26. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? Nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad. 27. Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub? Sarnastumine. Üks häälik lähendab teise hääliku laadi oma laadile. 28. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! Ulatuse (täielik muld-mulla ja osaline a lumd-lund), suuna (progressiivne ja regressiivne) ja kauguse (lähiassimilatsioon ja kaugassimilatsioon) alusel. Foneetiliste omaduste põhjal: Häälduskoha a: kahe hääliku häälduskohad lähenevad soon pää: sompa, huulassimilatsioon, palatalisatsioon, velarisatsioon. hääldusviisi a (frikatiivistumine - lihtsalt, nasalisatsioon onu), helilisusassimilatsioon. Assimilatsioon kahe sõna piiril: Sandhi: eesti klusiilide tugevuse muutumine, liesoon: eelmise sõna lõpp läheb järgmise sõna algusesse: hea tööd, elisioon: vokaalide kadu kahe sõna piiril: rehe all- rehal,
või häälikutega – häälik omandab naaberhäälikute omadusi. Liigitused: ulatuse alusel: täielik (häälik muutub naaberhäälikutega identseks) / osaline (häälik omandab mõningaid naaberhäälikute omadusi); suuna alusel: progressiivne (eelnev häälik mõjutab järgnevat) / regressiivne (järgnev häälik mõjutab eelnevat); kauguse alusel: lähiassimilatsioon (mõjutatav häälik ja mõjutaja on kõrvuti) / kaugassimilatsioon (mõjutatav häälik asetseb mõjutajast kaugemal). a. Üks diftongikomponent muutub teise diftongikomponendiga sarnaseks – monotongeerumine: *küje > *küi > *küü; *päivän > päevä (osaline) > päävä; *selkedä > selkeä > selkee (> selge) – täielik progressiivne lähiassimilatsioon. b. Konsonant assimileerub vokaaliga: lms algkeeles *ln > ll (*vilna > *villa, *šalna > *halla, *metsälnä > *metsällä), *sn > ss (*metsäsnä > *metsässä);
Püüdlus on vähesema pingutuse poole. Assimilatsioon on tingitud kõneelundite anatoomiast ning kõneinertsist. Assimilatsioon võib olla sõna sees kui ka sõnapiiril (sa ei ole sai ole). 28. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Näited. · Suund: progressiivne (onu) ja regressiivne (palju) · Aeg: sünkrooniline ehk mingil teatud ajahetkel, diakrooniline ehk ajalooline häälikumuutus · Kaugus: lähiassimilatsioon (kõrvuti: nt distsipliin) ja kaugassimilatsioon (pole kõrvuti) · Ulatus: osaline, täielik 29. Mis on vokaalharmoonia? Näited. Vokaalharmoonia on progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis on eesvokaal, peavad ka järgsilpides olema eesvokaalid; kui esisilbis on tagavokaal, peavad ka järgsilpides olema tagavokaalid. Nt: värävä (kirde), küsüs (kihnu). 30. Mis on palatalisatsioon? Näited. Palatalisatsioon on hääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael
Sarnastumine, kõnevoolus muutub üks häälik teise lähedaloleva hääliku sarnaseks. Häälikute kõnelaad kõnevoorus läheneb üksteisele. Iseloomulik kenergia kokkuhoid (et kõneeelundeid peaks võimalikult vähe liigutama). 30. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! Progressiivne as. üks häälik mõjutab talle järgnevaid häälikud Regressiivne as. üks häälik mõjutab talle eelnevaid häälikuid Kaugassimilatsioon mõju teises/kolmandas silbis Lähiassimilatsioon häälik mõjutab oma vahetus läheduses olevaid häälikuid Täielik assimilatsioon 2 häälikut muutuvad täiesti sarnaseks (muld:mulla) Osaline as. sarnaseks muutuvad vaid mingi hääldusliku joone poolest (lumi, lume, lumd muutus lund) 31. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Kui esimeses silbis on eesvokaal, siis järgnevates silpides on ka eesvokaal. Nii ka tagavokaalide puhul
(h)ä > e pähe, vähe 2. s. ü > i väsin, küsin, (täis) 3. s. ü > u väsimus, küsinud, jäänud ö > u nägu, jätku, ärgu - 1900 AD 9. järgsilpides o > u: talu, ilu, Pärnu, Tartuz Eesti keele häälikumuutused (1) • *Vns > Vs (*kansi > *kaasi) täielik progressiivne lähiassimilatsioon • õ teke (*polvi > *põlvi) (osaline regressiivne kaugassimilatsioon) • *Vh > *Vh (*mehen > *mehen) (kvantiteedi muutus, lühenemine) • Järgsilpides *β, *γ, *δ > Ø (*viskaδan > 1000 *viskaan) (kvaliteedi muutus, konsonandi kadu) Palatalisatsiooni teke (*saani > *saańi) 1300 osaline regressiivne (lähi)assimilatsioon Eesti keele häälikumuutused (2) 1300 • Lõpukadu (*metsästä > *metsäst) häälikukadu: apokoop • Sõna lõpul (*k >) > * > ךØ (*laula > ךlaula)
29. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! 1) häälduskohaassimilatsioon: kahe hääliku moodustuskohad lähenevad üksteisele 2) hääldusviisiassimilatsioon (frikatiivistumine, nasalisatsioon) 3) helilisusassimilatsioon (helilistumine naaberhäälikud muutuvad heliliste mõjul helilisteks, helitustumine naaberhäälikud muutuvad helitute mõjul helituks). 30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Vokaalharmoonia (progressiivne kaugassimilatsioon) - kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka j ärgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul. Soome keel: suoma|lainen venä|läinen, tuoli|lla pöydä|llä, maa|ta pää|tä Lõunaeesti: haavaq `haavad', naanõ `naine' latsõkõnõ `lapsekene' härmävidäjä `ämblik', sündümä `sündima', imäkene `emakene', kirderanniku: värävä `värav', käbü `käbi' idamurre: näljägä, pääväd `päevad'
· (nt ese usu) 29. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! · Assimilatsiooni ulatus: täielik assimilatsioon (muld mulla, hind hinna) ja osaline assimilatsioon (lumi lund). · Assimilatsiooni suund: progressiivne assimilatsioon (sama, lauba / vokaalharmoonia) ja regressiivne assimilatsioon (lumta > lund). · Assimilatsiooni kaugus: lähiassimilatsioon ja kaugassimilatsioon (vokaalharmoonia). 30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! · Kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama kehtib ka tagavokaalide puhul, nt kirderanniku: käbü ,,käbi". 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! · Ehk peenendus/kaashääliku peenendus. Palataliseeruvad t, l, n, s kui neile järgneb i või j, nt oli. 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid!
sarnaseks püüdlus võimalikult väikese pingutuse poole (ese usu) tingitud kõneelundite anatoomiast ja kõneinertsist Assimilatsiooni ulatus: täielik assimilatsioon (muld mulla, hind hinna ) osaline assimilatsioon (lumi : lumd > lund, mitte *ludd; *soon pää > Sompa) Assimilatsiooni suund: progressiivne assimilatsioon (sks Kraft, sama, lauba; vokaalharmoonia) regressiivne assimilatsioon (ingl have to, sama, *lumta > lund) Assimilatsiooni kaugus: lähiassimilatsioon kaugassimilatsioon (vokaalharmoonia) 29. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! Assimilatsiooni foneetiline omadus: häälduskohaassimilatsioon - Kahe hääliku moodustuskohad lähenevad üksteisele *soon p ää > Somp a [m] / _ {m, p} [ ] / _ /k/ Huulassimilatsioon (eriti l, r, d saavad labialiseerituse) olud, orud, udu, usun Vokaalharmoonia (progressiivne kaugassimilatsioon) kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid
2) osaline assimilatsioon (suuna järgi): 1) regressiivne assimilatsiooni põhjustaja järgneb assimilatsioonile alluvale häälikule 2) progressiivne assimilatsiooni põhjustaja eelneb assimilatsioonile alluvale häälikule 3) kahesuunaline assimilatsioon toimub eelneva ja järgneva hääliku koosmõjul (vokaalide nasaliseerumine kahe nasaalse konsonandi vahel). (assimilatsiooni põhjustaja asukoha järgi): lähi- ja kaugassimilatsioon (vokaalharmoonia vokaali kvaliteedi tingivad vähemalt osaliselt need teised vokaalid, mis asuvad selle vokaali läheduses st kui 1. silbis eesvokaal, siis ka järgnevates, sama tagavokaalide puhul; soome keeles tuossa, talossa, aga tiessä, kynässä). (kohustuslikkuse järgi): kohustuslik ja fakultatiivne assimilatsioon. Palatalisatsioon e. peenendatud konsonant. Eristab sõna tähendust, ehkki kirjapilt on sama samas on selle funktsiooni tähtsus keeles väga väike
vallandumisel. Suru vallandumisel kõri tõstetakse järsult üles, õhk pressitakse glotise ja oraalse sulu vahelises ruumis kokku. KOARTIKULATSIOON Assimilatsioon – sarnased häälikud muutuvad üksteisega sarnaseks. Assimilatsioon toimub, et hääldamist hõlbustada. Assimilatsiooni suund ja ulatus: 1) Progressiivne assimilatsioon – häälik mõjutab järgnevaid häälikuid 2) Regressiivne assimilatsioon 3) Kaugassimilatsioon – sarnastumise mõju ulatub kaugemale sõnas, nt järgmisse silpi 4) Lähiassimilatsioon – mõjutab häälikuid, mis on mõjutava hääliku naabruses 5) Täielik assimilatsioon – kaks kõne all olevat häälikut muutuvad teineteisega samasuguseks: saavad sama häälduskoha ja –viisi 6) Osaline assimilatsioon – üks häälik muutub teises sarnaseks mingi joone poolest Häälduskohaassimilatsioon – häälduskohad lähenevad
naaberhäälikute omadusi. Liigitused: ulatuse alusel: täielik (häälik muutub naaberhäälikutega identseks) / osaline (häälik omandab mõningaid naaberhäälikute omadusi); suuna alusel: progressiivne (eelnev häälik mõjutab järgnevat) / regressiivne (järgnev häälik mõjutab eelnevat); kauguse alusel: lähiassimilatsioon (mõjutatav häälik ja mõjutaja on kõrvuti) / kaugassimilatsioon (mõjutatav häälik asetseb mõjutajast kaugemal). Assimilatsiooni vastand on dissimilatsioon: häälikud muutuvad erinevaks. 14. Peamised vokaalimuutused eesti keele ajaloos. Enne 1000 AD tekkis õ häälik ja lühenes vokaal h ees. Lõpukadu ehk sõnalõpulise vokaali kadu kahesilbilistes pika esisilbiga vormides ja kõigis enamasilbilistes vormides. Nt jalka > jalg, metsästä > metsäst. Kirjalike keelemälestiste andmeil toimus lõpukadu 13.-15. saj kestel.
annaabi.ee 
