Parim koristusaeg on peale esimese õie puhkemist kuni 20% õitsemiseni. Iseloomulik tunnus punase ristiku lehel on valge V-kujuline märgis, mis taime närbudes kaob. Leht on karvane ja lehe alumine külg ei läigi.Punase ristku sordid jagunevad - varasteks ja hilisteks ning di- ja tetraploidesteks sortideks Punase ristiku külvisenorm puhaskülvis on 15 kg/ha. Varajane punane ristik erineb hilisest esmajoones kiire kasvu poolest. Katteviljata külvi korral moodustab varajane ristik esimesel eluaastal massiliselt varsi ja õisi, samuti kattevilja alla külvatult. Nii võib varajane ristik anda esimesel aastal juba 100 ts haljasmassi. Hiline punane ristik on suurema võrsumisvõimega, varte arv suurem ja need on pikemad ja rohkem harunenud, mistõttu hilise ristiku saak on harilikult suurem, võrreldes varajasega. Varajane punane ristik on veidi
söötmisel saastab keskkonda, segukülvidega saame leevendada ka seda kitsaskohta. Punase ristiku ja kõrreliste segud Segusse võetavate kõrreliste valikul tuleb arvestada liigi arengukiiruse ning kestusega ja selle mõjuga toiteväärtusele. Punane ristik talub kattevilja hästi, kuid kõrgemal agrofoonil suurte teraviljasaakide korral on allakülvid sageli ebaõnnestunud. Tuginedes eeltoodule on kasutusel punase ristiku katteviljata külvid, kus külviaasta saak kasutatakse loomasöödaks. Otstarbekas on sellisel juhul kasvatada varase punase ristiku sorte. Varane punane ristik areneb suvetüübiliselt ja annab juba külviaastal õitsvaid varsi. Katteviljata külvides hakkab punane ristik kuu aega pärast tärkamist võrsuma ja niites esimest korda õienuppude moodustumisel, saab septembri lõpus ka teist korda niita. Kui põldheinasegusse lisatakse punasele ristikule
tagab suurema saagi võrreldes varajasemaga. Pikkade varte puuduseks on, et nad lamanduvad kergemini lopsaka kasvu korral ning nende söödaväärtus alaneb just alumiste lehtede varisemise ja mädanemise tõttu. See omakorda raskendab mehhaniseeritud koristamist. (Parol, Keres, 2014) Varajased sordid õitsevad juuni keskpaigast juuli esimese dekaani lõpuni ning valmivad augusti esimesel poolel. Varajastel sortidel on kiire kasv. Katteviljata külvi ja kattevilja alla külvamise korral hakkavad nad esimesel aastal moodustama varsi ja õisi. Sellest tulenevalt võib varajane sort anda saaki juba esimesel aastal 10t haljasmassi. Varajaste sortid on ka tavaliselt põuakindlamad kui hilised, sest nad hakkavad juba kevadel kiiremini areneva ja kasutavad rohkem ära kevadist mullavett. (Parol, Keres, 2014) Eestis aretatud sordid on ,,Jõgeva 205", ,,Jõgeva 433", ,,Ilte" ja ,,Varte" (Parol, A., Keres, I. 2014)
Umbrohu tõrje. Külvatud liikide kõrval on ka rida teiste sugukondade esindajaid. On ka neid umbrohte, mis kahjustavad loomade tervist. Halva söödavusega umbrohud , madala saagilised, takistavad kultuurtaimede kasvu. Umbrohtudest saadakse lahti kahel viisil otsesel ja kaudsel teel. Profülaktiliseks võiks lugeda selliseid kaudseid meetodeid nagu umbrohtude niitmine. Seeme mida ostame peaks olema umbrohu vaene, ka sõnnik peab olema umbrohu puhas. Karjamaa tuleb rajada katteviljata. Kui tahad samal aastal saaki saada, siis tuleb sinna külvata karjamaa raiheina. Mehhaaniline ainult umbrohtude välja kitkumine Karjamaa kasvatamine Karjamaa kasvatamine on keerulisem, kui üheaastaste kultuurtaime liike. Heintaimede liike karjamaal rohkem. Loomade karjatamine loob täiesti teistsugused tingimused,isegi võrreldes niitmisega. Karjatamisega kaasneb tallamine, väljaheited Karjatamine teeb rohumaast karjamaa. Muutub hõredaks kui niita
kahekordse rullimise abil. Rohusöötade kvalittet sõltub paljudest tegurritest nagu heintaimede liigist, sordist, koristusaja Umbrogu tõrje: Luues seemnetele head idanemistingimuse don oluline jätkuvalt tagada noorte arengufaasist, väetamisest, mullastikust, ilmastikust, koristutehnoloogiast, säilitamistingimustest. heintaimede kiire areng. Katteviljata uuskülvide esimene hooldusvõte on umbrohtude niitmine. Rohusöötade kvaliteeti iseloomustavad kõige täpsemini nende keemiline koostis ja toiteväärtus, silo puhul Umbrohud konkureerivad kultuurtaimedega toitainetega vöaguse, niiskue osas. Üheaastaste umbrohtude ka fermentatsioonoprotsessi tulemusi hindavad hgieeninäitajad. Rohusööda keemilise koostise hindalmisel
Haljasväetiskultuuride kasvatamis-ja kasutamisviisid Iseseisva põhikultuurina Sobivad üheaastased (ahtalehine ja kollane lupiin) või kaheaastased liblikõielised kultuurid (valge mesikas). Need külvatakse varakevadel või isegi sügisel (valge mesikas) ja kasvavad põllul kogu või peaaegu vegetatsiooniperioodi. Taliviljade väetamiseks küntakse haljasväetis mulda augusti esimesel poolel, järgmise aasta kultuuride väetamiseks aga koos sügiskünniga. Katteviljata ristikukülvi riskideks on töömahukus, umbrohtumine, põuaoht, ühe teraviljasaagi ning otsetoetuse ärajäämine Eel-, järel- või vahekultuurina Kasvatatakse ühe vegetatsiooniperioodi kestel samal põllul lisaks haljasväetisele veel ka saaki andvaid põhikultuure. Haljasväetiskultuuri viljeldakse kas põhikultuuri eel, järel või põhikultuuride vahel. Vegetatsiooniperioodi lühiduse tõttu ei ole Eestis haljasväetiskultuure vahekultuurina võimalik kasvatada,
K = K2O x 0,83 K2O = K x 1,2 Näide: · Viljapuudele on vaja anda 10 g/m2 P2O5 · Väetamiseks kas. superfosfaati - 20% toimeainet, siis m2-le on vaja (10:20)*100=50 g · Väetatava puu võraalune pind on 12 m2, siis väetise kogus on 50*12= 600g 52. Vedelväetiste kasutamine kasvuaegselt Viia mulda koos põhuga 53. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis) Põhikultuurina Külvamine katteviljata varakevadel või sügisel,kasvavad terve vegetatsioonperioodi Eel-, järel- või vahekultuurina Vegetatsioonperioodil kasvatataksel lisaks haljasväetisele saaki andvat põhikultuuri Kas siis põhikultuuri eel järel või vahel Külvamine kattevilja alla Mitmeaastased liblikõielised(valge mesikas,punane ristik) külvatakse kattevilja alla,nende kasv jätkub pärast kattevilja koristust.Haljasväetiseks küntakse alles järgmise aasta suvel. Niite-haljasväetis
tõstavad ja parandavad mulla viljakust. Kolmandal aastal lämmastikväetisi 80-100kg/ha. Tavaliselt eina saak 4-6 tonni hektarilt. Võib külvata katteviljana. 1. Punane ristik + timut = 195 2. P. Ristik, kõrrelised pealiseheinad=591 3. Valge ristik+kõrrelised+pealis ja alusheinad=1180 Varakult võtta kattevilli ära- haljasöödana. Väiksed ristiktaimed, siis võib saada 10 -15 tonni haljasmassi- niita 10 cm kõrguselt, augusti lõpus või septembris. Kui katteviljata siis saaks kaks niidet ennem umbrohu õitsemist, ja ei tohi lasta pikkalt lume alla- lämbub 10 12 cm. Kasutusaastatel tuleb koristada siis kui saadakse toitainete rikkas sööt, peab arvestama taimede bioloogilisi omadusi. Koristda õitsemise eel siis sisaldab rohkesti proteiini ja vähe toorkiudu. Soodustab kasvamist seetõttu kasvab kiiresti. Rohundid Rohundid rohumaal kasvavad mitte külvatud rohtsed taimed. Nad annavad 10-30% saagist.
4) Takistavad kultuurtaimede kasvu Umbrohtudeks võib ka kõrrelisi ja liblikõielisi pidada, mis on halva söödavusega(sinihelmikas, luhtkastevars). Rohundite ja umbrohtude vahel ei ole selget piiri. Umbrohutõrjet tehakse rohumaal kahel printsiibil: Profülaktiline ehk kaudne - Kaudsed võtted: Umbrohtude niitmine enne õitsemist, aga niita ka karjateedelt ja aia alt. Umbrohupuhta seemne kasutamine rohumaade rajamisel, umbrohupuhta sõnniku kasutamine, külvikordade kasutamine, katteviljata karjamaade rajamine. Rasketehnika tõttu tekkinud tühikute täitmine heinaseemnetega. Otsene tõrje: Mehaaniline umbrohtude välja kitkumine, torkimine. Efektiivne, aga töökulu nõudev. Seda tehakse heinaseemne põllul. Luhtkastevarre mättaid võib väikesel pinnal kodutalus võib välja lüüa labida või kirvega. Keemiline väga efektiivne, luhtkastevarre mätta tõrjeks(konts lämmastikväetise vesilahus1:1), mõne aja pärast mätas kuivab ja tegutsema hakkavad tselluloosi
Sügavama juurekavaga toovad toitained altpoolt ülesse, rikastavad mulda 2) väikese ja suure juurejäänustega taimed, et bilanss oleks stabiilne 3) aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele 4) intensiivse mullaharimsiega kultuurid järgneksid stabliseerivatele taimdele 5) kahjustuskindalamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid - külvikord sisaldab toitainete kogunemise ja tarbimise faasi. 42. Põldheina rajamine (katteviljata, katteviljaga) ja kasutamine külvikorras. Katteviljaga külv: - allakülv-teravilja alla külvatud heintaimed (kõrrelised, pun, ristik, lutsern, mesikas) - Kattevili- teravili, mille alla on külvatud heintaimed nt varajane oder, talinisu - külv kattevilja alla a) nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist ja kasvanud ädal küntakse sügisel hilja või kevadel mulda;
annaabi.ee 
