Modernism ja postmodernism Modernism Postmodernism suletud vorm avatud vorm eesmärgipärasus mäng kavatsuslikkus, plaanipärasus juhus hierarhia anarhia (kunst kui) objekt/lõpetatud töö (kunst kui) protsess/happening/performance loomine/terviklikkus taasloomine/dekonstruktsioon zanr/piir tekst/intertekst valik kombineerimine
Märke on kolme tüüpi. * Ikoonid - märgi tähendus järeldub otseselt tema vormist, tähendus annabki märgile vormi. Ikoon baseerub sarnasusel. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline või kausaalne suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud, suits annab märku tulest, jne. * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, intensionaalsus (kavatsuslikkus) eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid) Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus, seotud üldisema olemusega * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe - tõsiasjad, asjad kooseksisteerivad * kolmasus - seostub interpretandiga
Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki." Indeksiaalne märk on seotud objektiga läbi ruumi ja aja, läbi reaalsuse. Sümboolse märgi kokkuleppelisus seisneb tema defineerimises või seadustamises reeglina. 9. SÜMBOLID sümboli puhul on tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppeline seos -- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist, tunnus "intentsionaalsus" (kavatsuslikkus) eristab teda nimest. Pinge. Nimi on ekstensionaalne, mõiste maht oluline. Sümboli puhul sisu. Frege tähendus ja osutus. Napoleon ekstensionaal, variandid intensionaalid. Kõige enam kuritarvitatud termin. Hulk olulisi sümboli alaliike: allegooria, märk, kaubamärk, deviis (heraldikas), embleem, ametitunnused, tähis. Vähe uuritud ja korralikult defineerimata. Sümbolid tunnistatakse sageli olevat inimolendite eksklusiivne omand, kuid
Märk on seotud objektiga saranasuse kaudu. Peirce'il 3 ikooni alamklassi: kujundid, diagrammid ja metafoorid. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud. Eristab loomulikke ja kunstlikke(termomeeter). * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, kavatsuslikkus eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik - terminid, laused, argumendid. Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus. * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe tõsiasjad. * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus. 15. Sümptomid
ja metafoor. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline või kausaalne suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud, suits annab märku tulest, jne. Indeks näitab tihti piirnevust, seotust ja külgnevust. * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, intensionaalsus (kavatsuslikkus) eristab pärisnimedest. KMingi kood Sõnad on sümbolid! Näiteks valge tuvi on kokkuleppeliselt rahu sõmbol, kuigi neil kahel puuduvad välised sarnasused või füüsiline suhe. Sümboli tähendus sõltub kontekst. Nt punane värv võib sümboliseerida nii armastust, verd kui ka kommunistlikku režiimi. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid).
vahel. Näiteks: tütarlapse kohta võib öelda, et ta on oma ema ikooniline märk, kui tema kui tähistaja ja tema ema kui märgitsetava vahel on topoloogiline sarnasus. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Probleemid: sümmeetria küsimus ja regressiooni küsimus. SÜMBOL sümboli puhul on tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppeline seos -- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist, tunnus "intentsionaalsus" (kavatsuslikkus) eristab teda nimest. Kõige enam kuritarvitatud termin. Hulk olulisi sümboli alaliike: allegooria, märk, kaubamärk, deviis (heraldikas), embleem, ametitunnused, tähis. Vähe uuritud ja korralikult defineerimata. Sümbolid tunnistatakse sageli olevat inimolendite eksklusiivne omand, kuid kahtlemata omavad neid ka loomad (kui meelevaldseid märke). Sabatöö meelevaldsus koertel, kassidel ja hobustel. Lihasööjad putukad, kus isane pakub emasele enne paaritumist tühja õhupalli
perspektiive tagamaks mitmenäolise analüüsi, ka siis, kui need perspektiivid omavahel vastuollu satuvad. Barthes "Mütoloogiad": jaotub kaheks, esimeses efektsed esseed, mis räägivad kultuuris esiletulevatest üksikjuhtumitest. Point: kõike saab käsitleda kultuuritekstina. Uurib, kuidas tekstid toimivad ideoloogiliselt. Mitte lihtsalt seda, et tekstid moodustaks mingi mudeli, mis midagi tähendab, vaid et nad pannakse meile midagi tähendama. Tekst konstrueeritakse meie jaoks, kavatsuslikkus. Seda, mis on konstrueeritud, tahetakse esitleda meile kui midagi loomulikku. Näiteks heteroseksuaalsuse diskursus: see on midagi loomulikku, normaalne. Ehk: loodus ja ajalugu aetakse segamini. "Mütoloogia, pärinegu ta ammustest või hilistest aegadest, saab pärineda ainult ajalool, sest müüt on kõne, mille ajalugu on välja valinud. Müüt ei saa iial esile kerkida asjade endi loomusest. See on ajalooline protsess." Teise astme tähendus
Müüt ei saa iial esile kerkida asjade endi loomusest. See on ajalooline protsess." Raamat jaguneb 2: 1. osa esseed. kõike saab käsitleda kultuuritekstina. Uurib, kuidas tekstid toimivad ideoloogiliselt. Mitte lihtsalt seda, et tekstid moodustaks mingi mudeli, mis midagi tähendab, vaid et nad pannakse meile midagi tähendama (ideoloogia).nt. punane vein kui värskendav Prantsuse ja eliidi jook, mitte kui tervist kahjustav. Tekst konstrueeritakse meie jaoks, kavatsuslikkus. Seda, mis on konstrueeritud, tahetakse esitleda meile kui midagi loomulikku. Näiteks heteroseksuaalsuse diskursus: see on midagi loomulikku, normaalne. Ehk: loodus ja ajalugu aetakse segamini. 2.osa järelsõna. "What is a myth, today?" poliitiline kõne. Müüdis esineb 2 astet: I aste on denotatsioon (esmane, otsene tähendus); II aste on konnotatsioon (on teisene, kaudne tähendus) Nt. ,,Siga" on I astmes loom, II astmes aga loll inim
Pretsentraalkäär - Primaarse motoorse kontrolli ala, moodustab BA 4 Motoorne homunkulus - Käte ja näolihaste liigutamine on kõige olulisem Premotoorne koor - Suur osa kuidas liigutused toimima hakkavad kodeeritakse seal - Premotoorsed alad aktiveeruvad kui algatatakse uusi motoorseid programme või muudetakse õpitud motoorseid programme. Neuronid siin hakkavad laenglema liigutuse ootusel – harjutamine, kavatsuslikkus. Oluline struktuur sensoorselt tingitud motoorsel õppimisel - Parem hemisfäär osaleb empaatiliste näoväljenduste loomisel ja mõistmisel, kuidas oskame otsustada teiste liigutuste kavatsuste üle Motoorne lisa-ala - SMA komplekts aktiveerub enne primaarset motoorset ala (mingi tegevuse ette kujutamine või kavandamine) - SMA kompleks liidab motoorsete tegevuste järgnevused motoorseks plaaniks - Aktivatsioon suurem, kui sooritatakse uudseid ülesandeid
"kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi Modernism Postmodernism suletud vorm avatud vorm eesmärgipärasus mäng kavatsuslikkus, plaanipärasus juhus hierarhia anarhia (kunst kui) objekt/lõpetatud töö (kunst kui) protsess/happening/performance loomine/terviklikkus taasloomine/dekonstruktsioon zanr/piir tekst/intertekst valik kombineerimine