Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kazimierz" - 11 õppematerjali

kazimierz

Kasutaja: kazimierz

Faile: 0
Marie Curie
5
doc

Marie Curie

Isa oli tema üle tõeliselt uhke, kuid saadab Marie aastaks maale, kuna talle tundus, et Maria on end liiga üle pingutanud, tänapäeval oleks seda nimetatud depressiooniks. Aasta seal pidanuks Mariale hästi mõjuma. Samal aastal kaotaski perekond peaaegu kogu varanduse ebaõnnestunud investeeringute tõttu. Aastail 1883-1891 töötas Maria pedagoogina, et finantseerida oma vanema õe Bronislawa meditsiiniõpinguid Pariisis, kes hiljem vastutasuks teda aitama pidi. Õpetajana armus ta Kazimierz orawskisse. Mehe vanemad ei kiitnud seda heaks ning Maria pidi töökohalt lahkuma. 1890. aasta algul peale Bronislawa abiellumist Kazimierz Dluskiga kutsus õde Maria Pariisi nende juurde elama ning õppima, millest Maria keeldus, kuna ta ei saanud 2 omale lubada haridust ning lootis endiselt abiellumisele Kazimierz orawskiga. Alles oktoobris 1981, kui Maria sai orawskilt kirja, milles mees ta maha jättis, otsustas Maria

Keemia → Keemia
19 allalaadimist
Marie Curie eluloo referaat
19
rtf

Marie Curie eluloo referaat

mis asus Szczukis, umbes 113 kilometrit Varssavist põhja pool. Mõned Zorawskite lapsed käisid koolis Varssavis, peale nende olid peres veel kuueaastane laps ja imik. Maria õpetas ainult kümneaastastAndziat ja vanimat tütart Bronkat. Bronka oli 18- aastate, peaaegu sama vana kui Maria ise. Neist said head sõbrad. Zorawskid kohtlesid koduõpetajannat üsna kenasti, aga mitte kunagi endaga võrdsena. Vabal ajal Maria luges ja õppis. Kui Zorawskite vanim poeg Kazimierz tuli Varssavi ülikoolist koju, oli ta noorest koduõpetajannast võlutud ning ka Maria temast. Peagi noored armusid ning lõpuks ütles Kazimierz vanematele, et tahab Mariaga abielluda. See tekitas Zorawskites õudu. Nende poeg ei tohi abielluda, kellegi nii madalaga nagu koduõpetajanna! Maria oli liiga vaene ja ta perekonnal ei olnud maad. Kazimierz ei teadnud, mida teha. Lõpuks kuuletus ta vanematele, lüües sellega Maria südamesse sügava haava

Keemia → Keemia
24 allalaadimist
Vitamiinid
5
docx

Vitamiinid

Kui tarbida vitamiine korralikult, ehk nagu kirjas on meie tervis palju parem. Tervis ja vitamiinid Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatute mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks. Termini 'vitamine' võttis 1912. aastal kasutusele poola päritolu USA biokeemik Kazimierz Funk. Termin on arenenud aja jooksul ning tänasel päeval on vitamiine raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Enamik vitamiine ja vitamiinirühmade vitameere ning isomeere (sealhulgas fotoisomeere) on ka antioksüdandid, prohormoonid, eelvitamiinid, hormoonid (retinoidhormoonid ja D- vitamiini hormoonvormid), kasvufaktorid, kasvuregulaatorid, koensüümid, kofaktorid, kromoproteiinid, metaboliidid,prooksüdandid, ravimpreparaadid, toidulisaained, vitami

Inimeseõpetus → Inimese füsioloogia
9 allalaadimist
Rootsi Aeg Eestis
25
ppt

Rootsi Aeg Eestis

inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad 1611­1632 Gustav II Adolf 1632­1654 Kristiina 1654­1660 Karl X Gustav 1660­1697 Karl XI 1697­1718 Karl XII Rootsi kuningad 1587­1632 Zygmunt III Waza 1632­1648 Wladyslaw IV Waza 1648­1668 Jan II Kazimierz 1669­1673 Michal Korybut Winiowiecki 1674­1696 Jan III Sobieski 1697­1706 August II Tugev Poola kuningad 1613­1645 Mihhail I Fjodorovits Romanov 1645­1676 Aleksei I Mihhailovits 1676­1682 Fjodor III Aleksejevits 1682­1689 Sofia Aleksejevna 1682­1696 Ivan V Aleksejevits 1682­1725 Peeter I Aleksejevits Vene tsaarid Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib

Ajalugu → Ajalugu
103 allalaadimist
Rootsi aeg
16
docx

Rootsi aeg

kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga võimu alla. Rootsi kuningad: 1611­1632 Gustav II Adolf 1632­1654 Kristiina 1654­1660 Karl X Gustav 1660­1697 Karl XI 1697­1718 Karl XII Rzeczpospolita valitseja, Poola kuningas ja Leedu, Vene ja Zemaitija suurvürstiriigi suurvürst: 1587­1632 Zygmunt III Waza 1632­1648 Wladyslaw IV Waza 1648­1668 Jan II Kazimierz Taani kuninga asehalduri võim Saaremaal kehtis kuni 1645. aastani, mil Taani kaotas sõlmitud Brömsebro rahulepinguga oma valdused Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi lõpuni.

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
Rootsi aeg
5
docx

Rootsi aeg

Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad · 1611­1632 Gustav II Adolf · 1632­1654 Kristiina · 1654­1660 Karl X Gustav · 1660­1697 Karl XI · 1697­1718 Karl XII Poola kuningad · 1587­1632 Zygmunt III Waza · 1632­1648 Wladyslaw IV Waza · 1648­1668 Jan II Kazimierz · 1669­1673 Michal Korybut Winiowiecki · 1674­1696 Jan III Sobieski · 1697­1706 August II Tugev Vene tsaarid · 1613­1645 Mihhail I Fjodorovits Romanov · 1645­1676 Aleksei I Mihhailovits · 1676­1682 Fjodor III Aleksejevits · 1682­1689 Sofia Aleksejevna · 1682­1696 Ivan V Aleksejevits · 1682­1725 Peeter I Aleksejevits Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi

Ajalugu → Ajalugu
209 allalaadimist
Rootsi aeg
8
docx

Rootsi aeg

Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad · 1611­1632 Gustav II Adolf · 1632­1654 Kristiina · 1654­1660 Karl X Gustav · 1660­1697 Karl XI · 1697­1718 Karl XII Poola kuningad · 1587­1632 Zygmunt III Waza · 1632­1648 Wladyslaw IV Waza · 1648­1668 Jan II Kazimierz · 1669­1673 Michal Korybut Winiowiecki · 1674­1696 Jan III Sobieski · 1697­1706 August II Tugev Vene tsaarid · 1613­1645 Mihhail I Fjodorovits Romanov · 1645­1676 Aleksei I Mihhailovits · 1676­1682 Fjodor III Aleksejevits · 1682­1689 Sofia Aleksejevna · 1682­1696 Ivan V Aleksejevits · 1682­1725 Peeter I Aleksejevits Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Rootsiaeg
19
doc

Rootsiaeg

öelda. Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga. 1643­1645 ­ Taani-Rootsi sõda 1645 ­ Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. 1656 - Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa Ida- Eestist. 1656­1661 ­ Rootsi-Vene sõda, mis lõppes Kärde rahuga. 1660 - Oliwia rahu Rootsi ja Poola vahel: Poola kuningas Jan Kazimierz loobus nõudest Rootsi troonile. 1660­1672 ­ Rootsi kuninga Karl XI eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid baltisaksa privileegid. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega Riigipäev jäi vaid nõuandvaks organiks. 1661 ­ Kärde rahu Rootsi ja Venemaa vahel. 1671 ­ Juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal (keskvõim kinnitas Class Totti politseikorralduse).

Ajalugu → Ajalugu
78 allalaadimist
Varauusaeg Eestis
6
doc

Varauusaeg Eestis

Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga. · 1643­1645 ­ Taani-Rootsi sõda · 1645 ­ Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. · 1656 - Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa Ida-Eestist. · 1656­1661 ­ Rootsi-Vene sõda, mis lõppes Kärde rahuga. · 1660 - Oliwia rahu Rootsi ja Poola vahel: Poola kuningas Jan Kazimierz loobus nõudest Rootsi troonile. · 1660­1672 ­ Rootsi kuninga Karl XI eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid baltisaksa privileegid. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega Riigipäev jäi vaid nõuandvaks organiks. · 1661 ­ Kärde rahu Rootsi ja Venemaa vahel. · 1671 ­ Juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal (keskvõim kinnitas Class Totti politseikorralduse).

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist
Balti riikide poliitiline ajalugu
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

Traditsioonilise autonoomse seisundi säilitas Semaitija. Mainitud kõrgemad ametiisikud moodustasid Isandate Nõukogu, kes muutus ajapikku tähtsaimaks riigiorganiks. - Leedu Seim (parlament) arenes tasapisi, 1507.aastal hakkas see koos käima igal aastas. Seim arutas peamiselt sõja-ja maksuküsimusi. Erinevalt nõukogust, mis koosnes põhiliselt leedukatest, kuulusid Seimi kõigi suurvürstiriigi osade esindajad. - KAZIMIERZ(sugumürks), kes kuningana kandis järjenumbrit IV tugevdas Jagelloonide rahvusvahelist mõju, abielludes Püha Rooma Riigi keisri tütre Elisabethiga. Nende vanimast pojast WLADYSLAWIST sai nii Tsehhi kui Ungari kuningas. Teine poeg, Vaga Kazimierz suri 1484.aastal 25-aastasena, kellest sai hiljem Leedu ja Poola kaitsepühak. Järgmine poeg JAN OLBRACHt sai Poola kuningaks, neljas poeg ALEKSANDER aga valiti 1492.aastal Leedu suurvürstiks. Sealtpeale oli

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

viiendaks. Ozolina oli ebaõnnestunud esinemisest sedavõrd endast väljas, et läks kohe olümpiaküla juuksuri juurde ja käskis pea paljaks ajada. Kui juuksur keeldus, haaras Ozolina ise juukselõikusmasina ja ajas suure tüki juukseid ära. Jaapanlannast juuksur oli heitunud, kui Ozolina keeldus kaasa võtmast salli, millega oma tähelepanu äratavat pead katta. INNSBRUCK 1964 Surm heitis mängudele oma varju. Briti kelgutaja Kazimierz Kay- Skrzypecki hukkus treeningul vähem kui nädal enne taliolümpia algust ja kolm päeva hiljem suri Austraalia mäesuusataja Ross Milne, kes põrkas ühel laskumisel vastu puud. Must leinalint kinnitati viie rõngaga olümpialipule ja Lizumi kirikus peeti hukkunute mälestuseks jumalateenistus. Varsti pärast mänge said Sveitsis filmimise ajal lumelaviinis surma Barbi Henneberger (Saksamaa) ja Wallace "Bud" Werner (USA) GRENOBLE 1968 Olümpiamängude maskott suusamees Schuss.

Sport → Kehaline kasvatus
68 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun