ditürambidel. Tragöödiaid kanti ette amfiteatris peale rongkäiku, kus lavaesine poolkaarekujuline osa orkestra oli mõeldud pillimeestele ja koorile. Oletatavasti oli tegemist ühehäälse muusikaga. Algselt olid tragöödiad lõbusa iseloomuga, aga hiljem muutusid tõsisemaks. Tuntumad tragöödiate autorid oli Aischylos, Sophokles, Aristophanes ja Euripides. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärgul muutus muusika võimu ning ainelist rikkust omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks. Pöörati tähelepanu puhtmuusikalisele väljendusele. Suurte koosseisudega ette kantud pillimuusika sisaldas arvatavasti ka mitmehäälsust. Muusikaõpetuses eksisteeris 7 helilaadi, millest kolm tähtsaimat olid : 1) dooria helirida c c, tõsine, mehelik, kindlameelne 2) früügia helirida d d, meeleline, kirglik 3) lüüdia helirida e e, kaeblik, õrn, intiimne Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi
m.a. 3) hiline e HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 a m.a.j. Arhitektuur Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ja kreekalikke proportsioone rikuti üha ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on rohkem. komposiitkapiteel. Sammas kaotas järk-järgult oma senise See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks korintose stiiliga. elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga. Skulptuur Kuni hellenismini olid skulptuurid Hellenistlik skulptuur muutus
Phedeias on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid-hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.See oli kaetud kulla ja elevandiluuga.Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud. on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga.Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed ja kreekalikke proportsioone rikuti üha rohkem.Sammas kaotas järk-järgult oma senise funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks elemendiks.Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga.Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele.Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp.Varem oli see rahulik ja optimistlik.Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike ja Milose Veenus. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis
vallutustega (334. e. Kr.) ja lõppes 31/30 e. Kr Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on komposiitkapiteel. See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga. Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed ja kreekalikke proportsioone rikuti üha rohkem. Sammas kaotas järk- järgult oma senise funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu.
terve rida hellenistlikke riike. Nendes riikides oli nii aasialikke kui ka kreekalikke kultuurilisi segusid. Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on komposiitkapiteel. See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga. Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed ja kreekalikke proportsioone rikuti üha rohkem. Sammas kaotas järk- järgult oma senise funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga. Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele. Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp. Varem oli see rahulik ja optimistlik. Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike ja Milose Veenus. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis
Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: · Auloodia- soololaul aulose(puhkpill) saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose pidustustel. Puhkpiilidest tunti ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. · Kitaroodia- hingestatud soololaulud kitara(keelpill) saatel. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärgul muutus muusika võimu ning ainelist rikkust omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks. Sellest perioodist on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Kreeklaste helisüsteem koosnes 7- astmelistest laadidest, millest enim kasutati järgmisi: · Dooria (c d e f g a h c)- tõsine, mehelik, kindlameelne · Früügia (d e f g a h c d)- meeleline, kirglik, orgialik · Lüüdia (e f g a h c d e)- kaeblik, õrn, intiimne Vana- Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi
Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Hellenism Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on komposiitkapiteel. See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga. Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed ja kreekalikke proportsioone rikuti üha rohkem. Sammas kaotas järk-järgult oma senise funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga. Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele. Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp. Varem oli see rahulik ja optimistlik. Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike ja Milose Veenus. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis
2 Tulenevalt hoone mitmetest ülesannetest oli raekoja põhiplaan erinevalt suurejoonelisest fassaadikompositsioonis kokku surutud ja komplitseeritud. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav graniitastmete ja azuurse puitvõrega trepp. Ruumipuuduse tõttu tuli loobuda traditsioonilisest avarast vestipüülist. Teisel korrusel harnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Ainukeseks kaunistavaks elemendiks neis lihtsa kujundusega ruumides on mitmekesised võlvlaed. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas. Ümarservadega laes domineerivad rosetimotiivid.9 Võlvitud keldrikorrusel, samuti soklikorruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvuriruumiga. Soklikorruse parempoolse tiiva hõlmas vaekoda väravatega hoone põhja- ja 22 Raam, V
põhitoonid. Kullatud ornament oli barokiajastuga võrreldes peenem ning toetas rokokoolikku kergust ja haprust. Põrandaid katva puit- või kiviparketi muster sekundeeris ruumides kasutatud üldisele dekoratsioonisüsteemile. Võrreldes barokiga kasutati rokokoo-interjöörides vähem gobelääne ja raskelt langevaid tekstiilkangaid. Nagu barokiajastul, nii oli ka rokokoo ruumis oluline roll täita valgusel – aknad olid suured, palju kasutati lae- ja seinavalgusteid. Oluliseks ruumi kaunistavaks komponendiks kujunes kell. Rokokoo interjööri üheks olulisemaks motiiviks oli rikkaliku stukkdekooriga kaunistatud kamin, mille ette seati nn. kaminaekraan - vastava ruumi mööbliga ühes laadis loodud ese, mille ülesandeks oli sädemete püüdmine. Seoses portselanimanufaktuuride avamisega Euroopas (Meissen Saksamaal, Sevres Prantsusmaal), läks ruumi kaunistavate elementidena moodi portselankujukeste eksponeerimine, mida paigutati konsoolidele, laudadele, vitriinkappidesse.
Parterid avanevad välja valdavalt renessansis, saavutades kõrgpunkti 18. sajandil. Itaalias olid parterid moodustatud mitmesuguse kõrgusega hekkidest, oli ka veepartereid - st erikujuliste tiikide süsteemi. Prantsusmaal seevastu, kus ülalt vaatamise võimalused olid kasinamad, muutus parter madalamaks, olles nähtav ka kõrgendatud promenaadidelt aia servades või madalatelt terrassidelt. Parter muutub aia ruumilisest osast kaunistavaks ornamentaalseks põhivormiks ja vastandub kõrghaljastusega organiseeritud ruumile. Parterite kujundamine muutub järjest enam kunstipäraseks ja keerukaks ning sellega tegelevad paljud kunstnikud, arhitektid ja aednikud. Teemaga tegeldakse ka teoreetiliselt - 1599. a avaldas Olivier de Serres (1539-1619) mitmeköitelise teose Le Théâtre d'Agriculture, mille 6. köide on pühendatud iluaiandusele, tema arvates peab kujunduse ja taimevaliku osas valitsema suur varieeruvus
annaabi.ee 
