Kasvuhooneefekt Evelin & Pilleriin Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid Algupäraselt looduslik nähtus Hädavajalik maakera elustikule Maa keskmine temp. oleks -18°C praeguse +15°C asemel Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiin CO2 fossiilsed kütused lubja tootmine Tähtsamad kasvuhoonegaasid Metaan CH4 Maagaasi põhikomponent Koduloomade väljaheidetes Prügilad Sood ja rabad Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus 0% 10% 20% 30% 40% Tähtsamad kasvuhoonegaasid Dilämmastikoksiidid N2O Autoheitgaasid Lämmastikväetised Reaktiivlennukite düüsid Tähtsamad kasvuhoonegaasid Freoonid Aerosoolid Külmutusüs...
Kordamine geograafia tööks 1. Nimeta atmosfääri osad ja kihtide iseloomutus! · Troposfäär- kujuneb ilm ka kliima, tihe ja niiske, temperatuur langeb · Stratosfäär- seal paikneb suur osa osoonist, see neelab peaaegu kogu kahjuliku UV kiirguse, õhk soojeneb · Mesosfäär- õhk on tihe, ei neela soojust, kõige külmem kiht · Termosfäär- õhk väga hõre, neelab põikese ultraveolett kiirgus, kiirgus soojeneb · Eksosfäär- seal on väga kuum, väga, väga hõre 2. Atmosfääri koostis! · N2- 78% · O2- 20,9% · Ar- 0,93% · CO2- 0,0375% 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris! 4. Mis on albeedo? Albeedo- on peegeldunud kiirgus. Albeedo iseloomustab tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. 5. Nimeta atmosfääris olevad keskkonnaprobleemid! (Põhjus, tagajärg, lahendus) 1. Osooniaugud - Põhjus: peamisteks osooni lagundavateks ainetek...
Geograafia-Atmosfääri KT 1. Osoonikiht-mis soodustavad selle teket ja mis on tagajärjed. 2. Kasvuhoonefekt- mis ee on ja mis seda soodustavad ning mis on tagajärjed. 3. Joonis mussoontuulte kohta ja millal on suvised ning talvised mussoonid ja mida endas üks või teine kujutab. 4. Maakera joonis, kus on kujutatud tuuled, madal-ja kõrgrõhualad ning tõusvad ja laskuvad õhuvoolud (umbes selline joonis nagu õp. lk 89). 5. Selline joonis nagu tv lk 44 ül 3, pead määrama kas antitsüklon või tsüklon. 6
on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, sellespole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt), kui see suurendab loomulikku kasvuhooneefekti . Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele? Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7oC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim.
meetmeid, nagu näiteks tuule- või päikeseenergiat. Oluliseks probleemiks on ka liigne metsade mahavõtmine. Selle tulemusena on paljud loomad jäänud ilma elupaigast. Elupaiga kaotanud elusolend aga ei pruugi kohaneda uue kohaga, ta ei pruugi seda üldse leida või võtab see tal väga kaua aega. Nii võib ta ära surra. Mõned liigid võivad lausa välja surra. Mets on ka kasvuhoonegaaside siduja ning liigse maharaie tõttu suureneb ka kasvuhoonefekt ja väheneb hapniku sisaldus õhus. Selle parandamiseks tuleks metsa raiet piirata ja istuda juurde rohkem puid ja taimi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et keskkonnaga seonduvad probleemid ei kao kuhugi ja elujärje paranemisega süvenevad nad veelgi. Samas võib tõdeda, et eestlaste keskkonnateadlikkus on suurenenud, mida võis lugeda ka Postimehe artikklist ,,Inimesed peavad Eesti keskkonnaseisundit heaks, kuid teiste keskkonnateadlikkust halvaks" . Seega võib tunda
Kliimasoojenemine: põhjused ja tagajärg ,,Meid on niivõrd kaua ja kohutavalt hirmutatud, et enam ei olegi õudne," kirjutas üks loodusajakirja lugeja Interneti-foorumis. Globaalsest soojenemisest kõneldakse ja kirjutatakse palju, pea iga päev luuakse uusi hüpoteese ning dementeeritakse vanu. Mitmed arvamuse avaldamised ja artiklid on üksteisega vastuolus ning tekitavad mõtete virvarre, mis on otseseks põhjuseks inimeste apaatia tekkele keskkonna suhtes. Järgnevalt üritan süstematiseerida pea kõigile kättesaadavat informatsiooni, luues selgema ettekujutuse globaalse soojenemise olemusest, põhjustest, tagajärgedest ning muudatustest, mida on võimalik realiseerida. Esmalt tuleks defineerida ülemaailmset soojenemist kui mõistet. Nimelt on see järkjärguline protsess, mille käigus Maa atmosfääri ja maailmamere keskmine aastane temperatuur kasvab ning mida enamjaolt põhjustab kasvuhoonegaaside kontse...
läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. kasvuhoonegaase, eriti süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt). Need soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi, see aga suurendab loomulikku kasvuhooneefekti. Inimtegevust tekkiva lisasoojenemise ehk suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal. Kasvuhooneefeti olemasolu tõestas juba 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius
Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Atmosfääri tähtsus: Tagab elu võimalikkuse Maal -hingamine, põlemine, hapnik, fotosüntees. On elukeskkonaks lindudele, putukatele, eostele. Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed. Tagab keskmise temperatuuri loodusliku kasvuhoonefekt, vähendab ööpäevaseid temperatuurikõikumisi süsihappegaas. Kaitseb maad 1) Kosmiliste taevakehade eest 2) UV-kiirguse eest . Lämmastikuvaru vajalik taimede kasvuks. Võimalikud keemilised reaktsioonid osksüdeerumine.
NOX. 3. Sudu: Seda põhjustab lämmastiku oksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vaheline reaktsioon. Autodest väljuvad heitgaasid aitavad selle tekkimisele kaasa ning samuti halveneb liikluses sudu tõttu nähtavus. 4. Metsad kui loodusrikkus 4.1 Vihmametsade vähenemise 4 neg tagajärge: 1) mulla viljakuse kadu 2) veereostus 3)üleujutused 4)kasvuhoonegaasid 5) kultuuri ja elukoha kadumine 6)taime- ja loomaliikide kadu 7) ei kasva tagasi. Vihmametsi raiudes suureneb ka kasvuhoonefekt. Vihmametsade vähenemine ning puidu põletamine viib süsihappeg hulga tõusule. 5. Veega seotud probleemid 5.1 Saasteallikad: naftaühendid, tööstuse heitveed, olmeveed, põllumajandusveed 5.2 Veega seotud probleemid Kirde, Kagu - ja Lõuna-Eestis: põhjaveetaseme langus, sulfaatiderikas põhjavesi 5.3 Eutrofeerumine: toitainete üleküllus (lämmastik ja fosfor) -> veekogude kinnikasvamine, vee elukeskkonna halvenemine. Võiks rohkem vett puhastada, kuivendada ja siis puhastada. 5
Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne ning negatiive on vaid talvel, eriti lume korral. Tervikuna on kogu maakera kiirgusbilanss tasakaalus, see tähendab, et nii kogu juurdetulev kui lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Kasvuhooneefekt Maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Viimasel ajal on atmosfäär hakanud rohkem neelama soojuskiirgust ning seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Kasvuhoonefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või väiksemal määral koguaeg. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, metaani ning naerugaasi hulk suurenenud. Arvatavasti on see ka üheks kliima soojenemise põhjuseks. Täna globaalsele kliimamuutusele on ilmastik muutunud ebapüsivamaks, paljudes riikides on ilmastikust tekitatud materiaalne kahju viimastel aastatel kasvanud mitmekordselt
Tihedus- Mandrilisel hõre Ookeanilisel tihe Vanus Mandrilisel vanem Ookeanilisel - noorem 2) Millistel aldel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks, ning miks ? Paksemad murenemiskoorikud on vihmametsades ja savannides. Õhemad on tegevvulkaanide nõlvadel ja liustikude sulamise piirkondades. Paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest ja mullavee omadustest ja sellest kui kaua on murenemine kestnud. 3) Mida nimetatakse kasvuhooneefektiks? Kasvuhoonefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. 4) Euroopa kaart PILET 6 1) Miks on mandriline maakoor vanem kui ookeaniline ? Ookeaniline maakoor uueneb aga mandriline mitte. Ookeaniline maakoor võib laamade kokkupõrkamisel vahevöösse vajuda ja seal sulada. Mandriline on lihtsalt püsivam ja kui ta on vanem on ta ka paksem 2) Mis on ja kuidas tekivad mullahorisondid
külmemale peale. külm front kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus külmem õhk lükkab sooja õhku enda ees. mussoon peamiselt lõuna-aasia rannikupiirkondades esinev õhuvoolude süsteem, milles tuule suund muutub : suvel merelt maale ja talvel maalt merele passaat aastaringlselt 30 laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad tuuled. kasvuhoonegaas atmosfääris olev gaas, mis põhjustab kasvuhooneefekti. kasvuhoonefekt peamiselt räägitakse maa mõistes-Maa temperatuuri ja niiskuse suurenemine kasvuhoonegaasidest moodustunud kihi all, mis laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid ei lase maailmaruuni tagasi pikalainelist soojuskiirgust. osoonikiht - maapinnast 20-30 km kõrgusel paiknev O3-st moodustunud Maad ümbritsev kiht atmosfääris, mis kaitseb maal elavaid organisme. happesademed sademed, mis põhjustavad happelise reaktsiooni, kuna neis on lahustunud
Seega on kasvuhooneefekt tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus, selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase, mis põhjustabki temperatuuri tõusu. Käesolev referaat on koostatud teemal ,,Kasvuhooneefekt". Uurin, mis põhjustab seda nähtust, kuidas seda vältida, ennetada ning millised võivad olla tagajärjed. Mis on kasvuhoonefekt? Õhus sisalduv CO2 täidab teatud ekraani ja filtri ülesannet. Päikese lühilaineline valguskiirgus läbib teda, kuid Maal tekkinud pikalaineline soojuskiirgus neeldub temas ja ei pääse kosmosesse tagasi. Nii takistab CO2 maapinna kiirgusjahtumist. Analoogia tõttu CO2 ja kasvuhooneklaasi vahel nimetatakse nähtust kasvuhooneefektiks. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% võrra. Nii võib 21
*Kõige rohkem sajab kõrgustikes, kõige vähem Lääne-Eesti saarestikes. *Aprill-oktoober sademeterikas. Kõige vihmasem august. Kõige kuivem veebruar. Saartel langeb enamik sademeid septembrist novembrini. *Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul , kuu lõpuks on aga lumikate kõikjal mandri Eestis. Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel. *Kõige paksem lumi sajab maha Haanja kõrgustikul. *Lumi sulab enne saartel, siis mandril. Kliima muutumine Kasvuhoonefekt, seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. *Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri. *Veemass kujuneb: jõgede magevee, läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu
*Kõige rohkem sajab kõrgustikes, kõige vähem Lääne-Eesti saarestikes. *Aprill-oktoober sademeterikas. Kõige vihmasem august. Kõige kuivem veebruar. Saartel langeb enamik sademeid septembrist novembrini. *Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul , kuu lõpuks on aga lumikate kõikjal mandri Eestis. Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel. *Kõige paksem lumi sajab maha Haanja kõrgustikul. *Lumi sulab enne saartel, siis mandril. Kliima muutumine Kasvuhoonefekt, seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. *Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri. *Veemass kujuneb: jõgede magevee, läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu
Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Siit järeldub, et kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. kasvuhoonegaase, eriti süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt). Need soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi, see aga suurendab loomulikku kasvuhooneefekti. Inimtegevust tekkiva lisasoojenemise ehk suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal. * Kasvuhooneefeti olemasolu tõestas juba 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius
atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. kasvuhoonegaase, eriti süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt). Need soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi, see aga suurendab loomulikku kasvuhooneefekti. Inimtegevust tekkiva lisasoojenemise ehk suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal. Kasvuhooneefeti olemasolu tõestas juba 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius
Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Siit järeldub, et kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. kasvuhoonegaase, eriti süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt). Need soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi, see aga suurendab loomulikku kasvuhooneefekti. Inimtegevust tekkiva lisasoojenemise ehk suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal. Ei ole teada, kas inimene põhjustab soojenemist või maakera soojeneb ilma inimese mõjuta.
annaabi.ee 
