pole ainevahetuse vaheprodukt vaid spetsiaalselt sünteesitav ühend enamasti madalamolekulaarne tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja taime seose. Sellistele nõuetele vastavaid ühendeid leitakse pidevalt juurde, kuid peamiselt eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma: auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen. Auksiinid C. Darwin uurides taimede liikumisi, leidis, et kõrreliste koleoptüülide tippudes sünteesitakse ühend, mis põhjustab tipu paindumist valguse poole st osaleb fototropismis. Kasutades ühendi omadust liikuda piki koleoptüüli allapoole, F. Went kontsentreeris selle aine agarplokki (1926) ja võttis kasutusele nime auksiin (kr. kasvama)
See on lihtsama ehitusega- seal on ainult kahte liiki rakke. · Trahheiid: Piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega. Nende puidusubstantsi osakaal on 90-100%. · Parenhüümrakk: Enamasti ristküliku-kujulised rakud, mille ülesandeks on toitainete ja kasvuainete juhtimine, sealhulgas tärklise ja rasvade salvestamine. Okaspuud, mis vaigukanaleid ei oma (nulg), suudavad vigastuse juurde traumaatilisi vaigukanaleid moodustada. Vaigukanaleid omavad okaspuud on lehis ning mänd. Vaigukanalid puuduvad nulul, kuusel ja kadakal. LEHTPUIT Lehtpuidu rakud erinevad olemuslikult väga suuresti okaspuidu
Mädanik võib minna toodab 2 tüüpi aineid eluaja joksul: 1) kuni maltspuiduni. Läheb tsentraalsest kasvuained (suhkur, tärklis) ja 2) kaitseained mädanikust üle tervet tüve haaravaks (fenoolsed ühendid nt pinosülviin, mis mädanikuks. Kui männitaeliku kahjustusega kandub vaiguga). Hooldusraietega alles puud langevad tormiheite ohvriks väga jäänud puud kulutavad oma energiat harva, siis kuusetaelikuga puudel on see kasvuainete tootmiseks. Kaitseaineid võib sage. Nii männi- kui kuusetaeliku viljakehad puu muuta kasvuaineteks. Puu vastupanu mitmeaastased. Kuusetaelikuid võib võras nõrgeneb. Enne hooldusraiet puud toodavad tekkida igal pool. Levib eestis kõikjal. kasvuaineid, et konkureerida teiste puudega Kahjustab üle 40 a kuuski. Tõrje on välja ja hooldusraie järel kasvuainete tootmine raiuda ja põletada! Kuuse-ebapuidik intensiivistub
Oksapuu tangentsiaallõige: trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid. Nende puidusubstantsi osakaal on 90100%. Läbi niinimetatud tühimike, täpsemalt membraaniavade, toimub veevahetus rakkude vahel. Radiaalsuunas hoolitsevad (koordumise suunas) puukiired (risttrahheiidid) veetranspordi eest. Nende puidusubstantsi osakaal on 412%; · Parenhüümrakk: enamasti ristküliku-kujulised rakud, mille ülesandeks on toitainete ja kasvuainete juhtimine, sealhulgas tärklise ja rasvade salvestamine. Koordumise suunas moodustuvad nad samuti puukiiri ja ümbritsevad vaigukanalid, sel juhul on tegemist ka epiteelrakkudega. Epiteelrakud toodavad vaiku, mis vaigukanalitest välja voolab. Ka okaspuud, mis vaigukanaleid ei oma (näiteks nulg), suudavad vigastuse juurde traumaatilisi vaigukanaleid moodustada. Joonis . Oksapuu tangentsiaallõige: trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid
transpordib mööda moodustunud tolmutoru kaks seemnerakku emakas paikneva seemnealgmeni. Üks seemnerakk viljastab munaraku --> diploidne embrüo Teine seemnerakk liitub lootekoti tsentraalrakuga --> triploidne endosperm Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass, mis moodustub kui taime ükskõik millisest piirkonnast (juur, vars, leht – you name it) võtta koetükk ja asetada kasvuaineid sisaldavale agarile. Kasvuainete hulga ja omavaheliste proportsioonide muutmisel saab kallusest indutseerida ka pealmaaosade ning juurte tekke, nii et moodustuks terviklik taim. Õigete ainetega on võimalik kalluserakke veenda ka selles, et nad on viljastatud munarakud ja siis hakkab toimuma embrüogenees. Mis on kalloos? Aine, mille ülesandeks on taime vigastuste korral sõeltoru poorid kinni korkida, seostub plasmodesmide otstesse. (glükoosi polümeer) Mis on koleoptüül, aleuroonkiht ja kilbike e
samas rakuosas, on C4 fotosünteesil need protsessid ruumiliselt lahutatud ja CAM fotosünteesil ajaliselt lahutatud. Kasvu ja arengut reguleerivad valgusreaktsioonid Paljudel juhtudel on reaktsiooni sensibiliseerivaks pigmendiks Fütokroom. See pigment võib olla kahes olekus: punast valgust (660 nm) neelav vorm (Pr) ja kaugpunast valgust (730 nm) neelav vorm (Pfr). Ainult viimane indutseerib bioloogilisi vastusreaktsioone. Taimede reaktsioonid valguse suunale (fototropism) on seotud kasvuainete sünteesi ja jaotumisega. Fototropism tõusmete,võrsete,lehtede kasvamine valguse suunas, juurte kasvamine valgusest eemale. Tingitud auksiini liikumisest varjupoolele, kus stimuleerib rakkude venitumist. Gravitropism võrsete kasvamine ülespoole, juurte kasvamine allapoole Hüdrotropim kasvamine suurema veepotentsiaaliga piirkonna suunas; tundlikud rakud asuvad juuretippudes. Tigmotropism vastus mehhaanilisele puudutusele, näit. köitraagude reaktsioon.
algaks maapealsete osade kasv? 3.4. Paljundamine võrsikutega. 5 Võrsikuks nimetatakse emataimega ühenduses olevat juurdunud võrset, mis eraldatuna moodustab uue taime. Võrsikutega paljundatakse enamasti puukoolides ilu- ja viljapuid ning põõsaid, kui teised vegetatiivsed paljundamiseviisid ei anna tulemusi. Võrsikute juurdumist kiirendavad võtted pidurdavad assimilaatide ja kasvuainete liikumist ja soodustavad nende kogunemist juurte tekke piirkonda. Põhiliseks juurdumist soodustavaks võtteks on koorevigastuste tekitamine (täkestamine) ülevalpool juurte moodustumise kohta. 3.4.1. Erinevaid võrsikutega paljundamise viise: 1) Paljundamine lookvõrsikutega: Emapõõsa ümber kaevatakse kevadel 15 – 20cm sügavune kraavike. Eelmise aasta noored võrsed painutatakse maha, nii et nende keskosa ulatub kraavipõhja, kuhu see kinnitatakse konksu abil
Moodustamise koha määrab ära kahe tütarraku vahele tekkinud polaarsete mikrotuubulite asetus. 24. Nimetage rakutsükli CDK-de aktiivsuse regulatsiooni kolm võimalust 1.seonduvad tsükliinidega määravad kinaaside substraadispetsiifilisuse ja lokalisatsiooni rakus 2.teatud jääkide (Tyr) fosforüülumise / defosforüülumise abil 3.inhibiitorvalkude seostumisel CDK-tsükliin kompleksile. Hoiavad rakud G1 faasis, takistades S faasi üleminekut 25. Millised CDK-d ja tsükliinid vahendavad kasvuainete toimet rakutsüklile? D tsükliinid on olulised välis- ja arenguliste sisesignaalide (kasvuhormoonid) vahendamises rakutsüklisse. G1S minekul - CDKA+CycD. D tsükliinid kontrollivad rakutsükli sisselülitumist. CDK peavad omavad PSTAIRE piirkonda (nt CDKA) Ilma auksiini ja tsütokiniinideta ei toimu kalluse moodustumist rakukultuurides. 26. Nimetage, milliseid taimede kasvuained ja millises rakutsükli faasis osalevad rakutsükli regulatsioonis.
õistaimedel on vajalik kõrgem ploidsuse tase *polüploidide uniploidiseerimine(kromosoomide individualiseerimine) 36.Partenokarpsus-seemnetute viljade või kärbunud seemnealgmetega viljade moodustumine *autnoomne-tolmnemine pole vajalik(isaõied pole vajalikud)nt.banaan, kasvuhoonekurgid *stimulatiivne-tolmu ülekandmine on vajalik, viljastumist ei toimu, viljad moodustuvad nt.tsitruselised *indutseeritud-kunstlikult esile kutsutud(kasvuainete abil: auksiin) 37.Uuringud mis tõeatasid nukleiinhapete osa pärilikkuses- *1944 tõestasid Avery, MacLeod ja McCarty katsed, et transformatsioon bakteritel toimub DNA, mitte aga valgu toimel. *1940 lõpul rakkude DNA-sisalduse uurimine . Somaatiliste rakkude tuumades on DNA-sisaldus püsiv ja ligikaudu 2x suurem kui sugurakkude tuumades. *1952 Hershey ja Chase`i katsed bakteriofaagiga T2. katse eesmärk oli uurida et kas bakteri
Juveniilne arengufaas aktiivne kasvufaas, kus meristeemrakud poolduvad intensiivselt. Matuurne arengufaas Intensiivne rakkude pooldumine aeglustus, algab reproduktiivorganite moodustumine. Üleminek ühelt jägult teise on põhjustatud ka rakkude rohkemast diferentseerumisest, mistõttu diferentseerunud rakud hakkavad mõjutama embrüonaalses faasis olevaid rakke. Seniilne arengufaas taime loomulik areng lõpeb selle faasiga. Kasvuainete (tsütokiinid, auksiinid, giberelliinid) taseme langus põhjustab taimekasvu seisaku. Suurenevad taimekasvu pärssivad taimehormoonid (abtsiishape, fenoolsed ühendid, etüleen) ning lõpuks taim sureb. 13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Tropismid enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund Nastid enamasti turgorliikumised. Suund pole oluline. Tropismid: 1 Fototropism ärritiks valgus. Taim kasvab valguse poole
tase *polüploidide uniploidiseerimine(kromosoomide individualiseerimine) 36.Partenokarpsus-seemnetute viljade või kärbunud seemnealgmetega viljade moodustumine *autnoomne-tolmnemine pole vajalik(isaõied pole vajalikud)nt.banaan, kasvuhoonekurgid *stimulatiivne-tolmu ülekandmine on vajalik, viljastumist ei toimu, viljad moodustuvad nt.tsitruselised *indutseeritud-kunstlikult esile kutsutud(kasvuainete abil: auksiin) 37.Uuringud mis tõeatasid nukleiinhapete osa pärilikkuses- *1944 tõestasid Avery, MacLeod ja McCarty katsed, et transformatsioon bakteritel toimub DNA, mitte aga valgu toimel. *1940 lõpul rakkude DNA-sisalduse uurimine . Somaatiliste rakkude tuumades on DNA-sisaldus püsiv ja ligikaudu 2x suurem kui sugurakkude tuumades. *1952 Hershey ja Chase`i katsed bakteriofaagiga T2. katse eesmärk oli uurida et kas bakteri nakatumisel faagiga tungib temasse faagi
Intensiivne rakkude pooldumine aeglustub ning algab reproduktiivorganite moodustumine. Üleminek ühelt järgult teise on põhjustatud ka rakkude rohkemast diferentseerumisest, mistõttu diferentseerunud rakud hakkavad mõjutama embrüonaalses faasis olevaid rakke, neid inhibeerides edasiseks jagunemiseks. Olulist rolli kasvufaasi üleminekul etendavad ka kasvuained ning välisteguritest päevapikkuse lühenemine. Seniilne arengufaas. Taime loomulik areng lõpeb seniilse järguga. Kasvuainete, näiteks tsütokiniinide, auksiinide ja giberelliinide taseme langus põhjustavad taimekasvu seisaku. Suurenevad taimekasvu inhibeerivad taimehormoonid: abstsiishape ja etüleeni kontsentratsioon. Lõpuks taim sureb 13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Taime liigutuste tüübid on tropismid, nastid ja endogeensed liikumised. Tropismideks nim kõverdusliikumisi, mille suuna määrab kindlasuunaline indutseeriv ääriti (nt fototropism-kaldumine valguse poole)
Haljaspistikutega paljundatakse peamiselt hapukirsipuu sorte. Haljaspistikuid valmistatakse suvel, kui võrsed kergelt puituma hakkavad. Selleks võetakse 6-7 cm pikkused võrsejupid ja torgatakse alumisi otsi pidi vette. Alumine lehepaar tuleb ära lõigata (et see ei takitaks pärats võrse liivasissetorkamist). Paremaks juurdumiseks soovitatakse pistikuid töödelda kasvuainetega (näiteks indolüülvõihape või heteroauksiin). Pistikuid hoitakse 20-25° temperatuuriga kasvuainete lahuses 14-18 tundi. Seejärel istutatakse istikud kas lavasse, kasvuhoonesse või kilerulli liiva ja turba segusse (1:1) ning kastetakse tugevasti. Pistikud on soovitatav varjutada päikesepõletuste eest, näiteks varjumati või kilega. Juurduvaid sorte tuleb koguaeg 5-6 korda päevas piserdada. Pärast juurdumist harjutatakse nad välisõhuga ja seejärel istutatakse istikukooli järelkoolituseks või kilekottidesse freesturbasse
Tolmuteras tekib 2 spermiumi, millest 1 viljastab kindlasti munaraku tekib dipolidne embrüo ehk loode; 2. spermium ühineb teistuumaga ehk sulab kokku lootekoti osaga ehk lootekoti tsentraalrakuga (2 tuuma) triploidne rakk endosperm 7. Mis on kallus? Kallus diferentseerumata rakkude mass. Võetakse mingi taime osa (nt juure tükk või tolmukas) ja kasvatatakse seda agaril rakkude jagunemine diferentseerumata rakkude mass. Muutes kasvuainete hulka ja omavahelisi proportsioone agaris saab indutseerida kallusest pealmaaosade, samuti juurte tekke ja moodustub terviktaim kõikide taime jaoks tüüpiliste organite ja kudedega. Samuti on võimalik taimerakke `veenda' selles, et nad on viljastatud munarakud. 8. Mis on kalloos? Vähehaaval hakkab sõeltorude pooride ümber kogunema eriline aine -- kalloos, mille tagajärjel poorid lõpuks ummistuvad ning rakud surevad 9. Mis on koleoptüül, aleuroonkiht ja kilbike e
annaabi.ee 
