8 aastat ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni. Eeldatav tootmismaht on 40 000 tk ja töötamisaeg 20 000 masintundi. Firma kasutas 20X7.aasta jooksul seadet 525 tundi ja seadmel valmistati 1000 toodet. Arvutada depretsiatsioonikulu järgmiselt (majandusaasta lõppeb 31. Detsembril): 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 5. Kahekordselt alaneva jäägi meetodil 20X8.aasta kohta Kui soetusmaksumus oli 212 000 krooni ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni, siis kuluks tuleb kanda 200 000 krooni. 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 200 000 / 8 = 25 000 kuluks ühel aastal Kuna seade osteti oktoobris, siis 20X7 aasta kulu saab olla ainult 3 kuu kulu, mis on (25 000 / 12) * 3 = 6250 krooni. 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7
Kasutusaastate: (n + 1) - i Mahaarvestusmäär = --------------------- x 100% i N=kasutusaeg aastates i-kasutusaasta järjenumber Tegevusmahu: soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht Lineaar: Soetusmaksum.-lõpetamismaksumus Aasta amort = ------------------------------------------------------------ Kasulik eluiga (aastad) Kahekordne: 1 Amort määr: -----------------------------------x 2 Kasutus aeg (aastates) Amort sum...
Ehk kulumi arvestamine Piiratud kasutusajaga materiaalne põhivara kaotab (tinglikult) oma väärtust kasutusprotsessi (tulu genereerimise) käigus. Seda tinglikku väärtuse langust käsitatakse tulu genereerimiseks vajaliku kuluna, mis vähendab majandusüksuse kasumit. 24 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Materiaalse põhivaraobjekti soetusmaksumuse ja lõpetamismaksumuse vahe jaotatakse kuludesse põhivara kasutusaastate jooksul. Seda protsessi nimetatakse materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks e amortiseerimiseks. Kasutatava soetusmaksumuse mahaarvestusmeetodi võib ettevõte ise valida ja fikseerida raamatupidamise sise- eeskirjades. 25 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Amortisatsioonimeetodi valikul tuleb lähtuda tulude-kulude vastandamise printsiibist.
10 000 = 100 000). I LINEAARNE MEETOD Lineaarse meetodi puhul läheb 5 aasta jooksul igal aastal kuluks 20 000 eurot (100 000 / 5 = 20 000) II TEGEVUSMAHUPÕHINE MEETOD Kuluks kantakse niipalju, kuipalju on kasutatud. Aluseks võtan läbisõidu. Kulu 1 km kohta = 100 000 / 500 000 = 0,2 kr/km Esimesel aastal 90 000 km läbitud, seega kulu on 90 000 * 0,2 = 18 000 III KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD = 0,2 = 20% 2 * 20% = 40% Esimesel aastal kuluks kantakse 110 000 * 0,4 = 44 000 IV KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD Aluseks võtan aastate arvu. * (seotusmaksumus lõppväärtus) = * (110 000 10 000) = 33 333 ***Kõigi meetodite kasutamisest on näha, et kahekordselt alaneva jäägi meetod andis esimesel aastal kõige suurema kulu. T-10.2 Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto 40 000 krooni eest masina, mille lõpetamismaksumus on 1000 krooni ja kasutusaeg 5 aastat. Lineaarse meetodi rakendamisel on konto Akumuleeritud kulum jääk 31. Detsembril 20X9 15 600 krooni. SEST..
Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe. Depretsiatsiooni(amortisatsiooni)meetodid Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks: * lineaarne meetod, (igal aastal kajastub kuluna üks ja sama summa) * tegevusmahul põhinev meetod, (tegevusmahust sõltub kulu kajastamine. Mida rohkem teeme, seda suurem kulu ja vastupidi) * kahekordselt alaneva jäägi meetod, * kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 80 000 kr, eeldatav koopiate arv on 200 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 5000 kr. Lineaarne meetod (1) Lineaarse meetodid rakendamise korral on perioodi depretsiatsiooni(amortisatsiooni)kulu konstantne. Lineaarne meetod (2)
14) A D: Kassa K: Müügitulu ***see on müügi kajastamise kanne müügihinnas 15) B 1715 eurot 10 tk hinnaga 53 eur/tk 20 tk hinnaga 50 eur/ tk 30 tk hinnaga 47 eur/tk Kokku: 2940 2490 / 60 = 49 eurot ühe ühiku kohta 49 * 35 (müügi kogus) = 1715 eurot 16) C varaobjekti soetamise hetkest arvestatud summaarne kulum ***A on lõpetamismaksumus *** B on depretsiatsioonikulu *** D on jääkmaksumus 17) A kahekordselt alaneva jäägi meetod ja kasutusaastate järjenumbrite summa meetod 18) A krediteeritakse kontot Materiaalne põhivara 19) A- debiteeritakse kontot Akumuleeritud kulum summas 5000 eurot *** C on kulumi kajastamise kanne ja peab olema summas 1000 (mitte 5000)
kajastatud soetusmaksumuse osa. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe. Varaobjekti soetusmaksumust hakatakse kuluna kajastama alates tema kasutusvalmis saamise hetkest. Depretsiatsiooni (amortisatsiooni)meetodid Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks: lineaarne meetod, Tegevusmahupõhine meetod, kahekordselt alaneva jäägi meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa (mahaarvestis) erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 8000 eurot, eeldatav koopiate arv on 375 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 500 eurot. Lineaarne meetod (1) Lineaarse meetodi rakendamise korral on perioodi mahaarvestis konstantne.
soetatud kogus müüakse ka esimesena ära. Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis kindla ajamomendi seisuga ülelugemise,-kaalumise,- mõõtmise teel. Materiaalne põhivara: Maa, ehitised(jääkmaksumuses), masinad ja seadmed (jääkmaksumuses), muu materiaalne põhivara(jääkmaksumuses), lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Lühiajalised kohustused: laenukohustused, võlad ja ettemaksed, sihtfinantseerimine, lühiajalised eraldised.
Seega peaksid ettevõtted kasutama seda meetodit, mis kõige täpsemalt 15 jaotab soetusmaksumuse arvestusperioodide vahel vastavalt vara kasutamisest saadud tulule sellel perioodil. Degressiivsete mahaarvestusmeetodite eelis lineaarse ees seisneb oluliselt suuremas soetusmaksumuse mahaarvestamises põhivara esimestel kasutusaastatel, mis enamikul juhtudel vastab selle tegelikule väärtuse vähenemisele ja tasakaalustab hilisemate kasutusaastate suuremad korrashoiu- ja hoolduskulud. Progressiivse meetodi puhul arvutatakse põhivara kasutamise esimestel aastatel väiksemad mahaarvestuse summad, mis hakkavad kasvama koos kasutuseaga. Seda kasutatakse põhivarade puhul, mis vajavad teatavat eelaega intensiivseks kasutamiseks (puuviljaistandused, hotellid jm.). Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise e. amortisatsiooni e. depretsiatsiooni meetodid: 1.LINEAARNE e. ühtlane mahaarvetusmeetod. Kuludesse kantakse igal aastal võrdne summa
· lineaarne e. ühtlane meetod, mille rakendamisel kantakse igal varaobjekti kasutusaastal kulumina võrdne summa; · tegevuspõhine meetod, mille puhul majanduslik eluiga väljendatakse valmistatava toodangu mahuna, töötundidena või näiteks autode puhul läbisõidetud vahemaana. Depretsiatsioonisumma arvutatakse tegeliku toodangu, töötundide või läbitud vahemaa kohta; · kiirmahaarvestise meetodid, millest on enamkasutatavad kasutusaastate järjenumbrite summa meetod ja kahekordselt alaneva jäägi meetod. Nende meetodite puhul on depretsiatsioonisumma kõige suurem varaobjekti esimesel kasutusaastal, vähenedes järgmistel kasutusaastatel järk-järgult. 1. Lineaarne (sirgjooneline, proportsionaalne) (Straight-line method) See meetod on laialt kasutuses ja praktilises elus leiab kõige rohkem rakendamist (Eesti Vabariigis). Lineaarsed kulumi normid kujutavad endast konstantseid norme, mis kehtestata-
Amortisatsioonikulu=amortisatsioonimäär*perioodi tegevusmaht · Alaneva jäägi ehk fikseeritud normiga degressiivne amortisatsiooni meetod, kus alguses kantakse kuluks suurem summa,mis pidevalt väheneb Ei saa rakendada, kui põhivaraobjekti lõpetamismaksumus on hinnatud nulliks. Mahaarvestusmäär=100%*1(1-ruutjuur astmes n lõpetamismaksumus/soetamismaksumus) Amortisatsioonikulu=mahaarvestusmäär*jääkmaksumus · Kasutusaastate järjenumbrite meetod- kiirmahaaarvestusmeetod Amortisatsioonimäär=kasutada jäävate perioodide arv/kasutusperioonide summa Kasutada jäävate perioodide arv=(kasutusperiood+1)-kasutusaasta nr Amortisatsioonikulu=(soetusmaksumus-lõppväärtus)*amortisatsioonimäär · Kahekordselt alaneva jäägi ehk kiirendatud degressiivse amortisatsiooni meetod Mahaarvestusmäär=200%/kasulik eluiga Amortisatsioonikulu=mahaarvestusmäär*jääksmaksumus
) põhivara kulum. PÕHIVARA AKUMULEERITUD KULUM DEEBET KREEDIT Väljalangenud põhivara kulum Arvestatud kulum Sellel kontol esineb ainult kreeditsaldo, mis näitab ettevõtte põhivara kulumi üldsummat. Kulumi arvestamisel koostatakse raamatupidamislausend: D: Kulud K: Põhivara akumuleeritud kulum Lineaarne (võrdeline) kulumiarvestuse meetod Lineaarse meetodi puhul kantakse vara soetusmaksumus kasutusaastate lõikes võrdsete osadena kuludesse. Lineaarne meetod baseerub eeldusel, et kulum sõltub ainult ajast. Kulumisumma arvutatakse valemiga: Soetusmaksumus Aasta kulum = __________________________ Eeldatav kasulik eluiga Ehk arvestatakse lähtuvalt kasulikust elueast välja iga-aastane amortiseerimise protsent. Näide: Vara kasulik eluiga on eeldatavalt 5 aastat.
annaabi.ee 
