ning kaheidulehelised. Üheidulehelisuse teke on katteseemnetaimede evolutsioonilise morfoloogia üheks põhiküsimuseks, millele on pühendatud hulgaliselt spetsiaalseid uurimusi. Paljasseemnetaimedel on idulehti ühest kaheksateistkümneni . Seemne üheks oluliseks funktsiooniks on areneva idu varustamine toitainetega. Seemne esinemine loob seemnetaimedele olulise eelise sõnajalgtaimede ees: seemned sisaldavad varuaineid, eosed aga mitte. Seega on eoste kasvamaminek ja noore taime ellujäämine sõnajalgtaimede puhul vähem tõenäoine. Seemnete varuained võivad paikneda: Seemnete põhiline bioloogiline funktsioon on anda algus uuele taimele, kaitsta idu ebasoodsate tingimuste eest ja kindlustada idanevale taimele toitainevarud. Tähtis on ka levila laiendamise funktsioon seemnete ja viljade kauglevi teel.
b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised hiljem? Miks? Kevadel kultiveeritakse kuivad ja kiiresti kuivavad kasvukohad esimesena sambliku ja pohla liivmuldadel ning leesikaloo ja kastikuloo paepealsetel ja rähkmuldadel. Kuivemas kohas on idanemine ja kasvamaminek kehvem. Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem? Miks? Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on :valgusnõudlikud, varapuhkevad ja neid kultiveeritakse kuivadesse kasvukohtadesse. Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele kasvukohtadele, kui eelnimetatuid. 6
raputatkse auku mulda (umbes poolestsaadik) ja surutakse juurte alumise osa vastu. Seejärel täidetakse mullaga kogu auk ja mõlema käega surutakse tihedalt muld kinni nii, et kergel sikutamisel lehtedest taim ei tule mullast välja. · Maasika viljelusviisidest on levinud põhu- ja musta kilemultsiga kasvatamine, vähe on levinud kiletunnelites ja kasvuhoones kasvatamine. · Istutusmaterjalist on levinud paljasjuursed ja kassetitaimed. Kassetitaimede kasvamaminek on üldiselt parem. Pakkuma on hakatud ka maasika frigotaimi. Frigotaimed on lühemat või pikemat aega külmhoidlas (-2°C juures) hoitud taimed, mis annavad juba 60 päeva pärast istutamist saaki. Saagi suurus oleneb taimede risoomi läbimõõdust, mida suurem see on, seda rohkem õisikuid moodustub ning seda suuremaks kujuneb ka saagikus. Frigotaimedega on võimalik maasikasaaki ajastada. · Maasikat sobib kasvatada ka maheviljeluses kui on tagatud järgnevad tingimused: hea
parandada ei saa (järke ei tohi lõikepinnal olla). Oksastamisviise on palju (vt allpool); üldjuhul oleneb viisi valik pookoksa ja pookealuse läbimõõtude suhtest. 10 5.2.1. Harilik ja vastaskeelne jätkamine Nii harilikku kui vastaskeelset jätkamist saab kasutada siis, kui pookekomponendid on peaaegu ühejämedused, läbimõõduga 0,6 … 1,2 cm. Neid pookimisviise kasutades on kasvamaminek väga hea, sest kambiaalse kihi kokkupuutepind on võrdlemisi suur. Pookekomponendid kasvavad kiiresti kokku ja liide on tugev. Et komponente omavahel kindlamini fikseerida, tehakse nii pookoksa kui aluse kaldlõikepindadele veel sisselõiked ehk nn. keeled – sel juhul nimetame meetodit vastaskeelseks jätkamiseks. Pärast lõigete tegemist pööratakse noatera veidi, et lõhed jääks pisut avatuks. A. B. Joonis A
Seemne esinemine loob seemnetaimedele olulise eelise sõnajalgtaimede ees: seemned sisaldavad varuaineid, eosed aga mitte. Seega on eoste kasvamaminek ja noore taime ellujäämine sõnajalgtaimede puhul vähem tõenäoline. Seemnete varuained võivad paikneda: 1) tugevasti arenenud hüpokotüülis, näiteks sugukonnas penikeelelised (Potamogetonaceae); 2) idulehtedes, näiteks sugukondades kõrvitsalised (Cucurbitaceae), liblikõielised (Fabaceae), korvõielised (Asteraceae), pöögilised (Fagaceae); 3) endospermis (endospermium), näiteks sugukondades kanarbikulised (Ericaceae), kõrrelised (Poaceae), liilialised
Kobestada ja rohida tuleb seda sagedamini, mida raskem ja viljakam on muld. Meie oludes tuleks pinnast hooldada keskmiselt 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Täiendamine ja koosseisu reguleerimine - mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub (juurte vigastused, ebaõige istutamine, ebasoodsad ilmastikutingimused jne). Kui kasvama läheb vaid kuni 25% istutatud taimedest, loetakse kultuur hukkunuks ja kultiveeritakse uuesti. Kui kasvamaminek on 25-85% - vajab kultuur täiendamist. Üle 85% kasvamamineku korral ei täiendata. Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel, või ka sügisel. Kui loodusliku uuenduse käigus tekib ebasoodsaid puuliike meie jaoks, mis takistavad meie poolt rajatud kultuuri kasvu, peame hakkama neid välja raiuma s.o. koosseisu reguleerimine. Väetamine Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata
Kui loodusliku uuenduse käigus tekib mittesoovitavaid puuliike, mis takistavad rajatud kultuuri kasvu, tuleb need välja raiuda, nim. ka koosseisu reguleerimine. 2. Täiendamine - mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub (juurte vigastused, ebaõige istutamine, ebasoodsad ilmastikutingimused jne). Kui kasvama läheb vaid kuni 25% istutatud taimedest, loetakse kultuur hukkunuks ja kultiveeritakse uuesti. Kui kasvamaminek on 25-85% - vajab kultuur täiendamist. Üle 85% kasvamamineku korral ei täiendata. Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel või ka sügisel. 3. Väetamine – Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. Lubatud on tuhaga väetamine. 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. 5
5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime suuremõõtmeliste istikute (heistritega). Kui kasvama läheb vaid kuni 25% istutatud hektaril. 3.4 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, taimedest, loetakse kultuur hukkunuks ja Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa hooldamine. kultiveeritakse uuesti. Kui kasvamaminek on 25- külvamine või istutamine looduslikule Metsakultuuride algtihedus 85% - vajab kultuur täiendamist. Üle uuenemisele kaasaaitamiseks. Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv 85% kasvamamineku korral ei täiendata. Hall lepp on uuendamisel lubatud ja võetakse hektaril. Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel, või
tõmbega (mitte teha pinnale mitut lõiget, mitte kraapida) 3. Vääristamisel peab pookealus ja poogend võimalikult tihedalt kokku puutuma poogend tuleb kinni siduda (mittesoonduva sidemega niit ei kõlba). 4. Vääristamisel peavad aluse ja poogendi kambiumid kokku puutuma, vaid siis on 47 võimalik poogendi kasvamaminek. 5. Lõikepinnad ei tohi kuivada peale pookimist seetõttu tuleb pookekoht peale sidumist katta pookevahaga (võib kasutada ka plastiliini, see pole aga nii kleepuv) 6. Pookealusena saab kasutada sama liigi seemikuid, sageli sama perekonna teisi liike, harva teisi sama sugukonna liike. Silmastamisel paigutatakse üks pung koos väikese kooretükikesega (ja veidi puitu) s.o. silmakilp pookealuse koore alla T-kujulisse lõikesse (joonised tahvlile).
prahti ega vett. Vääristamisel peab pookealus ja poogend võimalikult tihedalt kokku puutuma lõikepind peab olema võimalikult sile: a) lõigatud terava noaga b) lõigatud ühe tõmbega (mitte teha pinnale mitut lõiget, mitte kraapida) Vääristamisel peab pookealus ja poogend võimalikult tihedalt kokku puutuma poogend tuleb kinni siduda (mittesoonduva sidemega niit ei kõlba). Vääristamisel peavad aluse ja poogendi kambiumid kokku puutuma, vaid siis on võimalik poogendi kasvamaminek. Lõikepinnad ei tohi kuivada peale pookimist seetõttu tuleb pookekoht peale sidumist katta pookevahaga (võib kasutada ka plastiliini, see pole aga nii kleepuv) Pookealusena saab kasutada sama liigi seemikuid, sageli sama perekonna teisi liike, harva teisi sama sugukonna liike. Silmastamisel paigutatakse üks pung koos väikese kooretükikesega (ja veidi puitu) s.o. silmakilp pookealuse koore alla T-kujulisse lõikesse (joonised tahvlile).
Kasutatakse tänapäeval selleks valdavalt võsasaage, trimmereid aga ka vikateid, võsakiine. Meie oludes tuleks kultuuri hooldada keskmiselt 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. 2. Täiendamine ja koosseisu reguleerimine - mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub (juurte vigastused, ebaõige istutamine, ebasoodsad ilmastikutingimused jne). Kui kasvama läheb vaid kuni 25% istutatud taimedest, loetakse kultuur hukkunuks ja kultiveeritakse uuesti. Kui kasvamaminek on 25-85% - vajab kultuur täiendamist. Üle 85% kasvamamineku korral ei täiendata. Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel, või ka sügisel. Kui loodusliku uuenduse käigus tekib ebasoodsaid puuliike meie jaoks, mis takistavad meie poolt rajatud kultuuri kasvu, peame hakkama neid välja raiuma s.o. koosseisu reguleerimine. 42 3
annaabi.ee 
