KESKKONNAPROBLEEMID Sissejuhatus • Atmosfääri saastumine • Osoonkihi hõrenemine • kasvohooneefekt Atmsofääri saastumine • Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt kahjulikud. Kütuse mittetäielikul põlemisel tekib aastas umbes 200 miljonit tonni mürgist CO- d. • SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks. • Aastas paiskub atmosfääri SO2, NO ja NO2 umbes niisama palju kui CO-d ehk üle 200 miljoni tonni. • Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. • Atmosfääri satub ka väga ohtliku radioaktiivset tolmu. Osoonkihi hõrenemine • Väga ohtlikud saastegaasid on ka freoonid (gaasilised süsiniku halogeenühendid) mida kasutatakse mitmesugusteks aerosoolideks. Jõudes atmosfääri kõrgemas osas asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooni lagunemist ja nn osooniaukude teket. • Osooniaukude piirkonnas on ultraviole...
Kasvuhooneefekt 2. Elusorganismide elupaikade Põhjus: aurumine veekogudest, hävimine vulkaanipursked, fossiilsete kütuste 3. Suureneb erosioonioht põletamine, metsade raiumine, 4. Kasvuhooneefekt põlluharimine, karjakasvatus 5. Loodusvara kadumine Tagajärg: keskmine temperatuur tõuseb, veetaseme tõus maailmameres, Metsaraie seos kasvuhooneefektiga- suureneb kliimamuutused maismaal, loodusvööndite CO2 sisaldus atmosfääris, sest ei toimu nihkumine fotosünteesi. Lahendus: arendada, muuta Veega seotud probleemid kättesaadavaks, ahastada KKhoidlikku Saasteallikad: tööstus-, põllumajandus-, tehnoloogiat, vähendada kommunaal- ja atmosfääri heitveed. kasvuhoonegaaside heitkogusid Kirde-Eestis põhjavee taseme langus
Merkuur päeval kuni 430°C ja öösel -170°C. Veenus 480°c on peaaegu ühtlane. Marss Suvepäevadel kuni 25° C aasta keskmine õhutemp. On päeval paarkümmend, öösel 100°C alla nulli. Jupiteri keskmes 30 000°C, pilvedes on temp. -140°C. Saturn pilvede väliskihi temp. on siiski ainult -170°C . Uraani temp. kõigub seejuures arvatavasti -180°C ja -200°C. 2) Millisel planeedil toimub nn kasvuhooneefekt? Veenust võib võrrelda kasvuhooneefektiga 3) Mille poolest erinevad Maa-tüüpi planeedid hiidplaneetidest? Hiidplaneedid on Maaga võrreldes on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun mõõtmetelt ja massiga suuremad ning hõredad ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril. 5) Millest koosneb Marsi polaarmütsike? Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikhappelume kiht ( see paistab nn polaarmütsidena).
on taastumas. * Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise kiirguse väljumine on takistatud ning see neeldub õhus. Õhus on peamiseks soojuskiirguse neelajaks kasvuhoonegaasid süsihappegaas, metaan, naerugaas, aerosool jne. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess ja see on looduses kogu aeg toimunud. Kuna viimasel ajal on suurenenud CO2 ja metaani hulk, siis seostatakse kliima soojenemist kasvuhooneefektiga. Ilma kasvuhooneefektita oleks maa keskmine temperatuur mitte 15°C vaid -18°C. * tuul horisontaalne õhuliikumine, mis tekib rõhkude erinevusest õhus ning mida saab määratleda suuna ja kiiruse järgi. Tuult mõjutavad: * gradientjõud õhurõhkude erinevusest tekkinud jõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale (mida suurem gradientjõud, seda tugevam tuul) * Coriolisi jõud maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud, mis on maksimaalne poolustel
Miks maailma kliima soojeneb? Kristina Pau P2e 1 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus Lk 4-5. Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid,joonis. Lk 6 10kuumemat aastat ja tagajärjed Lk 7 Tegutse Lk 8 Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Igapäevaelus puutume me kasvuhooneefektiga kokku oma aiamaal, kus kasvuhoone kilekatus laseb läbi küll päikesekiirgust, kuid ei lase välja ei soojuskiirgust ega veeauru. Midagi taolist sünnib ka Maa atmosfääris, kus "kile" asemel talitlevad nn. kasvuhoonegaasid, millest tuntuim on süsihappegaas. Viimane on elusorganismidele ohutu gaas, mis atmosfääris koos mõningate teiste gaasidega kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna. Suurel hulgal atmosfääri kuhjudes võib seal koguneda nii palju soojust, et selle
Kuna, nagu eespool sai mainitud, pole kõiki efekte võimalik täielikult mõõta ja hinnata, veel vähem prognoosida, tuleneb sellest lisaprobleem. Erinevalt kahest esimesest põhiprobleemist (hapestumine ja osooniprobleemid), on kasvuhoonenähtus täiesti globaalse iseloomuga, mõjutades pea võrdselt kõiki maailma riike. Samal ajal tuleb valdav enamus peamisest kasvuhoonegaasist süsinikdioksiidist tööstusriikidest. Seejuures elas seal vaid vähem kui 20% maailma rahvastikust. Üks kasvuhooneefektiga lähedalt seotud küsimus on metsade hävitamine. Tööstusriikide metsad on puiduressursi suurendamise nimel muudetud liigivaesteks majandusmetsadeks. See aga kahandab nende muid funktsioone (silmailu, puhkeväärtus, marjad, puuviljad, ökoloogiline tasakaal, sh. süsihappegaasi adsorbeerimine). Peamist rolli täidavad süsihappegaasi neutraliseerimise seisukohast praegu arengumaade metsad. Seal aga raiutakse metsi ulatuslikult karjamaade ja puidu saamise eesmärgil
Raamatu ,,Gaia kättemaks" peamiseks sõnumiks pole mitte see, et Gaia ise on ohus, vaid see, et inimesed on tema praegusele välispinnale järjest suuremat kahju tekitanud. Gaia elukäik Elu maal sai alguse 3 - 3,5 miljardit aastat tagasi. Tollel ammusel ajal oli päikesekiirguse intensiivsus arvatavasti 25% tänapäevasest tasemest madalam. Kasvuhooneefektist tingitud kliimasoojenemine, mis on täna meile suureks probleemiks, on väga sarnane äraspidise kasvuhooneefektiga, millega seisid silmitsi esimesed elusorganismid, kuigi neid ohustas mitte liigne soojenemine, vaid hoopis jahenemine ja külmumine. Päike on muutunud järjest kuumemaks ning Maale jõuab sellelt praegu rohkem energiat kui 3 miljardit aastat tagasi, mil elu alguse sai. Pikas perspektiivis kujutab Päikese kuumenemine palju suuremat ohtu elule, kui seda on tänapäevane, inimese põhjustatud globaalne soojenemine. Ligikaudu miljardi aasta pärast, hakkab Maa iga ruutmeeter saama ajaühikus
ö. looduslikult, kuid sel moel moodustub vaid väike osa maapinnalähedasest osoonist. Märksa enam täieneb see kiht inimtegevuse läbi. Liiklusest, energiajaamadest jm. satub atmosfääri mürgiseid gaase, millest hiljem kujuneb keemiliste reaktsioonide läbi maapinnalähedane osoon. 6 Kliima soojenemine Igapäevaelus puutume me kasvuhooneefektiga kokku oma aiamaal, kus kasvuhoone kilekatus laseb läbi küll päikesekiirgust, kuid ei lase välja ei soojuskiirgust ega veeauru. Midagi taolist sünnib ka Maa atmosfääris, kus "kile" asemel talitlevad nn. kasvuhoonegaasid, millest tuntuim on süsihappegaas. Viimane on elusorganismidele ohutu gaas, mis atmosfääris koos mõningate teiste gaasidega kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna. Suurel
täpid, mis võivad lõpuks isegi laikudeks kasvada. Kahjustuste tulemusel aeglustub fotosüntees ning taime üldine kasvutempo ning saagikus. Kliimateadlaste jaoks on oluline asjaolu, et osoonikahjustused vähendavad taimede süsinikdioksiidi tarbimist, suurendades seeläbi süsinikdioksiidi kontsentratsiooni atmosfääris. Teised gaasid Lisaks eelnimetatuile on atmosfääris väga väike hulk ülitugeva kasvuhooneefektiga ühendeid. Nende hulka kuuluvad osooni hävitava toimega ning väga pika eluajaga freoonid. Lisaks nendele on ka teisi marginaalseid gaase, mille soojendamispotensiaal võib olla tuhandeid kordi suurem kui süsinikdioksiidil. 5 3. Loodus ja süsihappegaas Süsihappegaasi suurem kontsentratsioon atmosfääris teeb süsiniku kättesaamise õhust maismaal ja
y rakendab ökoloogilise püramiidi reeglit ülesannete lahendamisel; y koostab ja analüüsib biosfääri läbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid; y koostab ja analüüsib skemaatilisi jooniseid biosfääris toimuvast süsinikuringest; y seostab ökoloogilisi globaalprobleeme antropogeensete teguritega; y analüüsib happesademete esinemist ja nende kahjustavat toimet Eesti eri piirkondades; y analüüsib Päikeselt lähtuva valguskiirguse seost kasvuhooneefektiga ja koostab vastava skeemi; y prognoosib kasvuhooneefekti suurenemise mõju elus ja eluta loodusele; y hindab erinevate antropogeensete tegurite mõju liikide hävimisele; y põhjendab säästva arengu olulisust rahvusvahelisel, riiklikul ja kohalikul tasandil; y selgitab Eesti Looduskaitseseaduses esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ja toob näiteid; y teeb kohalikele näidetele tuginevaid keskkonnaalaseid otsuseid, arvestades teaduslikke,
pdf - 20 - EESTI KLIIMA TULEVIKUS Niikaua, kui Maad on ümbritsenud atmosfäär, on selles toiminud ka kasvuhooneefekt. 20.sajandi jooksul on tähendatud Maa keskmise temperatuuri tõusu umbes 0,6 kraadi võrra. Et samal ajal kasvas atmosfääris üsna ühtlaselt ühe tähtsama kasvuhoonegaasi,süsihappegaasi kontsentratsioon, siis pole midagi loomulikumat kui siduda temperatuuri tõusu ülemäärase süsihappegaasi tekitatud täiendava kasvuhooneefektiga, atmosfääri ülemäärane süsihappegaasisisaldus aga tormiliselt arenenud tööstusrevolutsiooniga. Loodusseadused ja inimtegevus Niisuguse esmase hüpoteesi poolt ja vastu on olnud nii palju arvamust,et kaua ei julgenud teadusringkonnad midagi kindlat väita. Läbimurre toimus 1990. aastal,mil valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertnõukogu IPCC, söandas ametlikult, kuigi ettevaatlikult deklareerida,et inimtegevus võib avaldada globaalkliimale tajutavat mõju.
esimesed tuumaga rakud. 7) aeroobne hingamine tegi võimalikuks esimeste hulkraksete organismide ilmumise. 8) järgnes maismaataimede vohamine, ilmusid dinosaurused jne. 9) 400 miljonit aastat tagasi hapniku produktsioon ja tarbimine võrdsustusid ja hapnikusisaldus atmosfääris saavutas tänapäevase taseme. 10) vanaaegkonna lõpus (umbes 300 miljonit aastat tagasi) toimus O2 sisalduse langus ja CO2 sisalduse tõus, millega kaasnes autotroofsete organismide õitseng (võrdlus kasvuhooneefektiga). Sel ajal toimuski põlevate maavarade (milledele on rajatud kogu tänapäevane tööstus) varude kuhjumine. 11) Pärast süsiniku ladestumist saavutas atmosfäär O2/CO2 tänapäevase suhte. Selline atmosfääri kujunemise ajalugu näitab inimese täielikku sõltuvust teistest organismidest. Mis eristab biosfääri teistest geosfääridest? 1) biosfääris toimuvad biogeokeemilised protsessid, mille aluseks on päikeseenergia kasutamine autotroofsete organismide (roheliste taimede) poolt
annaabi.ee 
