Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad kodankud raha laenamisele ja vahetamisele. Rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad. Linnade omavahelise kaubanduse hõlbustamiseks tekkisid kaupmeeste ühendused. Peamiseks kaubavahendajaks sai 12.sajandil tekkinud Hansa Liit, mis 14. sajandil muutus kaubalinnade liiduks ja mille tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck. Hansa Liitu kuulusid paljud Lääne- ja Põhja-Euroopa linnad ning Venemaal Novgorod. Eesti linnadest kuulusid
Ka paljud ingliskeelsed sõnad on pärit viikingitelt, näiteks ,,knife", ,,window", ,,egg", ,,die", ,,take". freenet-homepage.de Mõned ingliskeelsed nädalapäevade nimed tulenevad viikingite jumalate nimedest. Näiteks Thori järgi pandi neljapäevale nimeks Thursday, Freya järgi sai reede nimeks Friday, Odini (Wodeni) järgi kolmapäev Wednesday. Eesti rannikualadele sooritasid viikingid tihti sõja- ja kaubaretki, kuid eestlased suutsid siiski säilitada oma iseseisvuse ega sattunud püsivalt viikingite mõju alla. Kasutatud allikad: Vära E., Adamson A. 2001. Ajalugu. Õpik 5. klassile. Tallinn: Kirjastus Argo ja autorid, 69- 73. Viikingid. (s.a). [27.01.2009]. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/7riik/viikingi.htm Viikingid. (s.a). [27.01.2009]. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/5eestimaa/5-5-5-1.htm Viikingite retked... (s.a). [27.01.2009]. http://www.miksike
4. Ajalooline kujunemine Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Norra aladele 11 000 12 000 aastat tagasi. Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Maa maksustamise tõttu lahkusid feodaaliisandad maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi. Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne- Prantsusmaa ja Vahemereni. Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti kokku personaalunioonis Rootsiga
5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Jaotusmaterjal 6. Perikles, tema tähtsus Ateena ajaloos. Vihik, õpik lk. 106; 108. kodanikud olid võrdsed ja võisid osaleda rahvakoosolekul Ateenast sai suurim linnriik Ateena kindlustati müüriga 7. Hellenite igapäevaelu. Õpik lk. 97-99 Hellenite igapäevaelu olenes sellest, millisesse ühiskonnakihti inimene kuulus 1.ARISTOKRAADID põlde harisid orjad ja sõdalased ei põlanud ära tulusaid kaubaretki pühendusid nii enese igakülgsele arendamisele ja täiedamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele aristokraadid veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitilises elus korraldasid pidusööke ehk SÜMPOOSIONE 2.VABAD TALUPOJAD harisid maad 3.RENTNIKUD rentisid maad 4.KÄSITÖÖLISED teenisd elatist käsitööga enamikes riikides hinnati põlluhariatest madamalt
mäekurus. Nad purustasid mitu korda Saksa keisri väed. Flandria linnu toetas Inglise kuningas, nad purustasid 1302 prants. Väed. Saksa kaubalinnad tunnistasid valitseja ülemvõimu, kuid toimetasid siseasju iseseisvalt. 20.Kaugkaubanduse, rahamajanduse ja panganduse seos §22Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja ininimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustyel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Üks varustab ja teine mähitab ja teeb retke teoks. Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad kodankud laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga, kuid see ei olnud probleem,sest retk oli väga tulus. Rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad 21.Linnade üldilme §23Aadlisuguvõsad rajasid linnadesse enda kindlustatud majad, millega kodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid
tulid oma pajapidamisega ise toime, aga oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid. * Linnaelanikkond * Käsitöölised- pidasid väikesi töökodasid ja hankisid igapäevast elitist enda ja pereliikmete tööga. Harva õnnestus neil töökohta laiendada ja jõuda jõukamasse seisusse. Sageli jäid nad hoopis nad ilma kodanikeõigustest * Aristokraadid- suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Korraldasid omavajaduslikke kaubaretki. * Orjad- sõjavangid kui ka barberitelt ostetud võlaorjusesse sattunud kodanikud Ateena ja Sparta Ateena- hõlmas Atika maakonda o Võim kuulus algul aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule. Kuid al 5 saj eKr kujunes Ateenast demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. o Kodanikkonna moodustasid kõik atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Kodanikke alla ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased.
tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset). -Kreeklased pidasid end barbaritest paremaks ning uskusid, et barbarid on loomuselt orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev viigivorm-linnriik. 1.3 Aristokraatlik eluviis ja eetika. (98) *Aristokraadid e. suurmaaomanikud moodustasid Kreeka ühiskonna ülemkihi. Nende põlde harisid orjad ning sõltlased. *Aristokraadid ei olnud elukutselised kaupmehed, kuigi vahel tegid tulusaid kaubaretki. *Majapidamine huvitas vaid nii palju, kui oli vaja seisukohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. *Riigimehed ja vaimuinimesed olid valdavalt aristokraadid. *Rikastel ja suursugustel oli rohkem aega pühenduda nii enda igakülgsele arendamisele ja täiustamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. -Peaaegu kogu Kreeka kirjasõna pärineb aristokraatidelt. *Olulisel määral hoidsid aristokraatide seltskonda koos ka ühised pidusöögid e. sümpoosionid
Preestritel oli suur võim ja valitsejatele nad ei allunud. Elu jooksul ametit vahetada ei tohtinud see oli päritud. Tugevnes ja kasvas sõjavägi, valiti välja kõige tugevamad relvakäsitsejad. Sõdurite elukutse. Tehti esimesed suuremad sõjaretked. Esimesed tehti lõunasse Senu Serti poolt. Vallutas Niiluse teise kärestikuni. Tungiti väljapoole Egiptust Palestiina alale. Keskmise riigi lõpul ehitati välja uus pealinn Hani. Laiendati põllumaid, tehti pikki kaubaretki. Käidi tihedamini kulda toomas. 1700 suri järjekordne dünastia välja ning riik lagunes. Üleminekuperiood 1700-1562 eKr. Õnnetuseks ründasid ohtlikumad vaenlased hüksoslased. Tegemist oli karjakasvatajatega, trumbiks oli ratsavägi. 15-16 vaaraode dünastia oli hüksoslased, valitsesid üle 100 aasta. 17.saj alustasid egiptlased võitlust. 18.dünastia ajal saavutati võit. Tekkis Uus riik. 1652-1085 Valitsejaks sai Ahmos. Idamaade võimsaim riik. Hoidis kogu ümbruskonda enda
vähendas kaitsevõimekust. Käsitöölised pidasid väikesi töökodasid ning hankisid igapäevast elatist enda ja oma pereliikmete tööga. Harva õnnestus neil tõusta jõukamasse seisusesse. Mõnedes linnades polnu neil kodanikuõigusi, mis viitab nende madalale sotsiaalsele positsioonile. Aristokraadid moodustasid ühiskonna rikkama ja mõjukama osa. Nad olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tegid kaubaretki, kuid kaupmeesteks neid nimetada ei saa. Türannia Paljudes linnriikides suutis mõni aristokraatlik juht varem või hiljem suure osa kodanikest enda poole tõmmata ja haaras nende abil riigis võimu. Võimule tõusis ainuvalitseja türann, kes püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli parandada vaeste elujärge. Eriti vaenulikud olid türanni vastu teised aristokraadid. Paljud neist pidid minema pagendusse. Kohalejäänud ootasid sobivat hetke, see
Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Rahvastiku tuuma moodustas vabade talupoegade seisus, kuid varanduslik kihistumine oli alanud. Harald Kaunisjuus rakendas karme meetmeid tekkivate kohalike feodaalvõimude vastu, sundis neid oma ülemvõimu tunnistama ning laskis maa maksustada. Feodaalisandad seisid sellele survele vastu. Nad lahkusid maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi. Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne-Prantsusmaa ja Vahemereni. Østlandet läks kuningavõimu kontrolli alla 11. sajandi keskpaigas. Samal ajal suri välja Norra põhjaosa valitsenud Lade jarlide suguvõsa. Pärast Harald Kaunisjuukse surma lagunes Norra väikekuningriikideks, mille kuningas Olav Tryggvason taasühendas. Aastal 995 rajas kuningas Olav Tryggvason Mosterile Norra esimese kiriku (Mosteri vana kirik) ja hakkas maad vägivaldselt ristiusustama
Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse mõõdu järele. U 600 eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike mõjul müntima raha. Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid (aristos parim; kratos võim: aristokraatia tähendab seega parimate võimu), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid ee ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majanduslikust tegevusest olid aristokraadid huvitatud vaid niivõrd, kuivõrd see oli tarvilik seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju hankimiseks. Aristokraatia etendas kõigist ühiskonnakihtidest kindlasti kõige olulisemat osa nii kreeka poliitilises elus kui ka kultuuris. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam aega pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste
Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse mõõdu järele. U 600 eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike mõjul müntima raha. Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid (aristos parim; kratos võim: aristokraatia tähendab seega parimate võimu), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid ee ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majanduslikust tegevusest olid aristokraadid huvitatud vaid niivõrd, kuivõrd see oli tarvilik seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju hankimiseks. Aristokraatia etendas kõigist ühiskonnakihtidest kindlasti kõige olulisemat osa nii kreeka poliitilises elus kui ka kultuuris. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam aega pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste
hankisid. Käsitöölisi hinnati enamikus linnriikides põlluharijatest madalamalt. Mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigustest ilma jäetud. Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid see ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majapidamisest olid aristokraadid huvitatud vaid nii palju, kui oli vaja seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam aega pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. Seetõttu pärineb peaaegu kogu kreeka kirjasõna aristokraatide
annaabi.ee 
