast ehk milline närvisüsteemi piirkondadest on haaratud. Haigus algab enamikel juhtudel käte ja jalgade kerge nõrkustundega (enamasti on keeruline tõsta lihtsaid igapäevaseid esemeid), kõne muutuste ning ka neelamisraskusega. Mõnikord esineb ka põhjendamatut kaalulangust, lihastõmblusi ja krampe. Pikilikaju haaratusel kõhetuvad ka keelelihased ning keeles milles võivad samuti esineda lihastõmblused. Haigus on enamasti mitmeti väljenduv, ning sellest tingituna esineb mitmeid erinevaid haiguspilte. Uuring, millega on võimalik ALS-i tuvastada nimetatakse elektroneuromüograafiaks, millega määratakse närvikiudude elektrilise impulsi leviku kiirust tunde- ja liigutusnärvis, mis teeb kindlaks kas ja kuidas närvierutus lihasele üle kantakse. Selle abil määratakse ära kahjustuse
Vasomotoorne osa – südametegevust aeglustav. Sensoorne – tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest. Sekretoorne - süljenäärmed, magu, pankreas. Nende kahe kahjustus – bulbaarparalüüs (düsartia, düsfaagia e neelamishalvatus, keele atroofia, kurgurefleksi ei vallandu. Pseudobulbaarparalüüs – kliiniliselt sarane, keele atroofiat ei ole, kurgurefleks säilinud. XII keelealune närv (n.hypoglossus) – motoorne (kõik keelelihased, ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon). Kahjustus – perifeerne - keelelihaste halvatus, keel atroofiline, fastikulatsioonid. Tsentraalne – keelelihaste halvatus, ühepoolsel kahjustusel keel viltu, atroofiat ei ole. IV plokinärv (n.trochlearis) – perifeerne närv ristub! Pöörab silma alla-välja. K- silmamuna pööratud üles-nina suunas, diplopia – kahelinägemine. VI eemaldajanärv (n.abducens) – pöörab silma väljapoole
Epiteelkoe lligid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Veri(veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude(nahaaluskoes) Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett). Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames) närvikude(igalpool kus on närvid:D) 4.Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind
sidekude, kõhrkude, luukude). 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. (info õpikust) EPITEELKUDE LIHASKUDE: Katteepiteelkude-nahk Silelihaskude nahas, Näärmeepiteel-kehanäärmed veresoonte ja siseelundite Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel seintes (haistmisepiteel nina limaskestal) Vöötlihaskude: skeletilihased, keelelihased Südamelihaskude: südames SIDEKUDE: NÄRVIKUDE (närvikoes). 1. Tihe sidekude - kõõlused, sidemed 2. Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlm 3. Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve 4. Kõhrkude- kõrvalestad 5. Luukude - kogu skelett 6. Veri vedel rakuvaheaine 7. Lümf - lümfisõlmedes lümfoplasma 8. Rasvkude nahaaluskoes 4
Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpt osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. XI lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. Reguleerib lihaseid, mis on peale hästi lähedal, pea liigutamine(trapets). XII keelealune närv (motoorne) innerveerib keelelihaseid, neelamine. ,,On üks lihaste rühm, mis on väsimatu keelelihased. Kolju vibreerib rääkimisel kaasa" 68. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine. Joonis 17. Autonoomne ehk vegetatiivne NS juhib inimese organismi mittetahtlikute siseelundite talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Juhib siseelundite talitlust, kohandades neid vastavalt keskkonnale, ei allu inimese tahtele. Üks pool on sümpaatiline ja teine pool on parasümpaatiline. Sümpaatiline - valdav organismi aktiivses seisundis
lihaskontraktsioone: - isotooniline kontraktsioon - isomeetriline kontraktsioon - auksotooniline kontraktsioon Isotooniline kontraktsioon · Väline koormus puudub ja lihas lüheneb konstantse pingega · Skeletilihased füsioloogilistes tingimustes isotooniliselt ei kontrahheeru · Isotooniliselt kontrahheeruvad isoleeritud ja koormusvabad skeletilihased, samuti keelelihased Isomeetriline kontraktsioon · Väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega ja lihase lühenemist ei toimu · Isomeetriline kontraktsioon esineb kehaasendite ja raskuste hoidmisel kindlas asendis Auksotooniline kontraktsioon · Muutuvad nii lihase pinge kui ka pikkus · Esineb kaks alaliiki: - kontsentriline kontraktsioon, mille puhul väline koormus on lihases tekkivast pingest väiksem ja lihas lüheneb
Epiteelkoe lligid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Veri(veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude(nahaaluskoes) Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett). Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames) närvikude(peaaju, seljaaju) 4. Näärmed on epiteliaalse päritoluga ja on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Eksokriinsed näärmed- varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale. Endokriinsed näärmed- toodavad hormoone (saadavad sekreedi) sisekeskkonda ja verre. 5. Elund- kehaosa, millel on kindel kuju, asend ja funktsioon (süda, magu)
ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Tihe sidekude (kõõlused, sidemed), Kõhrkude (kõrvalestad), Luukude (kogu skelett), Retikulaarne sidekude (luuüdis, lümfisõlm), Veri (veresoontes), Lümf (lümfisõlmedes), Rasvkude (nahaaluskoes), Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve), Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas, veresoonte ja siseelundite seintes), Vöötlihaskude (e skeletilihasküde) skeletilihased, keelelihased), Südamelihaskude(südames), närvikude (närvikoes). 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Eksokriinnäärmed on varustatud juhaga, mis suunavad nõre limaskestale, ehk väliskeskkonda (nääre moodustub epiteelkoe näol nt kõrv, higinääre). Endokriinnäärmed suunavad nõre vereringesse, ehk sisekeskkonda, puudub viimajuha. 5. Elundi ja elundkonna mõiste:
(sacculus) ja mõigus (utriculus) Crista ampullaris ja Macula on tundlikud pea asendi muutuste suhtes ja ette nähtud ruumis orienteerumiseks (kehaliigutuste reguleerimine tasakaalu säilitamiseks). 2 2. SOMIIDILIHASTE NÄRVID (III, IV, VI, XII): Somaatilis- eferentsed (ÜSE), som. ns Innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. III, IV, VI on silmamunalihased!! XII on kaela- ja keelelihased 2.1 N. oculomotorius (III), silmaliigutajanärv Tuumad: nucl n oculomotorii (üse) + nucl oculomotorius accessorius (parasümpaatiline, üve!!!) Väljub ajust fossa interpeduncularises, koljus läbib sinus cavernosuse lat. seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. N. oculomotoriusel 2 haru: a) Ramus superior: m. levator palpebrae superioris, m. rectus superior b) Ramus inferior (2 palet): 1. normaalne üse: m. rectus inferior, m. rectus medialis, m
Aja tunnetamine piirdub ainult lähitulevikuga. Nad on võimelised õppima ja enda eest hoolitsema. Downi sündroomiga lapsed on suhtlemisvalmid, sõbralikud, lahked. Neile meeldib mängida teiste lastega, kuid püsivus mängimisel on lühiajaline ning rohkem meeldib neile viibida täiskasvanute seltskonnas. Downi sündroomiga laste kõne areng toimub aeglasemalt, kuid järgib sama kulgu, mis tavaliste laste kõne areng - suur keel ja lõdvad keelelihased. Murdeeas peatub nende kasv pikkusesse, kuid kaalu lisandumine jätkub. Keskmisel Downi sündroomiga täiskasvanul on väikese lapse võimed. Nad arenevad aeglaselt umbes 25-eluaastani. Nende keskmine eluiga ületab tavaliselt 30 aastat. PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED 1. Avaldumine: Pervasiivsed arenguhäired avalduvad lapse esimese viie eluaasta jooksul kõrvalekalletena eakohasest käitumisest. Autism ei ole vaimupuue, kuid sageli kaasneb autismiga
Suuõõs Ümbritsetud põskedest, ees piiratud kõvast luulisest ja taga pehmest lihaselisest suulaest. Vooderdatud limaskestaga. Süljenäärmed nõristavad sülge, mis niisutab ja puhastab limaskesta, vedeldab, lahustab ja töötleb keemiliselt toitu. Süljeeritus hoiab suuõõne, keele, huulte ja söögitoru limaskesta niiskena süües ja söögiaegade vahepeal. Päevane süljeeritus: 1000-1500 ml. Keel Sisemised ja välimised keelelihased liigutavad keelt külgedele ja eest taha suunas, manööverdavad toitu närimiseks hammasteni, moodustavad sellest ümara neelamiseks sobiva kämbu ning suruvad neelamise käigus neelu. Hammas Ümbritsetud igemest (gengiva). Hammas koosneb kroonist, 1-3 juurest ja kaelast. Hammaste ülesanne on toitu haarata ja peenestada. Neel Lehtrikujuline õõs ninaõõne, suuõõne ja kõri taga. Neel toimib nii hingamis- kui seedeelundkonna
IX motoorne osa- neelu ja kõri vöötlihased; sensoorne osa: maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust, Sekretoorne osa: süljenäärmed. X motoorne osa: vöötlihased-pehme suulagi, neel ja kõri, silelihased-rindkere ja kõhuõõne organid; vasomotoorne südametegevust aeglustav; sensoorne osa: tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest; sekretoorne osa: süljenäärmed, magu, pankreas. XII keelealune närv : motoorne- kõik keelelihased ja ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon. Bulbaarrühma kraniaalnärvid ja kahjustused BULBAARPARALÜÜS sündroom, mis esineb IX, X ja XII kraniaalnärvi poolt innerveeritavate lihaste nõrkus või halvatus. Esineb neelamishalvatus, afoonia või düsfoonia, keele atroofia, düsfaagia, hääle kähisemine, nasaalne hääl, kurgukaare kaldumine, madal või puuduv kurgurefleks, keelelihaste nõrkus, keele atroofia ja fastsikulatsioonid
Kui enamasti vastutab luude, kõhrete, kõõluste arengu eest mesoderm, siis pea/näopiirkonnas on see asendunud eelkõige kraniaalse neuraalharja rakkudega. Peamesoderm tekib segmenteerumata paraksiaalsest mesodermist kõrvaalge (ov) läheduses ning liigub kraniaalses suunas, osaleb peamiselt näo- ja kaela- lihaste ning kuklal asuvate luude (nt kiiruluu) arengus. Peamesodermina käsitletakse ka kukalmisi (occipital) somiite, mis on aluseks eelkõige kaela lihastele, kõri-, neelu- ja keelelihased. 85. Vahelmine/intermediaalne mesoderm (millised struktuurid sellest arenevad) Vahelmisest ehk intermediaalsest mesodermist areneb urogenitaalsüsteem ja neerupealiste välimine osa – gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad. Oska kirjelda neerude arengut (pronefros, mesonefros, metanefros). Tee selgeks mis on Wolffi e nefrilised juhad ja mis on nende roll neerude arengus? Kuidas toimub pärisneeru areng imetajatel
annaabi.ee 
