2.1. Naiivteooria Sellest, kuidas kujuneb inimeste kollektiivne maailmapilt, on huvi tundnud paljud uurijaid. Ene Vainiku ja Heili Orava artiklis ,,Tee tööd ja näe vaeva, ...aga ikka oled vihane" lähtutakse uurimissuunast, mida nimetatakse naiivteooriaks. Naiivteooria pole naiivne mitte selles mõttes, et oleks kuidagi lapsik, vaid selles mõttes, et see ei rajane teaduslikult seatud hüpoteesidel, nende katselisel kontrollil ega väidete verifitseeritavusel, vaid pigem keelekollektiivi pikaaegse kogemuse interpretatsioonil. Naiivteooriate teooria leiab, et ühelt poolt korrastavad need meie maailmapilti ja organiseerivad seda temaatiliselt, teiselt poolt aga võivad need teooriad ise olla fragmentaarsed, omavahel nii suhteliselt autonoomsed kui ka ristkasutuses ja läbipõimunud. Emotsioonide kohta saame oma teadmised subjektiivse kogemusena vahetult. Selles subjektiivsete kogemuste mitmekesisuses aitavad meil orienteeruda keeles leiduvad emotsiooninimetused, näiteks
Nt. Liiklusmärk kui füüsiline märk, on nähtav objekt tähistatav. Märgi tähendus on tähistatav. Üks tähistaja võib omada ka mitut tähistatavat. Nt punane värv. Keele ühiskondlik iseloom- keele kasutusnormide ja üksikindiviidi kõnetegevuse vaheline seos. Durkheimi sundusseadus- (iga sotsiaalne fakt on sunduslik) Saussure lingvistilise märgi motiveeritavus- Kui suhtes tema poolt kujutatavasse ideesse on tähistaja vabalt valitud, siis, vastupidi, suhtes sellesse keelekollektiivi, kes teda kasutab, on tähistaja mitte vaba, vaid pealesunnitud. (Arbitraarne?) 8)Struktuuri mõiste - Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele (J. Viet, J. Piaget 1968): Terviklikkus (totalité): elemendid on allutatud sõltumatule tervikule. Transformatiivsus ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda.
• uusmoodustised on reeglina motiveeritud • üht ja sama objekti on võimalik nimetada erinevate lekseemide abil, millest igaühes on esile tõstetud objekti teatud omadused • keelemärgid kuuluvad ka teistesse märgisüsteemidesse • keelemärgid omandavad oma tegeliku väärtuse alles teiste märkidega seostudes ja süsteemisiseste seoste kaudu • keelemärgid on ühelt poolt muutumatud ja teisalt muutlikud • vastuolu üksiku keelekasutaja ja keelekollektiivi kui terviku vahel • keelemärkidel võib muutuda nii formatiivi kui ka tähenduse pool v. mõlemad • keelemärgid on üldised (tüüp) ja samal ajal spetsiifilised (tüübi esindaja) Motivatsiooniseos Objekte nimetatakse tunnuste põhjal. Asjaolud, mida tuleb arvestada: • kas on juba olemas sarnaseid nähtusi, millest oleks võimalik tuletada nimetamispõhimõtted • kas nimetuses peab eriliselt rõhutama mõnd tunnust
Uusi kirjakeele kasutajaid tuli juurde ka eestlaste hulgast kaasa aitasid vennastekoguduse liikumine, pärisorjuse kaotamine, edenev rahvaharidus. Vaimulike teoste kõrval ka ilmalik või poolilmalik jutu- ja tarbekirjandus, mahukad seadusetõlked ning perioodika. Perioodi lõpetab ,,Kalevipoeg". 5) 18571905 - Terminite "maakeel" ja "maarahvas" asemel "eesti keel" ja "eesti rahvas", andes tunnistust uue rahvusidentiteedi tekkest. Hääbusid tartu k ja vana kirjaviis. Keelekollektiivi püüdlust standardse kirjakeele poole mõjutasid kooliõpetuse vajadused ja ideoloogilised ootused ühtse ja reeglipärase kirjakeele järele. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat 1869 ja eesti k grammatika 1875 olid kirjeldavad, mitte normivad. EKS (187293) tegi mitu katset kirjakeelt ühtlustada. Ühtlust taotlesid Kurrik, Einer, Hermann. Veidi ühtlustas keelenormi ka uues kirjaviisis Uus Testament (1889). 6) 19051918 - Eesti kirjakeele staatuse kiire paranemine
Kirjutaja osutab tema poolt valitsetavale valdkonnale lisaks ka kelle võimalustele. (2004: 250253) STIIL JA KEEL Kirjutaja peab lugejas äratama huvi ja suutma seda hoida. Peab astuma teksti vahendusel lugejaga dialoogi. Hea teadusstiil on lihtne, selge, täpne ja mõjus. Teadusliku väljendusviisi eelduseks on hea ühiskeele ja hea tarbestiili valdamine. Ühiskeele all mõeldakse üleriigilist tarbekeelt, keelekollektiivi eri vanusrühmadele ningi kõigile kutsealadele ühist kirjakeele normidele vastavat keelekuju, mis ei sisalda oskuskeelte sõnavara. Täpne sõnavalik tähendab selgust ja lihtsust. Teksti loetavuse eelduseks on liigendamine: iga tekstiosa on terviku teenistuses. Selleks, et tekst oleks loetav võib kavandada lõigu algusesse raamistiku (tuumlause), mis äratab lugejas ootusi ja küsimusi. Hea tekst on terviklik nii sisu, ülesehituse kui ka keelekasutuse poolest. Kirjutaja peab
Loomulik keel on kahetasandiline süsteem: hääldustasandil ei ole üksustel iseseisvad tähendusi, kuid neist saab moodustada lõpmatu hulga tähenduslikke jadasid. seda omadust nimetatakse keele kaheplaanilisuseks. Piiratud hulga märkide abil on võiamlik luua piiramatu hulk erinevaid kombinatsioone. Samal moel häälikuid kombineerides võime luua lõpmatu hulga keelelisi sümboleid ehk üksusi, millel on teadaolev, kokkuleppel põhinev tähendussisu. Tähtis on, et kõik keelekollektiivi liikmed seda kokkulepet teaksid ja peaksid sellest kinni. Enamikku keelelisi süboleid võib pidada meeleveldseks- ses mõttes, et häälikkuju ja tähenduse vahel pole vahetut seost. Osa loomuliku keele sümbolmärkidest nimetad välismaailma olendeid, esemeid või nähtusi. Kuid on ka sümboleid, mille tähendust või funktsiooni ei olegi nii lihte piltlikult selgeks teha. Mõned sümbolid väljendavad ka suhteid.
indiviid sellele oma isikliku kogemuse, oma individuaalse psühholoogia pitseri, nii et sõnad omandavad tegeliku mõtte alles nende lausumise hetkel. Psühholoogilised kriteeriumid: nad püüdsid näidata, et rahvaste vaimne hõimlus ilmneb keelestruktuuri sugulaslikes vormides ja vastupidi. Wundt - inimmõistus baseerub meelte kaudu välismaailmast saadud muljetel, kuna keele ülesandeks on väljendada sel viisil (so meelelise faktori poolt) piiritletud mõtteid. keelekollektiivi psüholoogia kujuneb kollektiivse elu tüübile vastavalt. Selle psühholoogia uurimiseks on tarvis tunda ühiskonna elu kõiki avaldusi rahva keelt, tema kombeid, ideoloogiat ühe sõnaga kogu tema kultuuri. Marty - tähendused peavad tagama nii kõneleja psühholoogiliste seisundite väljendamise kui ka kuulaja vastavate reaktsioonide stimuleerimise. 44. Esteetiline idealism keeleteaduses Vossleri koolkond 1
Näiteks liiklusmärgi puhul on märk kui füüsiline, nähtav objekt tähistaja. Märgi tähendus on tähistatav. Üks tähistaja võib omada mitut tähistatavat. Nt punane värv Keele ühiskondlik iseloom. Keele kasutusnormide ja üksikindiviidi kõnetegevuse vaheline seos Durkheimi sundusseadus (iga sotsiaalne fakt on sunduslik) Saussure lingv. märgi motiveeritus: Kui suhtes tema poolt kujutatavasse ideesse on tähistaja vabalt valitud, siis, vastupidi, suhtes sellesse keelekollektiivi, kes teda kasutab, on tähistaja mitte vaba, vaid pealesunnitud. F. de Saussure Ühikute omavaheline seos keelesüsteemis 2 tüüpi suhted süsteemi liikmete vahel -- süntagmaatilised ja assotsiatiivsed. Kumbki tüüp tekitab oma väärtuste rea. Süntagmaatilised -- lineaarsed assotsiatiivsed -- tähekujulised ¤ Viimased võivad tekkida akustiliste kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks
kirjakeelt tervikuna või selle tuuma käsitatakse rahvusvahelises mõttes normikeelena. Mõnel juhul (nt Rein Kull või Karl Pajusalu) tehakse selgem erisus normikeele ja muude mittemurdeliste allkeelte vahele (vt ülevaadet Hennoste 2000). Meile on antud juhul oluline see, et käsitus, mille järgi kogu murretest ülejääv keeleosa on vaadeldav normikeelena, on tänapäeva lingvistika seisukohast selgelt ebaadekvaatne. Ja teiseks, käsitus, mille järgi normikeel on kõigile vastava keelekollektiivi liikmetele ühine ja mõistetav allkeel, ei leia mingit tuge maailma sotsiolingvistiliste uuringute poolt. Vastupidi: seal väidetakse järjekindlalt, et normikeel on ühiskonna kõrgemate sotsiaalsete kihtide keelele toetuv allkeel ja suuresti kõrgemate kihtide kasutatav allkeel. Mida madalam sotsiaalne kiht, seda suurem on erinevus normikeelest ja seda heterogeensem on vastava rühma keelekasutus. Madalamad sotsiaalsed rühmad püüavad muuta oma
konventsiooni on ju täiesti mõeldavad. Ju siis pole keelekollektiivil suurema ühtluse järele vajadust olnud, kui ta on niisugus(t)el konventsiooni(de)l lasknud tekkida. 220 Keelekorraldus Fikseeritud koodi mudeliga pooliku ühtlustatuse olukorda kirjel- dada seevastu ei saa, sest siis peaks selle mudeli järgi suhtlus võimatu olema. Aga ei ole, nagu saab empiiriliselt tuvastada. Keelekollektiivi liikmed on küll veendunud, et keelt tuleks korraldada, korraldamatus häirib neid, aga suhtlus toimib ikkagi. Mingeid selle keelekorralduse puudumisest tingitud suhtlusraskusi keegi küsitletutest märganud ei ole (Tartu 2012, Kirna 2012, Hendrikson 2012). Sõnastus, argumentatsioon ja infoallikad Kui eeldada, et keel eksisteerib objektiivselt, et selle kohta on võimalik teada tõde, ja et keelekorraldajad tõepoolest teavad seda, siis sobib seda muidugi ka öelda
annaabi.ee 
