..............................................................................................3 1. Tekstist....................................................................................................................................4 2. Ajakirjandus ümbritseva maailma loojana..............................................................................4 3. Keele uurimismeetodid...........................................................................................................5 4. Keelehoolde eesmärk..............................................................................................................5 5. Keele põhiolemusest...............................................................................................................5 6. Tekstianalüüsi eesmärk...........................................................................................................5 7. Tekstianalüüsi seos retoorikaga......................................................................
• Stalini-aegsed repressioonid jätsid lünga kultuuri arengusse • Marikeelne kõrgharidus peaaegu olematu • Probleeme marikeelsete teoste avaldamisega (1990 - 72 teost, 1999 - 8 teost, 2014 - 49 teost) Sarnasused eesti keelega • Umbes 200 ühise päritoluga sõna • luu - lu • lumi - lum • neelama - neelaš • tulema - tolaš • Soome keelega rohkem sarnasusi Mida väikerahvana maridelt õppida? • Omariikluse tähtsus • Omakeelne (kõrg)haridus • Riikliku keelehoolde tähtsus • Omakeelsete vastete loomine jäägu mõistuspäraseks Kokkuvõte • Keskkond mõjutab inimese tervist tema teadmata • Inimene saab parandada enda enesetunnet! Kasutatud allikad • Keelesaade ,,Mari keel ja mari meel”. Vikerraadio, 07.05.2017 http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/db504cc3-180c-4e35-aa03-ec661d20 e7fb/keelesaade-mari-keel-ja-meel • ,,Mari keel teel trepist alla - kas eestlastel on sellest midagi õppida?” Sven-Erik Soosaar, Sirp. 28.04
Senhor de Navarra” Joam Soares 12.-14. Sajand oli galeegi-potugali keel peamiseks luulekeeleks kogu Galeegi keel 14.-15. sajand langus; muutus suhtluskeeleks 19. Sajand Galicias kultuuriline, poliitiline ja keeleline taassünd Tunnustati riiklikult 1930-ndatel Tänapäeval enamiku Galicia elanikkonna emakeeleks Esineb igapäeva elus, kultuuris, meedias; võimalik õppida ülikoolis Erinevad keelehoolde organisatsioonid (nt Real Academia Galega ehk gale port hisp pra egi ugal aani ntsu i a se eu eu yo je son sou soy suis bran bran blan blan co co co c raíña rain reina reine ha cach cabe cabe tête a ça za x - sh - dixo for “ta ütles” (hispaania keeles dijo) hispaania keeles el, la, los, las - galeegi keeles o, a, os, as z ja c hääldatakse “th” -iño - graciñas, poquiño
Vene keele mõju suurenemine avalikus keelekasutuses (ideoloogiline surve + otsekontaktid) Sõnavara muutumine – vene-eeskujulised sõnad ideoloogia: agitpunkt, lööktööline, komnoor, kultuurimaja, rahvavaenlane, ettevõtete, organisatsioonide nimed (sõnad punane, uus, helge, edu, võit), asjaajamiskeeleks asutuste vahel üha enam vene keel Sõja ajal ja pärast seda ei tegutsenud ühtki ametlikku keelehoolde organit 1947 kirjastuste tarbeks Riikliku Kirjastuskeskuse keeltoimkond Alustas Keele ja Kirjanduse Instituut. (mõlemal keelehoole) Keelekorraldustöö eesotsas J. V. Veski ja tema mõttekaaslased, eesmärgiga • rahvakeelsus, • väga kindlad normid, • Ühtlustamine • Traditsioonidest kinnihoidmine (mitte tegelik keeleareng) Normitud kirjakeel traditsiooniline ja muutumatu: „Väike õigekeelsuse
grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada. On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida ( vormidesse suruda), eriti süntaksi kohalt. Generatiivse grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks kõik keele grammatilised laused, kuid mitte ühtki agrammatilist lauset
Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada. On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset
Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada. On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset
Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada. On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset
17. Semantika uurimissuundi, uurimismeetodeid ja tulemusi. 18. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Kolm suuremat vaidlust : 19.saj alguses põhja- ja lõunaeesti keele pooldajate vahel; 19.saj keskel vana ja uue kirjaviisi üle; 20.saj algus üld- ja osksussõnavara laiendamine, kirjakeele ehitus ja grammatikareeglid Omad printsiibid Hurdal, Aavikul, Veskil, Saarestel ja Muugal. Eristatakse keelekorralduse ja keelehoolde mõistet. Keelekorralduse all mõeldakse eeskätt kirjakeele teadlikku arendamist ja rikastamist, stabiliseerimist ja kaasajastamist. Keelekorraldajad annavad norminguid ja soovitusi. Keelekorraldust on peetud keeleteadusse kuuluvaks, selle rakenduslikuks osaks. Keelekorralduse eesmärgiks on keeleideaali otsimine ja selle poole pürgimine. Ideaalkeele olemust analüüsis esimesena eesti keelekorralduse tuntuim teoreetik Valter Tauli. Ideaalkeel on tema järgi selline keel, mis
teemasid) o Tal on vähem aega o Õpib tavaliselt ,,ebaloomulikus" olukorras ja tal on harva ,,ema". Miks ja kellele on vaja keeleteadust üldse? · Kes on keeleteadlane? teadlaseks saab tänapäev siis, kui kaitstakse doktorikraad. (deskriptiivne perspektiiv keele kirjeldamine ja seletamine võtmata seisukohta, kas see on hea või halb. Preskriptiivne perspektiiv kuulub keelehoolde töötajate valdkonda). · Õige/ hea ja vale/ halb keel · Keeleteadus ja keelekorraldus, keelehoole · Soovitused ja kirjaldused ja seletused · Kust sõnad tulevad? Miks? · Kuidas algas? Keeleteadusliku mõtteviisi tekkest ja selle seotusest õigekeelsusega. Läänes: Antiik-Kreeka Platon (mh sõnade muutumisest, u 360 eKr); kreeka k grammatika sest suuline keel hakkas oluliselt erinema Homerose aegsest ja selle
Teksti vastuvõtu õpetuses kujundatakse oskust tekste valida ja leida, eesmärgipäraselt lugeda ja kuulata, teadvustatakse kuulamis- ja lugemisstrateegiaid ning süvendatakse võimet teksti paremini mõista ning tekstile reageerida. Tekstiloome õpetusega kujundatakse mitmekülgset ja eesmärgistatud eneseväljendusoskust, mille puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ning suudab oma mõtteid vajaliku täpsusega ja tekstiliigile omases vormis väljendada ning edastada. Õigekeelsuse ja keelehoolde õpetusega kujundatakse keeleteadlikkust ning teadmisi keelest. Õpilastes arendatakse oskust tänapäeva eesti kirjakeelt teadlikult kasutada, kujundatakse arusaamist keele arengust ja muutumisest, omandatakse teadmisi eesti kirjakeele ja murrete stiilirikkuse ning kirjavara mitmekülgsuse kohta. 2.3. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes 3. klassi lõpetaja: 1) mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele, kasutades
Uppsala: Almqvist and Wiksell. Arvi Tavast 2005. Tellija kriteeriumid tõlke hindamisel ja nende sobi- vus koolitööde hindamissüsteemi alusena. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, (1), 139–153. Arvi Tavast 2008. The Translator is Human Too: A Case for Instrumentalism in Multilingual Specialised Communication. Dis- sertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 21. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Arvi Tavast 2012. Keelehoolde teoreetilise aluse otsinguil: naabervald- konnad appi. – Maire Raadik ja Tiina Leemets (toim.), Sõnaga mõeldud mõte: pühendusteos Tiiu Ereltile, 20. aprillil 2012. Eesti Keele Instituudi toimetised 14. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Rita Temmerman 2000. Towards New Ways of Terminology Descrip- tion: The Sociocognitive Approach. Amsterdam: John Benjamins. Sonja Tirkkonen-Condit 2002. Translationese — a myth or an empirical fact
annaabi.ee 
