Eksperimentide eesmärgiks oli välja selgitada, et kas ,,teesklejatel" õnnestub katseisikute vastuseid mõjutada (kaardid 1 ja 2). Kaardid 1 Aschi eksperiment Kaardid 2 Aschi eksperiment Algul Asch arvas, et vastused, mis on ilmselgelt valed, ei võta katseisikud omaks. Kuid tulemused olid vastupidised. Kui ,,teesklejad" vastasid valesti, siis vastasid katseisikud ka valesti, mis oli 37% eksperimendist. Vähemalt ühel korral 75% katseisikutest allus grupi survele ja iga kord 5% katseisikutest. Iseendale jäid kindlaks kõikides eksperimentides 25% katseisikutest. Video Aschi eksperimendist: http://www.youtube.com/watch?v=RnQKvxbw_so Arvatakse, et Aschi eksperimentide tulemusi ei saa päris elus kasutada ja seepärast on tema eksperimente kritiseeritud. Ka on tekitanud see küsimusi, kas grupile alluvad katseisikud või hoopis eksperimentaatori oletatavad ootused mõjutavad nende vastuseid. Perrin&Spencer
Kuuletumine S. Milgrami katse Aastatel 1960 1963 korraldas Stanley Milgram Yale'i ülikoolis katset. Katse eesmärgiks oli tungida inimese autoriteeti ja südametunnistusse. Katse nägi välja järgnevalt: üks katseisikutest pidi ära õppima terve hulga sõnapaare ja esitama neid teisele, kes pidi talle valede vastuste korral andma elektrilööke. Elektrilöökide tugevus suurenes iga tehtud veaga. Elektrigeneraatoril oli võimalik anda lööke alates 15 voldist kuni 450 voldini. Kuni 105-voldise löögi juures oli kuulda vastaja uratust. 120 voldi juures oli karjatus, et löögid on valusad. 150 voldi juures karjus vastaja: ,,Laske mind siit lahti. Ma ei taha enam eksperimendis osaleda. Ma keeldun!''
sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda, millal on teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Ja kui selline tnne tekib tuleb ostetav ese ja müügimees lihtsalt omavaxdghel ära lahutada ja erinevate individuaalidena vaadata. Autoriteetsus Milgrami eksperiment vabatahtlikel osavõtljatel kästi katseisikutele ( näitlejatele) elektrilööke anda iga vale vastuse eest, mis nad küsimstele vastasid. Tulemuseks oli, et 66% katseisikutest olid nõud andma surmavaid elektrilöögi koguseid ainult sellepärast, et atoriteetlik ülevaataja neid käskis. Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti klõps, vurr reakttsioon, mille käigus nõustutakse kõigega ,,mida tark mees ülteb". Seriaalis ,,The Real Hustle" kasutatakes thithi ära sotsiaalse nõusoleku printsiipi, kus inimesed täidavad petise käske, kuna ta käitub nagu autoriteetne isik või kannab vastavadi riideid. Autoriteetsuse
sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda, millal on teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Ja kui selline tnne tekib tuleb ostetav ese ja müügimees lihtsalt omavaxdghel ära lahutada ja erinevate individuaalidena vaadata. Autoriteetsus Milgrami eksperiment – vabatahtlikel osavõtljatel kästi katseisikutele ( näitlejatele) elektrilööke anda iga vale vastuse eest, mis nad küsimstele vastasid. Tulemuseks oli, et 66% katseisikutest olid nõud andma surmavaid elektrilöögi koguseid ainult sellepärast, et atoriteetlik ülevaataja neid käskis. Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti klõps, vurr reakttsioon, mille käigus nõustutakse kõigega „mida tark mees ülteb”. Seriaalis „The Real Hustle” kasutatakes thithi ära sotsiaalse nõusoleku printsiipi, kus inimesed täidavad petise käske, kuna ta käitub nagu autoriteetne isik või kannab vastavadi riideid.
sekundites, milliliitrites vms. Valiidsus Eksperimendi sisemist valiidsust mõjutavad: · Minevik (nt kas lapsi on julgustatud varem küsimusi esitama n probleemõppe puhul) · Efekt võib olla tingitud õpilaste küpsemisest · Eel test ja järel test peavad olema identsed (st näitama ära, milline tuleb päris test) · Me ei saa garanteerida, et kontrollgrupp ja eksperimentaalgrupp oleks võrdsed · Osa katseisikutest langeb välja (tuleb välja jätta ka E või K grupi sama numbriga liige) · Eksperimentaalkäsitlus imbub kontrollgruppi (lapsed ei suuda suud pidada) · Kontrollgrupil tekib ,,näitamise efekt" pingutavad tugevasti või vastupidi: Kontroll- grupp löödud teiste parematest võimalustest. Ohud, mis ähvardavad uurimuse sisemist valiidsust: 6
korraldajate juhiseid. Katse oli väga lihtne: ilma mõjutusteta eksis vaid 1% inimesi hinnangute andmisel. Kokku oli vaja hinnata 18 korda, millest kahel juhul vastasid teised osalejad õigesti, ülejäänud juhtudel vastasid teised ilmselgelt valesti. Jälgiti, kui palju tegelik katseisik läheb kaasa teiste vale hinnanguga. Asch leidis, et katsisikud vastasid konformselt 37% katsetest ehk andsid samuti vale hinnangu. 76% katseisikutest vastasid konformselt vähemalt ühes katses (igal katseisik tegi läbi 18 katset). Konformsuse juures on oluline roll nii informatsioonilisel kui ka normatiivsel mõjul. Informatsioonilise mõju korral ei ole otsuse tegijal piisavalt infot, et otsust vastu võtta. Seega pöördub ta teiste poole, et saada lisainformatsiooni otsust puudutavate tegurite kohta - näiteks Sherif´i katse. Asch'i
Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda siis, kui teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Kui selline tunne tekib, tuleb ostetav ese ja müügimees lihtsalt omavahel ära lahutada, et neid erinevate individuaalidena vaadelda. 2.5 Autoriteetsus Milgrami eksperiment vabatahtlikel inimestel kästi näitlejate iga valesti vastatud küsimuse eest elektrilöök anda.. Tulemuseks oli, et 66% katseisikutest olid nõus andma surmavaid elektrilöögi koguseid ainult sellepärast, et autoriteetlik ülevaataja neid käskis. Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti reaktsioon, mille käigus nõustutakse kõigega, mida targem inimene ütleb. Tihti kasutatakse ära sotsiaalse nõusoleku printsiipi, kus inimesed täidavad petise käske, kuna petis käitub nagu autoriteetne isik või kannab vastavaid riideid. Autoriteetsuse kolm tunnusmärki on: tiitel,
Isikuomadused kantakse üle kõigile sõpradele;ilmaennustaja,sõnummitooja). Banketitehnika-inimestele meeldivad enam inimesed ja esemed, kelle v millega nad puutuvad kokku söömise ajal, sest toit tekitab ka heaolu ja poolehoiutunde. VI Autoriteetsus Milgrami eksperiment vabatahtlikel osavõtljatel kästi katseisikutele ( näitlejatele) elektrilööke anda iga vale vastuse eest, mis nad küsimiustele vastasid. Tulemuseks oli, et 66% katseisikutest olid nõud andma surmavaid elektrilöögi koguseid ainult sellepärast, et atoriteetlik ülevaataja neid käskis. Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti klõps, vurr reakttsioon, mille käigus nõustutakse kõigega ,,mida tark mees ülteb". Seriaalis ,,The Real Hustle" kasutatakes thithi ära sotsiaalse nõusoleku printsiipi, kus inimesed täidavad petise käske, kuna ta käitub nagu autoriteetne isik või kannab vastavadi riideid.
Referentgrupid: positiivne, negatiivne, reaalne Aktiivne võrdlus Passiivne võrdlus Võrdlus grupis · Gruppidesse sarnasuse printsiibil · Gupisisene võrdlus · Grupisisene võitlus · Grupinormid · Konformsus grupis · Inimene kui grupiloom · Sotsiaalne ärevus grupis · Gruppidevaheline võrdlus Kuuletumine autoriteedile · S. Milgrami katse 1974 · Katse näiliselt karistuse mõjust mälule. Tegelikult autoriteedile allumisest. Kaks kolmandikku katseisikutest allusid täielikult. Standford vangla katse P. Zimbardo 1971 · Situatsiooni ja rollide mõjust inimloomusele. Agressiivsus- tahtlik teise inimese vigastamine, haavamine. · Freudi teooria. Thanatos e. Surmainstinkt. · Evolutsiooniteooria. Agressiivsed geenid. · Teatud ajuosade kahjustumise tulemus. · Hormoonide mõju. Testosteroon. · Ravimid, alkohol. · Stress, frustratsioon. · Üldistunud erutus. · Keskkonna tingimused.
tegurid konstantsena kuni mälust väljatoomise momendini ja siis lihtsalt hea eksperimentaalse loogika kohaselt manipuleerisime seda moodust, kuidas inimesed midagi mälust välja toovad. Ja Eesti psühholooge 6 Lisa 1 Eesti psühholooge selle mooduse muutmine on väga lihtne. Me andsime osale katseisikutest meeldetuletamist hõlbustavaid tunnuseid (retrieval cue) ja teistele ei andnud. Ja erinevused tulid väga suured. Muidugi oli see eksperiment natuke komplitseeritum, aga mõte oli selles. Niisuguseid katseid oli ka varem tehtud, nii võrdlemisi kasuaalselt, aga keegi ei osanud sellesse midagi teoreetilist sisse lugeda. Mul oli assistent Pearlstone, kes aitas mul neid katseid teha ja me avaldasime 1966. aastal
pikki jalgsi matku. 1903 abiellus salaja ja alles 1904 nad tunnistasid seda. Avaldas oma teooria, et inimese käitumise põhjuseks on tingimine ja õppeprotsessid aastal 1909. 1913 aastal kirjutab Watson, et inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Ta ütleb ka, et psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu introspektsiooni andmeid kasutada ei saa. Psühholoogia eesmärgiks sai ennustamine ja kontrollimine. 1919 saavad Watsoni peamisteks katseisikutest imikud. Nad ei ole võimelised verbaalseid vastuseid andma. Ta uurib nende kaasasündinud emotsionaalseid reaktsioone. 1. Hirm 2. Viha 3. Armastus Kõik muud ja hilisemad reaktsioonid on neist kolmest tingitud. Mis neid siis tinginud on? Assotsiatsioonid (seosed), tingitud reaktsioonidest. Keskkonna teoreetik. Ta arvas et vastavalt stiimulile kujunevad reaktsioonid. Biheiviorism on suunatud enesekehtestamisele
1903 abiellus salaja ja alles 1904 nad tunnistasid seda. Avaldas oma teooria, et inimese käitumise põhjuseks on tingimine ja õppeprotsessid aastal 1909. 1913 aastal kirjutab Watson, et inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Ta ütleb ka, et psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu introspektsiooni andmeid kasutada ei saa. Psühholoogia eesmärgiks sai ennustamine ja kontrollimine. 1919 saavad Watsoni peamisteks katseisikutest imikud. Nad ei ole võimelised verbaalseid vastuseid andma. Ta uurib nende kaasasündinud emotsionaalseid reaktsioone nagu: 1. Hirm 2. Viha 3. Armastus Kõik muud ja hilisemad reaktsioonid on neist kolmest tingitud. Mis neid siis tinginud on? Assotsiatsioonid (seosed), tingitud reaktsioonidest. Oli keskkonnateoreetik - Ta arvas et vastavalt stiimulile kujunevad reaktsioonid. Biheiviorism on suunatud enesekehtestamisele. Uuritakse
annaabi.ee 
