Õlivärvid: M- maade maalijad kasutasid juba 15. saj õlivärve, nendega on värvikam tulemus, ei maalitud kindlate reeglite järgi, eelistati just katse ja vea meetodit. 2. Kust pärineb sõna „renessanss“ ja mida see tähendab? Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 5.Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi andsid need kunstnikule? Õlivärve kastutati, Nende segamine ja maalimine kihtidena võimaldas saada lõputu arvu värvivarjundeid. Nende mahlakus ja erksus võimaldasid hästi edasi anda ülipeene detaile Barokk Eestis- Kadrioru loss Laupa mõis Palmse mõis Rokokoo- Põltsamaa loss Peeter I maja
Arutluses räägin täpsemalt põhjustest, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse. Ordurüütlitel oli parem relvastus ja sõjatehnika. Arenenud varustusega oli lihtne võidelda mitte nii hea varustusega eestlaste vastu. Lihtne näide on amb, millega oli võimalik eestlaste linnuseid kaugelt nooltega pommitada. See oli suur eelis ordurüütlitel eestlaste vastu, kellel olid kõige tavalisemad vibud, millega polnud võimalik pooltki nii kaugele lasta. Peale ambude kastutati ka katapulte, et purustada linnuse müüre ja müüride vahel asuvaid ehitisi. Seega olid ordurüütlid võimelised linnuseid hävitama lausa ilma sinna sisenemata. Eestlaste relvastus ja sõjaväe korraldus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Neil polnud raskeid raudrüüsi, mis oleks neid aeglustanud ja relvastus polnud ka just suur. Kasutati erinevaid mõõku , vibusi, kilpe ja laias valikus terariistu. Kui just sõjasaagiks polnud saadud ordurüütlite varustust
Bütsansti kunst 1. Millal jagunes Rooma kaheks? Aastal 395. 2. Millist riiki kutsuti bütsantsiks? Ida-Rooma keisririiki kutsuti bütsantsiks. 3. Millal oli selle riigi õitseaeg ja milline kuulus kirik sel ajal ehitati? Selle riigi õitseaeg oli 6.saj ja sel ajl ehitati Hagia Sophia katedraal. 4. Milline oli selle kiriku ehituslik uuendus? Kastutati tsentraalehitust. 5. Milline oli kuulus kirik sel ajal Ravennas? Ravenna kuulus kirik oli San Vitale. 6. Mis on tsentraalehitis? Põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. 7. Millega kaunistati bütsantsi kirikuid seest? Mosaiikidega. Kuulsamad näited on Ravenna kirikutest. Nende sõnum on usuline ja poliitiline ja kunistati ka seinamaalisega. 8. Mida võib uut leida maalikunstis? Palju erinevaid ikoone. 9. Mis oli ikonolastide liikumine? 8
Pärnu). Need olid tähtsad linnad, kuna seal tegeldi sõjaväega. Tähtsaim tegelane oli EKP peasekretär: Karotamm(19441950), Käbin (19501978), Karl Vaino (19781988), Vaino Väljas). Kolhoosid:Alustati 1947. Rahvas ei allunud ja siis hirmutati neid küüditamisega ning pandi maksud peale ning siis olid inimesed sunnitud liituma. Peale küüditamist oli 64% taludest kolhoosides, 1951 aasta alguseks juba 92%. Seega suurendati veel maksukoormust. Algul olid väikesed külakolhoosid. Kastutati ära küüditatud inimeste talusid. Esimeste kolhooside tootlikkus oli väike. Industrialiseerimine: NSV majanduse põhieesmärgiks oli rasketööstuse arendamine. Sellepärast pandi ka eestis põhirõhk põlevkivi, masina ja kergetööstusele. Eelisjärjekorras olid Venemaa vajadused. Rajati gaasitrass Leningradi ja laevakütust balti sõjalaevastikule. Masina ning metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Suurenes migratsioon. Välismaalased,
Sound Synthesizer", mis ainuüksi ei produtseerinud muusikat, vaid oli ka täielikult programmeritav. RCA produtseeris nii heli kui ka muusikat. Uut tüüpi helisid tekitati käsitsi juhitava vaakumtorude süsteemi abil. Sarnaselt mehhaanilisele klaverile kasutati perforeeritud paberlindi sekventsereid, mille abil kontrolliti heliallikat ja filtreid. 1958 ehitas Daphne Oram BBC raadiotehases süntesaatori, mille puhul kastutati Oramics-tehnikat, mida kontrollisid joonistused 35 millimeetrilisel filmilindil. Seda süntesaatorit kasutati BBC-s aastaid. 1960-ndatel olid süntesaatorid arenenud niivõrd, et neid võis mängida reaalajas, kuid neid leidus oma hiiglaslike mõõtmete tõttu vaid üksikutes stuudiotes. Need süntesaatorid olid tavaliselt konfigureeritud moodulitena eraldi signaaliallikate ja protsessoritega, mis olid omavahel ühendatud pistikute-kaablitega
ja vaimulike vürstide tellimusi, madalmaade kunst oli aga algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses. 2.Mis oli Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimese hingeelu avamine. 3.Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale? Suuremad maalid olid mõeldud altarimaalideks, väikesed maalid olid mõeldud jõukate kodanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks. 4.Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsid kunstnikule? Õlivärve kastutati, Nende segamine ja maalimine kihtidena võimaldas saada lõputu arvu värvivarjundeid. Nende mahlakus ja erksus võimaldasid hästi edasi anda ülipeene detaile. 7.Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajat? Belgias, Genti katedraalis. See haarab vatajat värvisära ja detailipeensusega, loodusvormide rikkuse ja uuelaadse maailma nägemisega. 8.Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Värvide abil saab pildil luua sügavusillusiooni, maalides eespolsed objektid
kes õppis usuteadust. Ta avaldas 1648. aastal "Grammatilised vaatlused eesti keeles" koos eesti-saksa sõnastikuga. Tema suurimaks ettevõtmiseks kujunes aga Piibli tõlkimine lõuna- eesti keelde. Kui ta katku suri, ei leidunud kedagi, kes ta töö oleks lõpule viinud ja trükki toimetanud, seega tuli hiljem Vana Testamendi tõlkega otsast peale hakata. Tõendiks eesti keele kasutamise kohta ülikoolis on eestikeelne juhuluule, mida kastutati pühendussalmikutena väitekirjade algul. Kuna Tartus professorid puudusid, siis kutsuti neid mujalt maailmast. Ka olid professoriteks Õuekohtu kohtunikud, et suuremat palka saada. Õppetegevuse aluseks oli Petrus Ramuse õpetus, mille kohaselt teadus peab vabanema teoloogia ja Aristotelese autoriteedist. Skytte eestvõttel üritati tõsta Ramuse õpetust peaaegu ametliku filosoofia staatusesse
postjalgadega, mis ühe otsas moodustasidka kõrgema peatsi. Jalad kordasid samba vorme. Kline juurde kuulus kindlasti ka jalapink. Söömise ajaks tõsteti peatsipoolele nelinurkne väike laud. Voodi põhi oli punutud, küljelaudade ja sügava põhja vaheline ruum täideti heina, lehtede, villa vms materjaliga või viimastega täidetud madratsiga. Istemööbel oli mitmekesine, kõige levinum oli neljale väljapoole kaarduvate jalale toetuva isteplaadiga järi. Kastutati ka kastistet, mille küljed võisid olla maalitud ja ristjalgadega. Leentool klismos oli sibrikujuliste jalgade ja kumera seljatoega, mis oli umbes õlgade kõrgune. Tähtsate isikute tarvis olid ka troonid, mis sarnanesid egiptuse troonistmele, mille juurde kuulus ka jalapink, et jalad ei puutuks kokku kivipõrandaga. Laudadest on võimalik eristada kolmel või neljal jalal asuval kiviplaadist söögilaudu trapezasid, mis tõsteti kline ette söömaajaks.
Synthesizer", mis ainuüksi ei produtseerinud muusikat, vaid oli ka täielikult programmeritav. RCA produtseeris nii heli kui ka muusikat.Uut tüüpi helisid tekitati käsitsi juhitava vaakumtorude süsteemi abil. Sarnaselt mehhaanilisele klaverile kasutati perforeeritud paberlindi sekventsereid, mille abil kontrolliti heliallikat ja filtreid. 1958 ehitas Daphne Oram BBC raadiotehases ( BBC Radiophonic Workshop) süntesaatori, mille puhul kastutati Oramics-tehnikat, mida kontrollisid joonistused 35 millimeetrilisel filmilindil. Seda süntesaatorit kasutati BBC-s aastaid. 1960-ndatel olid süntesaatorid arenenud niivõrd, et neid võis mängida reaalajas, kuid neid leidus oma hiiglaslike mõõtmete tõttu vaid üksikutes stuudiotes. Need süntesaatorid olid tavaliselt konfigureeritud moodulitena eraldi signaaliallikate ja protsessoritega, mis olid omavahel ühendatud pistikute-kaablitega ("patch cords") või
kasutada all-linnale, mille peale rõõmus linnakodanlus paiga Taani Kuninga aiaks ristis. Pärimuse kohaselt ulatuvad konkreetsed teated alast, mis tuntud Taani Kuninga aiana, aastasse 1310. Millal Tallinna linnale kuulunud kuningaaia-alune territoorium erakätesse siirdus, pole täpselt teada. Arvatavasti sai see teoks 18. sajandil, mil Neitsitorni kahte korrust hakati kasutama elamukorteritena. Veel 1939. aastal kastutati maa-ala eraaiana, misjärel natsionaliseeriti. Kiek in de Kök Sõjatehnika areng tekitas 15 saj. vajaduse Tallinna kaitseehitiste moderniseerimise järele ja nii rajati Tallinna kõrgeim suurtükitorn oma esialgsel kujul aastatel 1475-1483. Nimede variante oli mitmeid, 1696. aastal esines aga torni tänapäeval kasutusel olev nimevariant Kiek in de Kök , mis alamsaksa keeles tähendab "vaata kööki".
2. Reekviem Leina missa (Katoliku kiriku leinajumala teenistus). 3. Protestantlik koraal Emakeelne kiriku laul. Suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517 mil Martin Luther (Saksa usuteadlane ja kirikutegelane) vallandas protestantliku reformatsiooni (uue usu liikumise), mille eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel. Selleks loobuti ladina keelsetest tekstidest ja kastutati igal maal oma emakeelt. 4. Motett Erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga. 5. Madrigal Ilmalik polüfooniline laul. 6. Sansoon Prantsuse ilmalik laul. Renessanssajast tuntumad heliloojad olid: 1. Orlando di Lasso (1532-1594) (Orlandus Lassus) 2. Giovanni Perluigi da Palestrina (1525-1594) Barokk Barokk võrsus 16.-nda sajandi teisel poolel Itaalia hilisrenessanssist. Barokk tuleneb Portugali keelsest sõnas borrocco
viiulisonaati, keelpillikvartettid. Orkestrisüidid „Peer Gynt I“ ja „Peer Gynt II“ Klaverikontsert a-moll. MK Mäekuninga koopas Solveigi laul Ase surm Eesti muusikaelu 13-18 saj Esimest korda mainiti laulmist kuskil kroonikas 1172. Henriku Liivimaa kroonikas on kirjas Eesti muusikas ja palju on kirjas ka Russovi kroonikas. Esimene pill, mis kasutusele tuli oli orel, kuid seda kastutati algul vähe. Muusikalembusega paistis silma dominiiklaste ordu. 16. sajandist on teada juba Tallinnas palgalised linnamuusikud. 16. sajandi lõpul levis ka eestisse luterikirikureform. Kui katoliku kiriku teenistusel mängis munkade koor, siis luterlus püüdis koguduse kaasa laulma panna. 17 saj ilmusid esimesed lauluraamatud. Linnakoolides õppisid ka eestlased muusikat. Johann Meder- 17. Saj tuntuim linnamuusik 1720 hakkasid tegutsema vennastekogudused ehk hernhuutlased
- Madala soojuspüsivusega hooned v = 40...100h - Keskmise soojuspüsivusega hooned v =100...200h - Kõrge soojuspüsivusega hooned v = 200...h Hoones olemas ka soojatarbevee koormus. Sooja tarbvee ette valmistamine võib toimuda kas siis keskse soojus varustus süsteemi ehk kaugkütte alusel. Võib toota ka kohalike energia allikatega.Sooja tarbevett toodetakse soojusvahetis. Praegu kasutatakse kinniseid aga vanasti kastutati lahtiseid. Sinna tuli kaugkütte võrgu vesi. Kinnise puhul kaugkütte vesi sinna ei satu.Normide järgi peale voolu temp peab olema 55 kraadi. (vahelt puudu) Kütteliigid *Energia kandja järgi. Aurküttesüsteemid Aurküttesüsteemides liigub aur tavaliselt katlas tekkinud surve tõttu. Aurkütte korral(küllastunud) aur annab kütte kehades kondenseerudes soojuse üle küttekeha küttepinnale ja sealt edasi õhule. Auru maht on
nõrgad- selles vallutati Baltikum Saksamaa kavandasid pealetungi Lääne-Eesti saartele. Küsimus oli Peeter Suure merekindluses, mis pidi takistama ligipääsu Läänemerele ehk Peterburile. Selleks koondati Liepajasse väga suured sõjajõud, lahingulaevad, ristlejad, transpordilaevad jne. Saksa edasitung arenes kiiresti. Suuremad lahingud vallandusid ainult merel. Kõik varandusid hakati välja vedama, mis ei jõutud võtta, pandi põlema. Rüüstati. Ajutine Valitsus ei saanud aidata. Kastutati ära Eesti Rahvusväeosad. Saadi kord majja Haapsalus ja Läänemaal. Korraldati erandkorraline sundrekvisitsioon Ajutise Valitsuse poolt, mis pidi puhastama terve eesti toiduainetest. Pidi jääma vaid 2 kuu varud tsiviilidele. Kõik veeti Venemaale, et sakslastele midagi ei jääks Eestlased protestisid ja jõudsid panna seisma ajutiselt selle rekvisitsiooni. Enamlik oktoobripööre: Kaksikvalitsus ei toiminud. Ajutine Valitsus ei suutnud lahendada teravaid soits.probleeme,