Hardo Aasmäe (11. veebruar 1951 – 29. detsember 2014) Hardo Aasmäe oli eesti geograaf, ettevõtja ja poliitik. 1. Ta lõpetas 1969 aastal Tallinna 20. Keskkooli. 2. Ta kaitses 1982 aastal Leningradi Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi. 3. Ta töötas aastast 1974–1977 TRÜ majandusgeograafia kateedris. 4. Ta töötas aastast 1977–1990 ENSV Kergetööstuse Ministeeriumis teadustöötajana. 5. Aastatel 1995–1996 oli ta AS-i Eesti Fosforiit nõukogu esimees. 6. 2001. aastast oli Aasmäe Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige. 7. 2002. aastast oli ta Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja. 8. Ta oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse suurim aktsionär 25,6% osalusega. 9. Eesti Entsüklopeediakirjastus lõpetas tegevuse pankroti tõttu, suure osa selle varadest omandas 2009
· Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis (1934.aastani) · Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. · 1937.a kutsuti teda õppejõuks konservatooriumisse. · II MS aegu mobiliseeriti nõokogude võimu poolt. Temast sai Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti Riiklikes Kunstiansamblites. · 1944.a jätkab tööd konservatooriumis (koorijuhtimise kateedris) · 1945.a sai temast professor. RAM · 1944.a asutatud Eesti kutseline meeskoor (Riiklik Akadeemiline Meeskoor) · G.Ernesaks oli selle kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni · Oli I kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses NSVL-s. Koor oli usuloomingu tellijaks ja ettekandjaks. Esimene kollektiiv, kes sai hakata esinema ka väljaspool NSVL-u. Laulupeod · Oli laulupidude üldjuht ja peamine eestvedaja
1952) ka loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. 1952-1953 tötas Ta Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Detsembrist 1953-1956 õppis aspirantuuris TRÜ pedagoogika kateedri juures. (A. Liimets 1998) "Pärast aspirantuuri oli lühikest aega õppejõud Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedris. Alates detsembrist 1956 töötas H. Liimets Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedris õpetaja, vanemõpetaja, dotsendina (1966. aastast), kateedri juhatajana (1963-1975)." (A. Liimets 1998:9) 1959.aastal omistati Liimetsale pedagoogikakandidaadi kraad, uurimuse "Koolisisese metoodilise töö süsteem" eest. (A. Liimets 1998) "1967 valiti Ta NSVL Pedagoogika Akadeemia akadeemikuks- tegevliikmeks. 1975-1988 oli NSVL Psühholoogide Seltsi Eesti osakonna esimees. 1962
Westholmi gümnaasiumis, 19381944 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Stuudiumi ajal, aastatel 19401941 oli Kross Noorte Hääle kaastööline. 1941.1943. aastatel töötas Tallinna Linnapanga sekretärina. 1943. aastal võeti Kross Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlgiks, Saksa okupatsiooni lõpukuud viibis Kross vangistuses. Jaan Krossi elulugu 19441946 töötas tulevane kirjanik TRÜs õppejõuna riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedris. 1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse Komi ANSVs, kus Kross töötas söekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast oli Jaan kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 19921993 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, on olnud ka juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. Jaan Krossi elulugu 1998. aastal oli Tartu ülikooli
veebruaril 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana, õppis 1928- 38 J. Westholmi gümnaasiumis, 1938-44 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Stuudiumi ajal, aastatel 1940-41 oli Kross Noorte Hääle kaastööline, 1941-43 Tallinna Linnapanga sekretär. 1943. aastal võeti Kross Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlgiks, Saksa okupatsiooni lõpukuud viibis Kross vangistuses. 1944-46 töötas tulevane kirjanik TRÜ-s õppejõuna riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedris. 1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse Komi ANSV-s, kus Kross töötas söekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 1992-93 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, olnud juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. 1998. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor.
· Ta on end kirjeldanud kui alates hilisest teismeeast ülimalt tundlikku noormeest, kes huvitus ainult filosoofiast ja kaunitest kunstidest. Lõpetas keskkooli Haapsalus 1980. Seejärel NSVL armeeteenistus Volgogradis 1981-1983 aastatel. Seal tegi ta mõndasid portreesid oma kaaslastest. · Pärast armeeteenistust astus Toomik toonasesse Eesti Riiklikkusse Kunstiinstituuti Tallinnas, kus ta 1985 kuni 1991 õppis maalikunsti kateedris. Sellest perioodist on säilinud mõned varjamatult neoekspressionistliku pintslitööga suuremõõtmelised maalid nt "Menstruatsioon", "Tantsija". · Jaan Toomik on osalenud erinevatel rahvusvahelistel kunstisündmustel alates 1993. aastast. 1990. aastate alguses hakkas ta genereerima lihtsaid kontseptuaalseid aktsioone, mida ta tavaliselt salvestas videosse. Performance ja videoinstallatsioon "Teekond São Paulosse" (1994) valmistas ette pinnase
Paralleelselt õpingutega töötas Liimets loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. Lisaks on ta töötanud Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Alates 1953 aasta lõpust asus Liimets õppima aspirantuuri TRÜ pedagoogika kateedri juures. 1956 alusas ta tööd Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedris õpetajana, olles hiljem ka vanemõpetaja, dotsent ning kateedri juhataja. 1 1959. aastal omistati Liimetsale pedagoogikakandidaadi kraad, uurimuse “Koolisisese metoodilise töö süsteem” eest. Peale akadeemilise töö ülikoolis oli Heino Liimets ka ühiskondlikult väga aktiivne. 1967 valiti ta NSVL Pedagoogika Akadeemia akadeemikuks-tegevliikmeks. 1975-1988 oli Liimets NSVL Psühholoogide Seltsi Eesti osakonna esimees. 1962
Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana, õppis 1928-38 J. Westholmi gümnaasiumis, 1938-44 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Stuudiumi ajal, aastatel 1940-41 oli Kross Noorte Hääle kaastööline, 1941-43 Tallinna Linnapanga sekretär. 1943. aastal võeti Kross Saksa sõjaväeringkondade peastaapi tõlgiks, Saksa okupatsiooni lõpukuud viibis Kross vangistuses. 1944-46 töötas tulevane kirjanik TRÜ-s õppejõuna riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedris. 1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse, kus Kross töötassöekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 1992-93 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, olnud juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. 1998. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor.
Eesti keele sõnavara päritolu uurijate esirinnas on olnud alates 1930. aastate algusest Paul Ariste. Teda on paelunud eesti keele kontaktid naaberkeeltega. Tema loodud uurimused eesti- rootsi, eesti-alamsaksa ja eesti-vene leksikaalsetest ehk sõnavaralistest vahekordadest on põhjapanevad. Oma töödes on ta andnud seletuse ligemalt kahele tuhandele sõnale. Tema eestvõtmisel alustati eesti sõnade etümoloogilist ehk sõnade päritolu uuriva kogumi loomist TRÜ soome-ugri keelte kateedris. Kahjuks hävis pooleliolev kogum peahoone põlemisel. Praegu on tehtud algust Keele ja Kirjanduse Instituudis uue kartoteegi rajamisega.(Rätsep 2002:48) 2. EESTI SÕNAVARA AJALOO UURIMISE SUURIMAD PROBLEEMID Huno Rätsepa arvates vajaksid seitse põhiprobleemi laialdasemat uurimist. Esimeseks põhiprobleemiks on soomeugrilise oma sõnavara ulatus ja kujunemine eesti keeles. Teisena tuleks uurida läänesoomemere algkeelde ulatuva omasõnavara päritolu. Kolmandaks vajaksid
Aga peale 1949. aastal toimunud kunstnike nõupidamisel pidas Adamson-Eric enesekriitilise ning oma loomingulist tegevus analüüsiva ettekande, misjärel tema tegevus mõisteti hukka ning teda süüdistati formalismis. 1950. aastal eemaldati ta ENSV Kunstnike Liidu nimestikust. 1951. aastal oli ta sunntitud töötama lihttöölisena jalatsikombinaadis. 1953.-1968. aastal töötas ta ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis professorina alguses kompositsiooni alal ja hiljem nahkehistöö kateedris. Peale 1955. aastal saadud infarkti oli kunstnik sunnitud õppima vasaku käega maalima. Tema eluaja jooksul toimusid veel isikunäitused Tallinnas, Tartus ja Kaunases. Adamson-Eric suri 2. detsembril 1968 infarkti. 5 Autoportree II (Silmusega). 1929 Natüürmort pasunaga. 1929 Dekoratiivmaal kohvikule Tallinn. 19671968.
dokumentatsioonis. Detailne organisatsiooni dokumentatsioon ilma pideva muutmise, täiendamise ja arendamiseta muudab organisatsiooni staatiliseks ning pidurdab organisatsiooni arengut. Organisatsiooni protsessikesksed käsitlused Terviklik kvaliteedijuhtimine ja ISO standardid, IT- voodidiagrammid, kriitilise tee meetod, IDEF, ARIS, SIPOC, kuue sigma meetod, äriprotsesside ümberkorraldamine Protseduurianalüüs- loodud 1972- 1974 TPI tööstuse juhtimise ja planeerimise kateedris. On organisatsiooni täiustamise meetod, mille põhisisuks on protseduurireeglite koostamine, täiustamine ja ellurakendamine. On töökorralduslik dokument, mis näitab, kuidas on töö organiseeritud. Organisatsiooni tegevus on protsess. Sõltuvalt organisatsioonust on kuni 90 % tegevustest korduva iseloomuga, mida on mõistlik alati täita samal viisil. Sisend-Protsess-Väljund. Juhtimine toimub tagasiside kaudu (kuidas muuta sisendit nii, et saada soovitavat väljundit).
arhitektuuri ning tarbimisvormide, eriti aga taluarhitektuuri vastu. Oma töömehepõlve keskkooli joonistusõpetajana alustanud noormees lõpetas 1945. a kiitusega Novosibirski Arhitektuuri- ja Ehitusinstituudi ning töötas seal kolm aastat joonistuskateedri õppejõuna. 1948. a kutsuti mees tööle Eestisse, Tallinna Polütehnilisse Instituuti (praegune TTÜ), kus ta töötas õppejõuna algul arhitektuuri, hiljem graafika kateedris. Uuriv loomus ahvatles ta teaduslikule tööle, mis omandas Eesti rahvuslikus kultuuriloos erilise koha. Selle töö teemaks oli eesti talurahva ajalugu ja ehituskunst. Töö oli erakordne, sest seda tuli teha ajal, kui talumajapidamisi likvideeriti ja koondati kolhoosidesse- sovhoosidesse. Uurimistöö eesmärgiks oli aga eesti talurahva ehituslikku loomingut säilitava ja selle omapära kajastava muuseumi asutamine: Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum avati 1964. aastal
Nõukogude ajal ka eraviisilisi ajalookirjutajaid, sahtlisse, et ehk kunagi näeb ilmavalgust. Nt perekonnalugude puhul. Tõsisemat teaduslikku uurimistööd ei saanud teha, suutsid vaid mõned üksikud, nt Lembit Mark, kes TÜ-s õppinud, 1930. aastate lõpul magistritöö Tarveli juhendamisel ,,20. sajandi suhetest". Jäi Eestoisse, 1945 enne paguluses, siis tuli tagasi. Reformeerunud paarsada, kes võinuks pagulusse jääda aga naasid ja represseeritud said. Mark tööd kirjanduse kateedris, halva eluloo tõttu Saksa sõjavägi üks aasta, pidi lahkuma TÜ raamatukokku tööle. 1950. aastatel oli sunnnitud lahkuma, sai tööd maaparanduses, surmani insenär. Kaks uurimust, mis tal hetkel arvestatavad. Ülevaade Eesti vane,ast kroonikakirjutusest. Muistest Vabadusvõitlusest töö. Teine mees, kelle teema ei sobinud 1970. aastatel oli Rein Helme, lõpetas 1970. aastate lõpus. Suur sõjaajaloo huviline. Napolen kangelaseks ja tema ajastu.
Tegemist laulva luuletajaga. Sündis Tallinnas. Märt Laarman, emapoolne onu, peamine autoriteet. Viiding oli kogu aeg kõigi ja kõigega vastuolus, eriti ema autoritaarse võimuga. Kultuurilisselt oluline perekond. Keskkoolinoor 60ndatel Viiding kannab kotis Talviku luulekogu "Palavik", mida pole väga näinud. Katsetati Viidingu peal psühhiaatrilisi ravimeid, hüperaktiivne. Eristumine kogu aeg oluline. Viiding hakkab pärast keskkooli õppima Lavakunsti kateedris. Asub näitlejana tööle, töötab Draamateatris. Teeb rolle, mis palju teatrilukku läinud, hakkab ka lavastama. Tema loomingut silmas pidades tuleb tähele panna, et lavastab peaasjalikult absurdidraamasid, nt "Godot´ oodates". Kirjutab paralleelselt luuletusi, esineb oma tekstidega. Esinemine lauluvormis, esinemiste algus pundis Algotrio (?). Hiljem hakkavad paarisesinemised Tõnis Rätsepaga.
annaabi.ee 
