PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT Voodrilaud siberi lehisest Katusekate RR23 tumehall Niiskuskindel vineer
M 1:10 PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT Monier ,Savist katusekivi Turmailn, Toon: Enkopoito Harmaa PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT
rajada mineraalsest pinnasest aluskiht. Seejärel paigaldada isolatsiooniplaadid (XPS-250) 50+100mm, vee- ja radoonikindel membraan ning betoon (C25/30). Põrand katta vastavalt ruumi iseloomule laminaat põrandakattega, niisketesse ruumidesse teha hüdroisolatsioon. 2.3.4. Vahelaed Vahelagi teha puittaladest 100x250mm sammuga 670mm. Talade vahele paigaldada isolatsioon 150mm mineraalvilla. Alt poolt katta lagi ehituspaberiga, millele paigaldada laudis paksusega 25mm, sammuga 200mm. Laudise peale 42mm akustilise profiiliga metallkarkass, millele kinnitub kipsplaat. Laetala peale paigaldada 37mm põrandalaudis, 5 millele omakorda asetada mürasummutusplaat. Mürasummutuse peale paigaldada puitlaastplaat, millele põrandakatte alusmatt ja laminaat. 2.3.5. Katus Katus on projekteeritud kaldega 40°. Katuse kandekonstruktsiooniks on sarikad 50x200 mm.
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitustootluse instituut SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL Referaat Tallinn 2010 1 Standardikohane klassifikatsioon.........................................................................................2 2 Tootjad....................................................................................................................................7 3 Tootmine..........................................................................................................................
Katused Iseseisev töö EVS 838:2003 Katused EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded ET & RT kaardid G. Samuel Kivikatused, 1994 RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks k
Suurte punktkoormuste korral Vajadusel paigutada põranda alla kommunikatsioone, kui need ei mahu õõnespaneeli pealevalusse Vajadusel vähendada vahelae paksust Põranda vajaliku helikindluse tagamine vahelae paksust suurendamata. Monoliittalade ja nn riputatud paneelidest vahelae süsteemide korral Teraskarkass: Terase tulekaitse: mineraalvill sulamistemperatuur:800-1100 kraadi C., tihedus 100-400kg/m3 kuni 120 min tulekaitset. Kipsplaat ühes või mitmes kihis otse või aluskarkassi külge abil terastarindite külge. Kuni 90 minutit. Vermikuliit-, tsementkiud- ja kaltsiumsilikaatplaat. Kuni 120 minutit. Tulekaitse krohv, paksus 10-60mm, tihedus sõltuvalt segust 200-800 kg/m3. Kuni 30- 60 minutit Tulekaitse erivärvid. 100-300 kraadi C, värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. Kuni 30...60 minutit Betoon. Eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on kuumenemine aeglasem
17. Siseseinapaneelide ankurdamise ja vuukide monoliitmise lahendusi 37 26. Puitsõrestikseinte konstruktiivsed lahendused. Puitsõrestiksein on väikeelamute kõige lihtsamini ehitatav kandesein. Sõrestik koosneb vertikaalsetest postidest ja horisontaalsetest aluspuudest ning vöölaudadest. Ruumiline jäikus antakse kas diagonaalpostidega sõrestikpostide vahel või jäikade ehitusplaatidega (puitlaastplaat, kipsplaat vms). Sõrestiku ehitamisel kasutatavaid konstruktiivseid lahendusi ja sõrestiku elemente vaata jooniselt 3.24. Joonis 3.24. a läbi korruste jätkuvate postidega ja vöötaladele toetuvate laetaladega sõrestik; b sõrestiku ehitamine korruste kaupa; c sõrestiku elemendid 38 Näiteid puitsõrestikseinte konstruktiivsetest lahendustest:
.................................................................................................. 16 3.2.1.4 Betoonkivide all mõistetakse üldiselt..................................................................16 3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid............................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus .................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
sees ja põrandaparkett, uus elektrisüsteem, 6015 Paekivi, Tahutud palk, sees kipsplaat, Vana laudise peal uus Laineline tsementkiud- Viimistluseks Isotex laeplaadid, Plastmassist Täielik kapitaalremont, teise korruse krohvitud, kõrgus väljas 100 mm kivivilla, laudis ja parkett plaat teisel korrusel kipsplaadiga pakettaknad väljaehitamine, katuse vahetus 40 cm, kaetud tuuletõke ja värvitud puitlaudis viimistletud ja EPS-iga
Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne materjal, seega pressitakse kokku 40-80x transportimiseks ja ladustamiseks. Elastsuse tõttu täidab hästi isoleerivat ruumi. Eestis on levinuim ,,Isover-klaasvill", mille mahumass ehk tihedus 15-20 kg/m3, soojajuhtivus 0,029-0,041 W/m°C ja ekspluatsioonitemperatuur max 200-250 °C). Kivivill - Valmistatakse looduslikust kivimist nt basaldist. Kuumakindlaim mineraalvilla liik. Kivivill hakkab klompuma 1100 °C juures. Kasut.kõrgete tulekaitse nõuetega hoonetes. Eestis on kõige levinum ,,Paroc-kivivill", mille tihedus on 30-100 kg/m3, soojajuhtivus 0,037-0,041 W/m°C. Räbuvill - Valmistatakse kõrgahju räbust. Eestis on toodetud räbuvatiga sarnast mineraalvatti põlevkivi koksist ja telliskivijäätmetest ja nimetati teda mineraalvatiks. Kaasaegsete mineraalvilladega võrreldes oli see suhteliselt madalakvaliteediline. Kohtla-
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
