KULTUUR KUI JÄÄMÄGI Jäämäe veepealne osa: teadlik, väline osa kultuurist, nähtav. Hõlmab käitumist ja teatud uskumusi. (1/10) Jäämäe veealune osa: alateadlik, sisemine osa kultuurist. Hõlmab uskumusi, väärtusi, mõttemustreid, mis on käitumise taga. (9/10) INTERKULTUURILINE KOMMUNIKATSIOON On erinevatest kultuuridest pärinevate inimeste suhtlemine, milles mõjutavad sõnumite mõistmist 4 filtrit, läbi mille partnerid oma keskkonda ja informatsiooni valivad ja kategoriseerivad. Filtrid/mõjurid on: · kultuurilised /väärtushinnangud,normid · sotsiokultuurilised /rollid, rolliootused, grupikuuluvus · psühhokultuurilised /hoiakud, stereotüübid · situatiivsed /füüsiline keskkond 10 KULTUURI MÕJU ILMNEMIST LÄBIRÄÄKIMISTELE 1. Läbirääkimiste eesmärk (leping või suhe) 2. Suhtumine läbirääkimisprotsessi (win/win või win/loose) 3. Suhtlemisstiil (formaalne või mitte) 4. Kommunikatsioonistiil (otsene või kaudne) 5
5. Käitumishälvikute nägemus kuritegeliku käitumise põhjustest Käitumishälvikud tähtsustavad nooruki sattumisel kuritegelikule teele eelkõige kodu ja eakaaslastega seonduvaid põhjusi. Kuritegeliku käitumise puhul ei saa rääkida ühest põhjusest. Erinevad uurijad on kuritegevuse seletamisel lähtunud erinevatest vaatenurkadest. Peamiselt tulenevad autorite erinevad käsitlused sellest, kuidas nad kuritegevuse põhjusi alagruppidesse kategoriseerivad. 5 Noorukite kuritegeliku käitumise põhjused võib jagada kolme üldise põhjustegrupi alla: sotsiaalsed, individuaalsed ja sotsiokultuurilised(ränne ehk migratsioon) põhjused. Erinevate autorite käsitluses on sotsiaalsed põhjused nooruki kuritegevuse seletamisel esikohal. Eelkõige rõhutatakse perekonna mõju, täpsemalt nõrka vanemlikku järelvalvet ning karmi ja ebajärjekindlat distsipliini
arvame, et see peegeldab) 30. Kuidas vaatluse puuduste mõju vähendada? Süstemaatilisus vaatluse planeerimisel: Vaadeldavate kategooriate defineerimine Kriteeriumid kategooriatele Operatsionaalne defineerimine: selgelt määratletud vaatluse tulemuste saamise ja mõõtmise protseduurid ehk operatsioonid Protokoll: määratlus, kuidas täpselt mõõtmisi teostada, et need toimiks ühtviisi Mitu vaatlejat: Mitu vaatlejat kategoriseerivad, tulemusi võrreldakse Vaatlejatevaheline reliaablus Kuivõrd vaatlejate hinnangud sama asja kohta ühtivad Protsent - kokkulangevused / kõik võimalused x 100 Korrelatsioon Mida suurem, seda kõrgem nõustumise tase Madala vaatlejatevahelise reliaabluse võimalikud põhjused Erineva kogemuse, suhtumise ja ootustega vaatlejad Treenimine ,,pimekodeerijad" Vaadeldav pole täpselt defineeritud Andmete registreerimine:
Substantiiviklass nende süsteem on grammatiline süsteem, mida osad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiivklassid põhinevad tihti referentide omadustel, nagu sugu, elusus, kuju. Klasside eristamine: 1) substantiivile liituva afiksi abil, 2) kliitiku või NP koosseisu kuuluva sõna abil, 3) ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Muud substantiivklasside süsteemid kategoriseerivad substantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal: 1) aine elusus, abstraktsed ja verbaalsubstantiivid, elutus, 2) kuju silmatorkavalt ühedimensionaalne, kahedimensionaalne või kolmedimensionaalne, 3) terviklikkus, konsistents painduv, kõva/jäik või mittejagatav, 4) suurus substantiivklassi süsteem hõlmab o~2- 20 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle klassi substantiivid; tavaliselt ei saa üks substantiiv
Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklasside põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas - substantiivile liituva afiksi abil; - kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; - ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Substantiiviklassid Muud substantiiviklasside süsteemid kategoriseerivad substantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal. Allani (1977) üldistatud skeem substantiivide klassifitseerimissüsteemide kohta eri keeltes (põhineb rohkem kui 50 keele andmetel): aine (1a) elusus (1b) abstraktsed ja verbaalsubstantiivid (1c) elutus Kuju (2a) silmatorkavalt ühedimensionaalne (pikk ja peenike) (2b) silmatorkavalt kahedimensionaalne (2c) silmatorkavalt kolmedimensionaalne (kolmnurkne) terviklikkus, konsistents (3a) painduv (3b) kõva, jäik
· Klasse eristatakse kas o Substantiivile luutuva afiksi abil o Kliitiku abil NP koosseisu kuuluva sõna abil o Ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. · Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: o La hija 'the taughter' o El nijo 'the son' o La mesa 'the table' o El maecado 'the market' · Muud substantiiviklasside süsteemid kategoriseerivad subatantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal. · Allani (1977) üldistatud skeem substantiividel klassifitseerimissüsteemide kohta eri keeltes (põhineb rohkem kui 50 keele andmetel) Mõnes keeles on substantiividel mitu klassi (2-20), seega ei mingi substantiiv kuuluda mitmesse erinevasse klassi. Kui ta seda teeb, siis ei saa ta tähendada seda sama. Arb · Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega
Teadmised Kategoriseerimine Mis on mõisted? Teatud üksuste klassi mentaalne representatsioon ehk mingi ühiste omaduste objektide hulga seesmine vaimne esitus, sisaldades seda mida me objektidest teame. Kategooriate kirjeldused. Mis on kategooriad? Üksuste klassid. On võimalik üksusi tunnuste, näidete, teadmiste, prototüüpide abil liigitada ühe mõiste alla. Mille poolest erinevad mõisted ja kategooriad? Mõiste hõlmab endas kategooriaid. Kuidas inimesed kategoriseerivad? Erinevad teooriad: tunnusteooriad, seletusteooriad, tõenäosusteooriad. Kategoriseerime sarnaste tunnuste abil, perekondlike sarnasuste abil, kõikidest elu jooksul nähtud isenditest prototüübi luues või tunnustevahelisi seoseid ja olemasolevaid reegleid kasutades. Miks on teadmisi üldse vaja klassifitseerida? Et oleks lihtsam neid mälust üles leida ja järeldusi teha. Kõigepealt on vaja mõisteid sest need võimaldavad klassifitseerida. Mõistete
kuulumisest mingisse sotsiaalsesse gruppi koos gruppi kuulumise emotsionaalse tähtsustamise ja väärtustamisega. Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine. Mina-kategoriseerimine: teooria annab võimaluse analüüüsida inimese mina ja seoseid mina, sotsiaalsete normide ja sotsiaalse konteksti vahel. Mina üheks aspektiks on kognitiivne aspekt see, kuidas indiviidid end kategoriseerivad. Kui inimene kategoriseerib end grupi liikmena, siis tema enesetaju muutub depersonaliseerituks, st et inimesed kalduvad endid nägema enam selliste ühiste stereotüüpide valguses, mis määratlevad ära nende gruppi kuulumise ja vähem tajutakse endid siis kui üksikindiviide oma eripäraga. Kategooriate kohandamist endale kujutati sotsiaalse identiteedi teoorias järgmise protsessi läbi. Esmalt kategoriseeritakse endid kui erilist sotsiaalset kategooriat ehk siis
Sotsiaalse identiteedi teooria arendasid 1979.a. välja Henri Tajfel ja John Turner (Tajfel 1981; Tajfel and Turner 1979). Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine. Mina-kategoriseerimine Mina-kategoriseerimise (self-categorization) teooria (Turner, 1991) annab võimaluse analüüüsida inimese mina ja seoseid mina, sotsiaalsete normide ja sotsiaalse konteksti vahel. Mina üheks aspektiks on kognitiivne aspekt see, kuidas indiviidid end kategoriseerivad. Kui inimene kategoriseerib end grupi liikmena, siis tema enesetaju muutub depersonaliseerituks, st et inimesed kalduvad endid nägema enam selliste ühiste stereotüüpide valguses, mis määratlevad ära nende gruppi kuulumise (need tunnused, mis määratlevad ära nende ühtse sotsiaalse identiteedi) ja vähem tajutakse endid siis kui üksikindiviide oma eripäraga (Hogg and Turner1978). Kategooriate kohandamist endale kujutati sotsiaalse identiteedi teoorias järgmise protsessi läbi
Sotsiaalse identiteedi teooria arendasid 1979.a. välja Henri Tajfel ja John Turner (Tajfel 1981; Tajfel and Turner 1979). Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine. Mina-kategoriseerimise (self-categorization) teooria (Turner, 1991) annab võimaluse analüüüsida inimese mina ja seoseid mina, sotsiaalsete normide ja sotsiaalse konteksti vahel. Mina üheks aspektiks on kognitiivne aspekt see, kuidas indiviidid end kategoriseerivad. Kui inimene kategoriseerib end grupi liikmena, siis tema enesetaju muutub depersonaliseerituks, st et inimesed kalduvad endid nägema enam selliste ühiste stereotüüpide valguses, mis määratlevad ära nende gruppi kuulumise (need tunnused, mis määratlevad ära nende ühtse sotsiaalse identiteedi) ja vähem tajutakse endid siis kui üksikindiviide oma eripäraga (Hogg and Turner1978). Kategooriate kohandamist endale kujutati sotsiaalse identiteedi teoorias järgmise protsessi läbi
annaabi.ee 
