kaudu. DNA replikatsioon on poolkonservatiivne Poolkonservatiivne- tähendab, et replikatsiooni käigus sünteesitakse (kopeeritakse) mõlema vanemahela pealt uus komplementaarne tütarahel. DNA replikatsiooniks on vaja DNA ahelad teineteisest lahutada: Kaheahelalise DNA lahtikeerdumine ja replikatsioon toimuvad samaaegselt. Kaksikahela lahtikeerdumisel tekib torsionaalne pingestumine. Lahtikeerdumise eest vastutavad helikaas valgud. Torsioonjõudude leevendamiseks on vaja DNA ahelal katkete tekitamine- seda teevad topoisomeraas valgud. DNA replikatsiooni alguspunkt ja replikon Kaheahelise DNA lahti harutamine toimub replikatsiooni alguspunktist (origin). Tekib replikatsioonisilm, mille mõlemasse otsa moodustub Y-kujuline struktuur, mida nimetatakse replikatsioonikahvliks. Replikon on replitseerunud DNA-segment, mis on lähtunud ühest alguspunktist. DNA replikatsioonikahvel liigub mõlemas suunas. Tekib 2 tütar-DNA molekuli.
Segmentaalsed duplikatsioonid on aluseks evolutsioonile duplikatsioonide kaudu – Susumu Ohno teooria – Ohno pakkus välja, et geenide duplikatsioon on peamine tegur uute geenide arengul. Mis on praeguseks hetkeks teada üks olulisimaid mehanisme uute geenide tekkel. On tavaline evolutsiooni mehanim ning seega esineb paljudes liikides. Segmentaalsed duplikatsioonid kolokaliseeruvad tihti koos evolutsiooniliste kromosomaalsete katkete kohtadega. • SD on ebastabiilsed regioonid ning võivad olla CNV-de tekke allikaks mitte-alleelse homoloogilise rekombinatsiooni kaudu. • • • • • • Segmentaalsed duplikatsioonid kui genoomi nn. stuktuursete genoomsete varieeruvuste (Copy number variation’, CNV) tekke allikad, mehhanismid CNVde tekkeks. • Segmentaalsed duplikatsioonid on ebastabiilsed regioonid, mis võivad läbi
Iga viivisahela lõigu sünteesiks on vaja praimerit. Okazaki fragmentide sünteesi initsiatsiooniks on vaja valkkompleksi, mida nimetatakse praimosoomiks (DNA helikaas + primaas). DNA praimeriks on lühikesed RNA fragmendid, mille sünteesivad mahajääval ahelal DNA praimaasid. RNA praimeritelt jätkab sünteesi DNA polümeraas III. DNA polümeraas I eemaldab RNA praimerid DNA-ahelast ja asendab need DNA lõikudega. Ensüüm DNA ligaas katalüüsib üksikahelaliste DNA katkete sulgumist. DNA helikaas keerab DNA ahelaid lahti, kasutades ATP energiat DNA topoisomeraas teeb DNA ahelatesse ajutisi katkeid, et soodustada DNA ahelate lahtikeeramist. Üksikahelalist DNA-d stabiliseerivad sellele seonduvad SSB (single strand binding protein) valgud. 53. Võrrelge bakteri ja eukarüoodi kromosoomide replikatsiooni. Eukrüoodil: 1. DNA süntees toimub ainult rakutsükli ühel etapil ja algab paljudest kohtadest korraga 2
võtmekujude mälestused.6 Kroonikad Kroonika ehk ajaraamat on keskaegse ajalookirjanduse peamine vorm , kus sündmustest räägitakse nende toimumise ajalises järjekorras. Niisuguses jutustuses ei avata sündmuste seoseid ega põhjuseid, kuid neil on mingi süzeeline liin ja läbiv idee. Euroopas kirjutasid kroonikaid 13. sajandini peamiselt mungad, hiljem ka ilmalikud autorid. Kroonikate iseloomulikuks jooneks on, et hilisemad kroonikad sisaldavad varasemaid kroonikaid katkete või ümberjutustusena. Kuna Eesti asus Saksa kultuuripiirkonnas, siis juurdusid siin saksa ajalookirjutuse traditsioonid, mis tulevad ilmsiks ka balti kroonikates.7 Kiievi-Vene suurimas koondkroonikas, mille arvatavasti kirjutas Petserski kloostri munk Nestor umbes aastal 1113, ning Novgorodi ja Pihkva kroonikates leidub teateid Balti piirkonna ja Eesti ala sõjakäokude ja rüüsteretkede kohta.8 Nüüdisaegsetest Eesti kroonikatest on välja antud erinevate autorite poolt erinevaid teoseid,
Vahet on tehtud surnute ja elavate kroonikate vahel. Surnute kroonika oli komplikatsioonid vanadest aegadest ja elavate kroonikate all kirjeldusi autori eluajast. Kroonikate puhul tuleb lähtuda sellest, kellele allikas suunatud on ja kes ajendas kirjutama. Euroopas kirjutasid kroonikaid 13.sajandini peamiselt mungad, hiljem ka ilmalikud autorid. Kroonikate iseloomulik joon on see, et hilisemad kroonikad sisaldasid suuremal või vähemal määral varasemaid kroonikaid katkete või ümberjutustusena. Balti kroonikates tulevad ilmsiks saksa ajalookirjutuse traditsioonid, sest Eesti asus saksa kultuuri piirkonnas. (Läti) Henriku Liivimaa kroonika 1227 (13saj)- Läti Henrik- sakslane, töötas lätlaste (latkanite) maal. (S.Vahtre sõnul pigem ristisõjajutustus) on Eesti ja Läti vanema ajaloo tähtsaim allikas ja Balti ajaloo tüvitekst, mis tõenäoliselt kirjutati aastail 1224- 1227 ja anti esmakordselt välja Saksamaal 1740 aastal ladinakeelsena
kromosoomi DNA ahela otsaga toimub ahelate vahetus. Homoloogiliste kromosoomide vahel toimuva rekombinatsiooni käigus moodustub struktuur, kus tütarkromatiidide DNA ahelad on teineteisega risti Holliday struktuur. Tütarkromatiidide lahutamisel riststruktuur roteerib ja DNA ahelatesse tehakse kaks katket. Ristsiire toimub juhul, kui roteerinud Holliday struktuuri tehakse katked vastasahelatesse. Samasse ahelasse katkete tegemisel toimub vaid väike ülekanne. 79. Komplementatsioonitesti rakendus, selle erinevus rekombinatsioonitestist. Komplementatsioonitesti piirangud. Komplementatsioonitest näitab, kas mutatsioonid on alleelsed ehk kas nad paiknevad ühes ja samas geenis. Jälgitakse, kas ristamisel saadud heterosügoodid on mutantse fenotüübiga või komplementeeritud, metsiktüüpi fenotüübiga.
osalevaid ensüüme. 77. Ristsiirde toimumise mehhanism Holliday mudeli põhjal. Homoloogiliste kromosoomide vahel toimuva rekombinatsiooni käigus moodustub struktuur, kus tütarkromatiidide DNA ahelad on teneteisega risti Holliday struktuur. Tütarkromatiidide lahutamisel riststruktuur roteerub ja DNA ahelatesse tehakse kaks katket. Ristsiire toimub juhul, kui roteerunud Holliday struktuuri tehakse katked vastasahelatesse. Samasse ahelasse katkete tegemisel moodustub vaid lühike heterodupleksi ala. 78. Komplementatsioonitesti rakendus, selle erinevus rekombinatsioonitestist. Komplementatsioonitesti piirangud. Komplementatsioonitest näitab, kas mutatsioonid paiknevad ühes ja samas geenis (= on alleelsed). Jälgitakse, kas ristamisel saadud heterosügoodid on mutantse fenotüübiga või komplementeeritud, metsiktüüpi fenotüübiga.
otsaga – toimub ahelate vahetus. Homoloogiliste kromosoomide vahel toimuva rekombinantsiooni käigus moodustub struktuur, kus tütarkromatiidide DNA ahelad on teineteisega risti – Holliday struktuur. Tütarkromatiidide lahutamisel riststruktuur roteerub ja DNA ahelatesse tehakse kaks katket: ristsiire toimub juhul, kui roteerunud Holliday struktuuri tehakse katked vastasahelatesse. Samasse ahelasse katkete tegemisel moodustub vaid lühike heterodupleksi ala. 79. Komplementatsioonitesti rakendus, selle erinevus rekombinatsioonitestist. Komplementatsioonitesti piirangud. Komplementatsioonitest näitab, kas mutatsioonid on alleelsed ehk kas nad paiknevad ühes ja samas geenis. Jälgitakse, kas ristamisel saadud heterosügoodid on mutantse fenotüübiga või komplementeeritud, metsiktüüpi fenotüübiga (Piirangud: uuritavad mutatsioonid ei tohi olla dominantsed
Viiakse läbi enne kloneerimist. 43. Millised on kloneeritud DNAde kasutusalad tänapäeval? Ravimitööstuses, kui kloneeritud DNA panna mingi looma sisse, siis loom hakkab tootma valku, nt insuliini saadakse nii. Saab teha transgeenseid organisme. 44. DNA sekveneerimise põhimõte. Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs on DNA nukleotiidse järjestuse kindlaks tegemine. Ajalooliselt olid DNA sekveneerimise meetodid põhimõtteliselt kahte tüüpi: 1. Nukleotiidispetsiifiliste katkete tekitamine DNA- ahelas 2. DNA nukleotiiditäpsusega süntees Mõlema metoodika puhul viiakse läbi neli erinevat biokeemilist reaktsiooni, kus reaktsiooni lõpetamisel osaleb üks neljast DNA nukleotiidist. Mõlemad meetodid põhinevad DNA- fragmentide populatsiooni saamisel, kus fragmendi üks ots on ühine. DNA sünteesil on ühiseks otsaks fragmendi 5´ ots, lähtudes järjestatavast praimerist, ja muutuvaks 3´ ots, kus asub DNA polümeraasi poolt teostataval
kromosoomi DNA ahela otsaga - toimub ahelate vahetus. Homoloogiliste kromosoomide vahel toimuva rekombinatsiooni käigus moodustub struktuur, kus tütarkromatiidide DNA ahelad on teineteisega risti Holliday struktuur. Tütarkromatiidide lahutamisel riststruktuur roteerub ja DNA ahelatesse tehakse kaks katket: Ristsiire toimub juhul, kui roteerunud Holliday struktuuri tehakse katked vastasahelatesse. Samasse ahelasse katkete tegemisel toimub vaid väike ülekanne (moodustub vaid väike heterodupleks). 79. Komplementatsioonitesti rakendus, selle erinevus rekombinatsioonitestist. Komplementatsioonitesti piirangud. · Komplementatsioonitest näitab kas mutatsioonid on alleelsed ehk kas nad paiknevad ühes ja samas geenis. Jälgitakse, kas ristamisel saadud heterosügoodid on mutantse fenotüübiga või komplementeeritud, metsiku fenotüübiga.
Sellist kirikuhoonet hakati nimetama kuppelbasiilikaks. Bütsantsi traditsiooniliseks kirikutüübiks kujunes ristkuppelkirik. See oli põhiplaanilt kreeka risti kujuline hoone, mille ristiharude lõikepunktis paiknes suur peakuppel, ristiharudel aga neli väiksemat kuplit. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 11 Bütsantsi profaanarhitektuur on säilinud fragmentaarselt. Nende väheste katkete põhjal võib aga oletada, et kui varasemal perioodil valitsesid palee-ehituses suhteliselt jäigad vormid, siis 14. sajandist alates hakati ka profaanehitustes kasutama palju kaaristu motiivi, mis ehitusele kergust lisas. Sisekujundus. Bütsantsi kirikute ehitamisel pöörati tähelepanu mitte niivõrd eksterjöörile kui interjöörile. Kuppelbasiilika siseruumis vallandus ääretus ja seletamatus. Seinu, kupleid, poolkupleid ja võlve katsid ornamentaalsed mosaiigid
1. Mutatsioonid DNA reparatsioonimehhanismides. Mutatsioone põhjustavad enamasti kiirgus ja hapniku reaktiivsed vormid (ROS). 2. DNA replikatsiooni seiskumine telomeeride vigastamise tõttu, sest siis aktiveerub p53, mis peatab rakutsükli 3. Insuliini signaaliraja suurem aktiivsus 4. Kromatiini modifikatsioonid. Sirtuiin-geenid vaigistavad kromatiini ja seeläbi takistavad vananemist. DNA ahela katkete korral peavad Sirtuiinid aga neid parandama ja ei saa samal ajal kromatiini osi vaigistada. 5. Juhuslikud epigeneetilised muutused
november 2002, lk. 15 C EL-is sõltub meie maksukoormus pigem sellest, millised erakonnad on võimul. Eduka majandusarengu korral on Eestil võimalik kaudsete maksude suurema laekumise puhul vähendada muid makse või tõsta tulumaksuvaba sissetulekut. ... Siim Kallas. Maksud sõltuvad võimulolijast. Eesti Päevaleht, 12. november 2002, lk. 15 a) Milliseid makse on diagrammi (allikas A) ja ajaleheartikli (allikas B) katkete põhjal riikides sisse seatud? b) Süstematiseeri need a) eraisikute ja b) ettevõtete maksudeks. c) Millises riigis on diagrammi (allikas A) andmetel: -kõige kõrgem ettevõtte tulumaks, -kõige kõrgem eraisiku tulumaks, -kõige madalam ettevõtte tulumaks, -kõige madalam eraisiku tulumaks? d) Kanna need riigid konturkaardile! 12 e) Millise kokkuvõtliku järelduse teed EL-s ja kandidaatriikides kehtivate maksude kohta
Mõned lüsiinijäägid (näiteks H3K9 või H3K27) on atsetüleeritavad või metüleeritavad, kuid mitte mõlemat korraga (üks välistab teise). 3. Histoonide fosforüleerimine on tavaliselt seotud mõne konkreetsete protsessidega, kus on vaja kromatiini struktuuri muuta, näiteks H3 Ser10 fosforülerimine on vajalik kromatiini kondenseerumiseks mitoosis ja H2AX Ser139 fosforüleerimine on üldine “häiresignaal” mida tehakse DNA katkete piirkonnas. 86. Mis on histooni kood? Suur osa histoonide modifikatsioone, mis ei peaks otseselt kromatiinile mõju avaldama. Seetõttu arvatakse, et kromatiini aktiivsus sõltub erinevate modifikatsioonide koosmõjust – epigeneetiline kood Histooni kood + DNA modifikatsioonid = epigeneetiline kood Histooni koodi hüpoteesi eelduseks on see, et leidub miski, mis suudab seda koodi lugeda ja siis vastavalt tegutseda. Sageli on ühel valgul (või
(ribosoomi DNA, lühikesed ja pikad kordusjärjestused). Mikrosatelliidid – lühikesed; LINE-d ja SINE-d – pikad. Homoloogilise kromosoomi tulemus võib olla krossingover – ristsiire. Prokarüootides pole homoloogilisi kromosoome, neil toimub homoloogiline rekombinatsioon kahe bakteri vahel. Kui nad liituvad, siis tekibki rekombinatsioon. Homoloogiliste rekombinatsioonide reaktsioonid: 1) homoloogiliste DNA lõikude (alleelide) joondamine 2) kaheahelaliste katkete tekitamine 3) ahela vahetus (inversioon) ja Holliday ühenduse teke – homoloogia muutub nii nõrgaks, et pole võimalik ahelaid koos hoida. 4) ühenduste liikumine nii kaua kuni homoloogia nende järjestuste vahel kaob. Tekivad mittehomoloogilised piirkonnad. Kui mismatche tekib palju, siis sinna jääb Holliday ühendus pidama. 5) produktide lahutamine Ühendus liigub nii kiiresti, kui kiiresti suudetakse DNA topoloogilisi probleeme lahendada. Ahelad üksteisest üle ei lähe
annaabi.ee 
