avanemine suuõõnde juurekanal, juuretipumulk 6 süljenääret, kokku 3 paari Kõrvasüljenääre väliskõrva ees, avaneb suuõõnde. Lõuaalune süljenääre alalõuanurga kohal, avaneb suu põhja keelealusele Mao asend, osad lihakesele Keelealune süljenääre suu põhjas, avaneb suu põhja keelealusele lihakesele Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed Vasaku roidekaare all Maolävis, maopõhi, maokeha, suur
Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. · 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba ehitus: (Joonis 77) Hammaste nähtavat osa nimet krooniks ja igeme sees olevat osa kaelaks
Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba ehitus: (Joonis 77) Hammaste nähtavat osa nimet krooniks ja igeme sees olevat osa kaelaks
72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde. suured süljenäärmed asend avanemine suuõõnde Kõrvasüljenääre (2) Asub väliskõrva ees all mälurlihase Juha avaneb suuõõnde teise ülemise peal. tagapurihamba kohal. Lõuaalune süljenääre (2) Asub alalõuanurga kohal. Juha avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. Keelealune süljenääre (2) Paikneb suu põhjas. Juha avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. Sülje ül. Soodustab seedimist, soodustab rääkimist, omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet), omab suuõõne pesemisfunktsiooni). · Joonis lk 110 73
VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärv -peapööraja, trapetslihas XII keelealune- närv keele lihased, kaela eesmistele lihastele seganärvid - V, VII, IX, X V kolmiknärv (n. trigeminus) - sens. hambad, keele limaskest, igemed, suulagi, näo nahk, mälumislihased, keelealune süljenääre VII näonärv sens. maitsetundlikkus keele eesosast mot. miimilised lihased, platüsma, pisaranäärmele, lõuaalusele ja keelealusele süljenäärmele IX keele-neelunärv sens. maitsetundlikkus keele tagaosast, kurgu- ja neelulihaset, kõrvasüljenäärmele X uitnärv( n. vagus) sens. väliskuulmekäik, neel, kõri, keele tagaosa peaaju kõvakest mot. kõri, pehme suulae ja neelu lihased *paras.kiud kilpnäärmele, müokardile, söögitorule, peabronhidele, maksale, põrnale, kõhunäärmele, maole, sooltele, neerudele, K Õ R G E M N Ä R VI TALI TLU S
suuteline nt loengut pidama. Sülje eritumise regulatsioon: eritumist reguleeritakse põhiliselt NSi kaudu, regulatsioon võib olla tingimatu-reflektoorne või elu jooksul omandatud e tingitud-reflektoorne. Tingimatu refleksi korral on sekretsiooni vallandajaks toidu suhu sattumine. Sensorid on keelel ja suu limaskestal ja erutus sensoritelt kantakse piklikajju süljeeritumiskeskusesse näonärvikiud viivad edasi keelealusele ja ülalõua süljenäärmetele sülg hakkab erituma tingimatut. Tingitud refleksil on sülje eritumise vallandaks toidu nägemine, lõhn ja inimesel ka toidust rääkimine või toidule mõtlemine. Sensorid on tingitud refleksid silmavõrkkestas, nina limaskestas ja sisekõrvas. Sümpaatilise NSi erutus põhjustaks süljerefleksi pidurduse. Tugev emotsionaalne ning füüsiline pingutus tekitavad suus kuivustunde. Selle juures eritub sülg on aga hästi orgaanilise aine rikas, paks
k.( a.carotis externa) on paariline; lähtudes ühisest unearterist, suundub ta kaelal ülespoole, kulgeb siis kõrvasüljenäärme sees alalõunurga taga. Ta annab ära arvukaid harusid. 1) ülemine kilpnäärmearter eraldub välimisest unearterist, suundub alla ette ja varustab oma harudega verega kilpnääret, kõri ja kaela lihaseid. 2) keelearter algab keeleluu kõrgusel, suundub üles ja ette, annab harusid keelealusele näärmele, suulaemandlile ning kulgeb siis süva keelearteri nimetuse all keeletipuni. 3) näoarter eraldub eelmisest kõrgemal, suundub lõualusesse auku, pöördub siis ümber alalõua serva näole ja kulgeb silma mediaalse nurga suunas. Annab harusid lõuaalusele näärmele, pehmesuulaele ja näo pehmetele kudedele. 4) kuklaarter suundub taha üles, annab harusid kukla piirkonnale ja kaela lihastele.
välimine serooskest- seroossel vedelikul on libestav ja antibakteriaalne toime 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde- Kõrvasüljenääre-asub väliskõrva ees all mälurlihase peal avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal Lõuaalune süljenääre-asub alalõua nurga kohal avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele Keelealune süljenääre-asub suu põhjas avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele 73. Hammaste arv,liigid Piimahambad-20 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8 tagapurihammast)212 Jäävhambad-32 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8eespurihammast+12 tagapurihammast)2123 Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad 74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal
välimine serooskest- seroossel vedelikul on libestav ja antibakteriaalne toime 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde- Kõrvasüljenääre-asub väliskõrva ees all mälurlihase peal avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal Lõuaalune süljenääre-asub alalõua nurga kohal avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele Keelealune süljenääre-asub suu põhjas avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele 73. Hammaste arv,liigid Piimahambad-20 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8 tagapurihammast)212 Jäävhambad-32 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8eespurihammast+12 tagapurihammast)2123 Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad 74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal
Kas te saate natukene jalga tõsta? Nii, väga hea. Ma panen siia kausi jala alla. (Vee solin.) Nüüd tõstke jalga natuke, ma kuivatan jala ära. Jalga tuleb ka salviga määrida. Ho: Kas ma panen teile sokid jalga? Ülo: Jah, parem on olla, kui sokid on jalas. Ho: Arst määras teile keelealused tabletid. Selle peate panema keele alla ja hoidma seal seni, kuni tablett on lahustunud. Ülo: Kas ma peale juua tohin? Ho: Ei, keelealusele tabletile ei tohi peale juua. See peab suus lahustuma. Kui palju te eile jõite? Teil on jalg turses. Ülo: Jõin ikka normaalselt, aga WC-s ei saa käia. Ei jõua üles tõusta. Ho: Ma toon Teile tugiraami ja toetan Teid. Tugiraami abil tunnete ennast kindlamalt. Te peate rohkem liikuma. Soovitan Teil ise WC-sse minna. Kui Te liikuma ei hakka, siis ma toon Teile uriinipudeli. Kui vedelikku ei eritu piisavalt, tekivadki tursed
mälumislihased, keelealune süljenääre VI eemaldajanärv silmamuna liikumine VII näonärv sens. maitsetundlikkus keele eesosast mot. miimilised lihased, platüsma *paras.kiud pisaranäärmele, lõuaalusele ja keelealusele süljenäärmele VIII esiku-teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused sisekõrv - kuulmiserutused IX keele-neelunärv sens. maitsetunlikkus keele tagaosast mot. kurgu- ja neelulihased *veget. kiud kõrvasüljenäärmele
suurema osa soolest. Eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise õõrdumise minimaalseks 73) Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal; juha avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas; juhad avanevad suu põhjas keelealusele lihakesele 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal; juhad avanevad suu põhjas keelealusele lihakesele ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. Neutraliseerib happeid/puhastab hambaid. 74) Hammaste arv, liigid?