Liivimaa kroonikad 13 kuni 17 sajandil 13 saj. 1 . Läti Hendriku Liivimaa Kroonika. Kirja pandud 1224 27 ladina keeles. Kirjutatud ristisõdijate vaatepunktist. Tähtsus: · ainus sedavõrd põhjalik kirjalik mälestusmärk, mis käsitleb perioodi, mida tuntakse eestlaste muistse vabadusvõitlusena. · Ka keeleajalooline väärtus: kohanimede järgi on võimalik näha keele arengut ja muutumist. Ilukirjanduslik funktsioon: õhtusöömaaegadel ettelugemine. · Pannud aluse mitmetele edasistele kirjanduslainetele.. mõjutused tänapäevani. Räägib Saksa ordu asutamisest. Kõige olulisem eestlaste jaoks on piiskop Albert, kelle juhtimisel viiakse läbi ristisõda. Paavst kuulutab ristisõja välja.
organiseerimisel, grammatika normeerimisega oli pastor vaeva näinud juba 1713. aastast peale, mil ta Jüri kirikuõpetajaks sai. Lühigrammatika koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel. Omaaegse eesti kirjakeele süsteemi edasiandjana on Helle eestvõttel koostatud grammatikal väga oluline keeleajalooline tähtsus. ● Missugune oli piiblitõlke ilmumise mõju kirjakeele arengule (õp lk 88) – Piibel o ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas; o taotles rahvapärasust ja lihtsust; rikastas oluliselt kirjakeele sõnavara; o andis autoriteedi selles kasutatud keelele, miska paranes eesti kirjakeele staatus; o aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avardas silmaringi;
· vana ja uue kirjaviisi võitlus 1860. aastatel 30.06.1872 Eesti Kirjameeste Seltsi koosolek Jakob Hurt: Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi. Tartu 1864. · Keelekorraldus: o eesti keel kui rahvuslik väärtus, jumalast inimestele antud o eesmärgiks ühtne kirjakeel (Tallinna keele alusel) o kollektiivse otsustamise põhimõte (EKmS) o esikohal keeleajalooline põhimõte (hää) o selguse ja eristuse tähtsus (h- sõna alguses jm) o eesti keele rikkuse taotlemine o kõige aluseks on rahvakeel Keel: Karl August Hermann (1851-1909): ,,Eesti keele Grammatik" 1884 Ado Grenzstein (1849-1916): ,,Eesti Sõnaraamat" 1884 Johannes Voldemar Veski (1873-1968): 1901-14 Tallinnas ajakirjandustööl, 1914-21 Eesti Kirjanduse Seltsi teaduslik sekretär
aga kõneleja, nt te suhtu/te sellesse hästi; vaada/ke maastikku. Lõpul on kaks allomorfi: -te (ela/te) ja 0 (ela/ge), viimane esineb ainult käskivas kõneviisis; 5) ainsuse 3. pööre osutab, et subjektisik pole ei kõneleja ega kuulaja, andmata infot subjektisiku kohta. See on neutraalseim pöördekategooria liige. Nt Ta tule/b homme. Päev otsa mürista/s. Tunnusel on kaks allomorfi: -b (see on ühtlasi keeleajalooline oleviku tunnus), nt ta ela/b ja 0 (ta ela/s); 6) mitmuse 3. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on vähemalt kaks, kuid kõneleja ega kuulaja ei kuulu nende hulka. Nt nad ela/vad meie lähedal; aknad avane/si/d aeda. Lõpul on kaks allomorfi: -vad (keeleajalooline oleviku tunnus), nt ela/vad ja -d, nt nad ela/si/d, nad ela/ksi/d. Verbide vaegpöördelisus tähendab, et mõnd pöördevormi paradigmas ei esine. See on semantiline, mitte vormiline nähtus. Näiteks tavaliselt ei saa 1
Seetõttu koostasid ka keelenormeeringuid ja grammatikaid. 1732 saksakeelne lühiülevaade eesti kirjakeelest „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache" (lühike sissejuhatus eesti keelde). Lühigrammatika koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel. Omaaegse eesti kirjakeele süsteemi edasiandjana on Helle eestvõttel koostatud grammatikal väga oluline keeleajalooline tähtsus. • Anton Thor Helle oli juhtivaid tegelasi põhjasõjajärgsel ajal Tallinnas ja selle ümbruses tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks. Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat“ Käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa
· vana ja uue kirjaviisi võitlus 1860. aastatel 30.06.1872 Eesti Kirjameeste Seltsi koosolek Jakob Hurt: Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi. Tartu 1864. · Keelekorraldus: o eesti keel kui rahvuslik väärtus, jumalast inimestele antud o eesmärgiks ühtne kirjakeel (Tallinna keele alusel) o kollektiivse otsustamise põhimõte (EKmS) o esikohal keeleajalooline põhimõte (hää) o selguse ja eristuse tähtsus (h- sõna alguses jm) o eesti keele rikkuse taotlemine o kõige aluseks on rahvakeel Keel: Karl August Hermann (1851-1909): ,,Eesti keele Grammatik" 1884 Ado Grenzstein (1849-1916): ,,Eesti Sõnaraamat" 1884 Johannes Voldemar Veski (1873-1968): 1901-14 Tallinnas ajakirjandustööl, 1914-21 Eesti Kirjanduse Seltsi teaduslik sekretär
Inimesed väidavad, et nad mõistavad paremini murdeid/keeli, mis on prestiižsed. Nt taanlased ja norrakad vs rootslased (taanlased ja norrakad ütlevad, et saavad rootsi keelest aru, kuna sel on kõrge staatus); mandariini ja kantani keele kõnelejad Hiinas (väidavad, et saavad aru, tegelikult mitte); Sotsiaalne murdeahel Heteronoomia ja autonoomia Diakrooniline e ajalooline murdeuurimine Lähtub murrete arengust; Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega: tärn ksi – eP ks (üks, läks); EL ts (üts, läts); Dialektomeetria Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus; Statistilised analüüsid. Eelkõige sõnavarasuhted. Prantslane Jean Séguy 1970ndatel. Eestis Sirje Ainsaar 1980ndatel, Karl Pajusalu, Arvo Krikmann; Materjali kogumine Nõuded keelejuhtidele: vanad, taust, et on sealt pärit;
Dialektoloogia: Teoreetilises keeleteaduses võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. · Georg Wenker saksa keeleatlas 1881 -> murdegeograafilise dialektoloogia alusepanija. · Andrus Saareste 1920ndate alguses. · Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Diakrooniline ehk ajalooline murdeuurimine: Lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega. Dilektomeetria: Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. · Statistilised analüüsid. · Eelkõige sõnavarasuhted. · Prantslane Jean Séguy 1970ndad. · Eestis Sirje Ainsaar 1980ndad ning Karl Pajusalu ja Arvo Krikmann. Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis
kaugele ajada“. Kirikulaule polevat raske õppida. Nende kohta aga, kes „maekwat kut ned Lambat“, ütles ta, et „sedda eb kyta mina matte“. Üks jutlustest sisaldab rahvusvaheliselt tuntud anekdoodilise loo merehädalise tõotusest. See motiiv kordub ka 300 aasta pärast Juhan Liivi novellis „Peipsi peal“: hädas antud lubaduse hilisem unustamine. G. Mülleri jutlused on sisukad, kindla kava järgi üles ehitatud. Neil pole mitte ainult kiriku-, olustiku. Ja keeleajalooline tähendus vaid ka kirjanduslik väärtus. Neist õigupoolest algabki meie ilukirjanduslik proosa. Jutlus on usuline kõne, millega vaimulik juhib koguduse mõttekäiku Piibli alusel. See moodustab luterlikus kirikus jumalateenistuse keskse osa. Pastorid on enamasti säilitanud oma jutlustekste. Lisaks G. Mülleri jutlustele on meil võimalik lugeda ka hilisemate pastorite (J. Hurda, K. E. Malmi, V. Reimani, J. Latiku, J. Kõpu, H. Kuurme jt) jutlusi. Piibli tõlkimise eellugu
ja sageli lähevadki, andes tööd keeletoimetajatele ja -pahandajatele ning lõpuks mõnikord ka Emakeele Seltsi keeletoimkonnale, kes on sunnitud sedastama tähendusvahe kadumise fakti. Mõiste- ja tähendusseosed 75 11.2 Polüseemid ja homonüümid Olukorrad, kus ühele vormile vastab mitu sisu, jagatakse leksikoloogias polüseemiaks ja homonüümiaks. Erinevus nende vahel on seal keeleajalooline: kui tähendused on seotud, siis on üks polüseemne sõna, vastasel korral kaks omavahel homonüümset sõna. Terminoloogias ei tarvitse selline lähenemine produktiivne olla. Terminitöö seisukohalt ei peeta sõnade ajalugu kuigi tähtsaks, mis- tõttu oskussõnastikes enamasti ei tehta polüseemidel ja homonüümidel vahet. Küll aga on otseseid praktilisi järeldusi sellel, kumb neist valida, kuidas ühe vormi ja mitme sisuga olukordi kontseptualiseerida: kas
annaabi.ee 
