Nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes. Eeltoodud eesmärkidele vastav sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või mõne konkreetse ühiskonna osaks oleva sootsiumi huvides. Selline sotsiaalne norm tähendab eelkõige sotsiaalset kohustust. Sotsiaalne reguleerimine saab toimuda kahel viisil: individuaalse ehk kasuaalse reguleerimisena ja normatiivse reguleerimisena. Individuaalse ehk kasuaalse reguleerimise iseloomulik tunnus on, et inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktidega. See tähendab, et iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle konkreetse juhu kohta konkreetsele isikule või konkreetsetele isikutele antava ettekirjutusega. Ühelt poolt on positiivne, et individuaalne reguleerimine
juurde ega võta ära. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, üldjuhul akti väljaandja. Kasuaalsel tõlgendusel selgitakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Tavaliselt on kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, mistõttu sed nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks. Doktrinäärseks tõlgendamiseks nimetatakse teadlaste poolest ainuisikulist või kollektiivset normatiivaktide tõlgendamist. 47. Olenevalt aktist võib nende tõlgendamise ulatus olla erinev. Tõlgendamise tulemusena võidakse öelda, et ühel juhul tõlgendus langeb tõesti ühte normatiivakti tekstiga, selle
sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme. Täpsustamine ja konkretiseerimine on tegelikult väheses ulatuses juba normi osaline muutmine, normilooming kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks). Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt Riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne) Tõlgendusaktid jagatakse kahte liiki: 1) ametlikud tõlgendused, mis on kohustuslikud 2) mitteametlikud, millel ei ole kohustuslikku (juriidiliselt siduvat) iseloomu, kuid mida arvestatakse
See viitab aga vähesel määral muutmisele. Tõlgendamise mõistest tuleneb see, et selgitatakse kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisata neile midagi juurde ega võeta ära. Nt intra legem määrused · kasuaalne - kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks. Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, ehkki pädevateks subjektideks võivad olla ka teised õiguskaitseorganid või teatud seaduses sätestatud juhtudel ka täidesaatva riigivõimu organid. Olulised on Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest. 2. mitteametlik ehk mitteofitsiaalne - õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt teadlase kommentaar). Tõlgendusaktid jagatakse: 1
Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1) ametlik ehk ofitsiaalne, mis jaguneb omakorda: - normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan) - kasuaalne (tavaliselt kohus, nim ka kohtulikuks tõlgendamiseks) 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamineee, millel pole juriidilist tähendust). Normatiivse tõlgendamisega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Kasuaalse tõlgendamise puhul selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Eristatakse kaht liiki tõlgendusakte: 1) ametlikud ja kohustuslikud tõlgendused, 2) mitteametlikud, mida arvestatakse nende teadusliku ning profesionaalse argumenteerituse tõttu. Tõlgendusakt sisaldab vaid deklaratiivset avaldust, mis uut käsku ega keeldu ei loo, vaid konstateerib juba varem loodud õigusnormi või individuaalse õigusliku ettekirjutuse eksisteerimist
tähelise tähendusmahuga, teisel juhul võib tõlgendus olla kitsam akti sõnalisest väljendusmahust (kitsendav tõlgendus), kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest (laiendav tõlgendus). Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust, nt RK liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar). 23. Lüngad õiguses
reguleerimisaladega. Ajalooline- kui tõlgendades tõlgendatakse kunagi eksisteerinud norme. Tõlgendamise eesmärgiks on välja selgitada, milline oli ajaloolise seadusandja kavatsus sellega. Tuleb analüüsida vanasid õigusallikaid. 45. Õigusaktide teleoloogiline tõlgendamine. Teleoloogiline- on eesmärk välja selgitada õigusnormi looja eesmärk. See on kehtiva õiguse puhul ehk praegune õigus. 46. Normatiivse, kasuaalse ja doktrinäärse tõlgendamise juriidiline tähtsus. Ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine. Normatiivne- õigustloovate aktide tõlgendamine. Pädev riigiorgan võib tõlgendada või õiguskantsler põhiseaduse alusel. Ka riigikohus tõlgendab õigustloovaid akte ja PS tõlgendamine. Kasuaalne on seotud konkreetse situatsiooni normi tõlgendamisega. Kõige suurem tõlgendaja on kohus. Õiguse tõlgendamine konkreetse isiku jaoks. Mitteametlik: Lihtsalt arvamus. Mittekohustuslik tõlgendamine.
Kitsendava tõlgenduse näide: Seaduses, mis käsitleb nt gümnaasiumide korraldust, esineb termin "õpilane". Siin mõeldakse gümnaasiumiõpilast, mitte õpetajat, kes võib olla mõne teise kooli õpilane. Siin tuleb tõlgendada terminit "õpilane" kitsendavalt. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust, nt RK liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar). 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon.
Täpsustamine ja konkretiseerimine on tegelikult väheses ulatuses juba normi osaline muutmine, normilooming. Tõlgendamise mõistest tuleneb see, et selgitatakse kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisata neile midagi juurde ega võeta ära. Seega ei ole termin normatiivne tõlgendamine korrektne ja tema kasutamine on eksitav. Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, ehkki eriti kontinentaalõiguse süsteemis võivad kasuaalse tõlgendamise pädevateks subjektideks olla ka teised õiguskaitseorganid või teatud, seaduses sätestatud juhtudel ka muud, täidesaatva riigivõimu organid. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. Tõlgendusaktid jagatakse kahte liiki: 1) ametlikud tõlgendused, mis on kohustuslikud
Nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes. Eeltoodud eesmärkidele vastav sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või mõne konkreetse ühiskonna osaks oleva sootsiumi huvides. Selline sotsiaalne norm tähendab eelkõige sotsiaalset kohustust. Sotsiaalne reguleerimine saab toimuda kahel viisil: individuaalse ehk kasuaalse reguleerimisena ja normatiivse reguleerimisena. Individuaalse ehk kasuaalse reguleerimise iseloomulik tunnus on, et inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktidega. See tähendab, et iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle konkreetse juhu kohta konkreetsele isikule või konkreetsetele 149 isikutele antava ettekirjutusega. Ühelt poolt on positiivne, et individuaalne reguleerimine
annaabi.ee 
