vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. b. Puistlastid – homogeensete füüsilis-keemiliste omadustega suhteliselt väikeste ühesuguste mõõtmetega ja kaaluga pakkimata kaubad (nt maagid, süsi, teravili, väetised). Ühe ühiku väärtus suhteliselt väike 2.Mis on vedellast? Vedellastid – vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3.Mis on tükklast (segalast)?
Kodutöö #12 Anastasia Piirainen 1. Millised on lasti mittesäiluvuse põhilised vormid? Kaupade riknemine ja vigastamine; Kaubakohtade puudujääk; Kaupade saatmine valel aadressil; Kaubapartiide segunemine. 2. Millised on pooltevaheliste vaidluste kolm põhietappi? Kõikvõimalikud vaidlused seoses kaupade mitteõigeaegse kohaletoimetamise ja nende mittesäiluvusega, samuti muud kaupade ja reisijate mereveost tulenevad pooltevahelised lahkhelid lahendatakse reeglina kolmes etapis: Pooltevahelised läbirääkimised; Pretensioonide esitamine ja läbivaatamine;
spetsialiseeritud (tankerid) laevadele või universaalsete laevade spetsiaalsetesse mahutitesse (dip- või muudesse tankidesse). b. Puistekaubana (Bulk Cargoes) – kaubad ei oma taarat, vaid paigutatakse vahetult laevaruumidesse või laevatekile. c. Tükikaubana (General Cargoes) – kaubad võivad olla nii pakendatud kui ka pakendamata, nii individualiseeritud kui ka massikaubana. Kaubad võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. d. Konteinerveod (Containers) – spetsiaalkonstruktsiooniga transpordiühik konteinerite veoks. e. Treilerveod (Trailers) – veeremtehnika vedu f. Lihterveod (Lighters) – suurte spetsialiseeritud või universaalsete ujuvkonteinerite/ujuvühikute vedu. Veo otstarbe järgi: a. Omavedu (No-common Transport)- vedu vedaja oma tarbeks oma kulul b. Tasuline vedu (Common Transport)- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul
selle markeerimine markeerimine 9. 9. Kauba Kauba transportimine transportimine sihtsadamasse sihtsadamasse 11. Talmaniteenused, stividoritööd Stividoritööd: Counting – Kaubalugemine Kaubalugeja-talman fikseerib ainult lastikoguse (kaubakohtade arvu) Tally – Talmanitööd Kaubalugeja-talman fikseerib ainult lastikoguse (kaubakohtade arvu) ning kauba, selle taara ja/või markeeringu visuaalset ülevaatust Kaupade vastuvõtt laevale ja väljaandmine laevalt peab toimuma laeva pardas. Üksikutel juhtudel kallihinnaliste ja kergestivigastatavate kaubade vastuvõtil või üleandmisel, võivad vedaja nimel üheaegselt tegutseda kaks stividorit– üks laeva poordis ja teine kaldal.
kaubaliigi või kaubasaadetise kohta. Artikkel 6 1. Saatekiri peab sisaldama järgmisi andmeid: a) saatekirja kuupäev ja ta koostamise koht; b) saatja nimi ja aadress; c) vedaja nimi ja aadress; d) kauba vastuvõtmise kuupäev ja koht ning sihtkoht; e) saaja nimi ja aadress; f) kauba üldkasutatav nimetus ja ta pakendi liik, ohtlike kaupade puhul aga nende üldtunnustatud nimetus; g) kaubakohtade arv, markeering ja numeratsioon; h) kaubamass bruto või kaubahulga väljendus teistes mõõt-ühikutes; i) veoga seotud maksud (veotasud, lisatasud, tollilõivud ja -maksud), samuti muud maksud, mida võetakse lepingu sõlmimise hetkest kuni kauba üleandmiseni; j) juhised, mis on vajalikud tolli- ja muude toimingute täitmiseks; k) osutus, et vedu korraldatakse käesoleva konventsiooni sätete kohaselt, olenemata mis tahes klauslist. 2
Kraanad võivad olla paigutatud diametraaltasandisse või parda äärde. Kraanade tõstevõime peab tänapäeval tagama 20-tonnise konteineriga töötamise. Paariskraanadega peab olema võimalik tõsta 40- tonnist konteinerit. Kraana võimaldab tlifte.ööd 3600se pöördenurga ulatuses. Joon. 7.3.11. Elektrihüdraulilised paariskraanad laeva diametraaltasandis. Laevadel kasutatakse sildkraanasid, harvem portaalkraanasid. Joon. 7.3.12. Sildkraana standardsete suurendatud kaubakohtade paigutamisekslaeva. 1- sammas, 2- lastiplatvorm, 3- last lastiruumis, 4- luugikaaned, 5- vanker, 6- suunavad platvormid, 7- vintside ruum, 8-lastitali, 9- juhtimiskabiin, 10- kaipind. Aparellid, visiirid, pandused. 8 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
kaubapartiide eraldamiseks laadimisruumis ning nihkumisohtlike lastide kinnitamiseks, tühikute täiteks ja kauba eraldamiseks laeva metallosadest. Rimudenaon kasutusel lauad, prussid, liistud, aga ka present, paber kotiriie, Enamkasutatav separatsioonimaterjal on okaspuidust (mänd, kuusk, nulg jms) 25-40 mm paksused, ca 15 cnlaiused ja 3-4 m pikkused lauad. 33. Kes on talman (tallyman)? Isik, kes teostab vahetult talmanitööd. Talmanitööd koosnevad lastikoguse (kaubakohtade arvu) arvutamisest ja kauba, selle taara ja/või markeeringu visuaalset ülevaatust ehk kindlaksmääramisest laevade, vagunite, autode, treilerite, konteinerite ja muude transpordivahendite lastimisel-lossimisel . 34. Mis on kaubapall? Milliseid kaupu veetakse pallides? Pall on pakend, kus kaup on kokku pressitud. Pallides veetava lasti kaitseks niiskuse ja tolmu eest kaetakse pallid veekindla riide või paberiga. Kaubapallid peavad olema kaitstud lastiruumi
arve proforma (selle esitab agent kaptenile allkirjastamiseks enne laeva sadamast väljumist), sadamatasude arve (selle koostab ja saadab vedajale agent pärast laeva sadamast väljumist), lisaarve (selline arve koostatakse ja saadetakse vedajale juhul, kui pärast põhiarve ärasaatmist selgub, et mõni kuluartikkel on mingil põhjusel jäänud põhiarvesse lülitamata). 1. Millised on lasti mittesäiluvuse põhilised vormid? Kaupade riknemine ja vigastamine; Kaubakohtade puudujääk; Kaupade saatmine valel aadressil; Kaubapartiide segunemine. 2. Millised on pooltevaheliste vaidluste kolm põhietappi? Kõikvõimalikud vaidlused seoses kaupade mitteõigeaegse kohaletoimetamise ja nende mittesäiluvusega, samuti muud kaupade ja reisijate mereveost tulenevad pooltevahelised lahkhelid lahendatakse reeglina kolmes etapis: Pooltevahelised läbirääkimised; Pretensioonide esitamine ja läbivaatamine;
lepitud ja märgitud saatekirjas pakendi puudumine või defektid juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita veetavad kaubad võivad rikneda või saada vigastatud kauba töötlemine, pealelaadimine, paigaldamine või mahalaadimine saatja või saaja või isikute poolt, kes tegutsesid saatja või saaja nimel mõningate kaupade loomulikud omadused, mille tagajärjel nad võivad täielikult või osaliselt kaotsi minna või viga saada kaubakohtade markeeringu või numeratsiooni puudulikkus või ebarahuldavus elusloomade vedu 9.05.2010 Transport ETV0120 6 3 Rahvusvahelised konventsioonid (3) · Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR), sõlmitud Genfis 1957, Eesti ühines 1993 Sõiduk - mis tahes mootorsõiduk, mis ei kuulu lepingupoole kaitsejõududele ega
Kauba vastuvõtmisel kontrollib VEDAJA nii saatedokumente kui ka kaupa ja selle pakendit. Kui vedajal ei ole küllaldast võimalust kontrollida, siis peab ta tegema saatedokumendile vastavad märkused. Saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend. Kui saatekiri ei sisalda vedaja erimärkusi, siis kuni teisiti tõendamiseni eeldatakse, et kaup ja selle pakend olid vedaja poolt vastuvõtmise hetkel väliselt nõutavas seisundis ja et kaubakohtade arv, samuti nende markeering ja numeratsioon vastasid saatelehel märgitule. Tolli- ja muudeks toiminguteks, mis tuleb sooritada enne kauba väljaandmist saajale, on saatja kohustatud saatedokumendile lisama vajalikud dokumendid või andma need vedaja kasutusse ja teatama talle kõik vajalikud andmed. Vedaja ei ole kohustatud kontrollima nende dokumentide ja andmete õigsust või täielikkust. 17.2: Vedaja vabaneb vastutusest, kui kaotsiminek, vigastamine või viivitamine oli põhjustatud:
annaabi.ee 
