Mis hääleliigile Händel oma loomingu kirjutas?-kontratenorile(kastraatlauljatele) Mis stiili arendas Bach täiuseni?- Polüfooniat. Bach on tuntud organist. Mis on passioon?-Oratoorium Kristuse kannatustest.Bachi tähtsaim töökoht on kantor ehk organist. Bachi lemmikzanrid: missad ja passioonid.Bachi tuntuim oreliteos: Toccata d-moll Passiooni ja ooperi erinevus: passioonis pole lavalist tegevust, ooperis on. Bachi ilmalik teos: Kohvikantaat. Missa ja oratooriumi erinevus: missa osad on kogu aeg samad. Oratoorium-koorile, solistile või sümf
Antonio Cesti. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus, virtuoosne kaunistuste laulmine. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid – opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge – intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti.
Eeskuju vanakreeka tragöödia. Tekkis vana kreeka kult huv haritlastest. Idee olipanna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse. Algul nim muusikalised draamad. Esimene suur ooperimeister Claudio Monteverdi tõeline terviklik ooper- Orpheus. 17. saj ooperikeskus veneetsia. Avati ooperiteater teatro san casiano. Tekkis ka napoli koolkond. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur ehk nn bel canto.kaunis laul. Kaunis ja nüansirikas. Arenes virtuoosikultus. Meespeaosad kirj kastraatlauljatele. Kastraadid pärit hispaaniast. Napoli koolkonnas jäi tagaplaanile draama, lavategevus napp. Seda kaalustasid dekoratsioonid ja kostüümid. Tõsine ooper- opera seria. Naljakas ooper- opera buffa. INSTRUMENTAALMUUSIKA Keelpillidest viola da gamba. Basspill. Meloodiapill oli oboe. Bassipill ol fagott. Ka plokkfööt. Klahvpillidest oli klavessiin-erinevata võimalustega soolopill aga ka harmooniapill. Hilisbarokk-itaalia orkester. Kaks võrdse täht viiulirühma
Koolkonnad Napoli ooper Kujunes välja 17. sajandi lõpul See stiil valitses 18. sajandi I poolel peaaegu kõikjal euroopas Süzee ajaloo- ja mütoloogiaaineline Vaatemängulisuse asemel oli suurem rõhk muusikal ja laulul Draama jäi tagaplaanile ning lavaline tegevus oli väike ideaaliks oli kõrge laulukultuur ehk bel canto (kaunis laul)- kaunis toon, virtuoosus, väljendusrikkus Igas loos oli peatähelepanu all nais- ja meespeategelane Meespeaosad olid kirjutatud kastraatlauljatele Tõsine ooper (opera seria) Koomiline ooper ( opera buffa) Alessandro Scarlatti Kastraatlaul Kastraadilaulu tava on pärit Hispaaniast See levis alugl kirikumuusikas Mehed kastreeriti ära, et säilitada nende poisilikku häält Nende juures hinnati kuntslikult säilitatud poisihääle puhtust ühenduses täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega 17. sajandil hakkasid nad tomineerima ooperites Carlo Broschi (Farinelli) http://www.youtube.com/watch
dramaatilist pinget. (Barokkooperid koosnesid sageli üksteisele järgnevatest etteastetest ehk numbritest). Händeli ooperitest on kuulsamad „Julius Caesar“, „Xerxes“ ja „Alcina“. Eriti populaarne on kuningas Xerxese aaria ooperist „Xerxes“, mis on selle ooperi avanumber. Tänapäeval mängitakse Händeli oopereid suhteliselt harva, sest enamus meespeaosaliste partiisid on kirjutatud omaaegsetele kastraatlauljatele. Nende rolle saavad esitada kontratenorid (eriline treenitud hääleliik, mis võimaldab laulda falseti abil kõrgeid noote), aga selliseid lauljaid pole palju. Mõnikord kasutatakse nendes rollides naislauljaid, aga mehena esinedes ei pruugi nad väga loomutruult mõjuda. Oratooriumid. Händel arendas edasi Itaaliast pärit oratooriumižanrit. Ta on loonud üle 30 oratooriumi. Händeli oratooriumid saavutasid kohe tohutu menu ja neid peetakse tänaseni suurteks muusikalisteks meistriteosteks
aariaid + virtuoossed kaunistused. -suurejoonelised dekoratsioonid, lavaefektid -võimsad lahingustseenid, laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvel lavale laskuvad jumalad jm. -tõsistes ooperites koomilised tegelased ja stseenid -Veneetsia tähtsaimad ooperiloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonia Cesti -17.saj lõpp Napoli ooperikoolkond - kõrge laulukultuur, meesosad kastraatlauljatele, -Napoli koolkonna hinnatuim helilooja Alessandro Scarlatti, lõi üle 100 ooperi 7. Kirjelda barokkorkestrit! -17 saj ansamblid, sest pille sai kokku häälestada. -Orkestreid oli vaja vastuvõttudeks, ballideks, mängiti ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite , suuremate kirikute juures. -Barokktrio oli aluseks orkestrikoosseisule -pille lisati vastavalt ruumi suurusele ja kõlataotlusele
Antonio Cesti. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus, virtuoosne kaunistuste laulmine. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti. OOPER PRANTSUSMAAL
Antonio Cesti. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus, virtuoosne kaunistuste laulmine. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti. OOPER PRANTSUSMAAL
tähtsamad ooperiheliloojad olid Pier-Fransesco Cavalli (1602-1676) ja Antonio Cesti (1623-1669). Napoli koolkonna hinnatuim ja produktiivseim helilooja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes lõi üle saja ooperi. 18. Sajandi ooperile avaldas tohutut mõju ka Napolis alustanud ooperilibretist Pietro Metastasio (1698-1782), kes oli üle poolesaja libreto autor (4). 3. KASTRAATLAULJAD Igas ooperis oli peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele, kelle juures hinnati nende kunstlikult säilitatud kõrge poisihääle puhtust ühenduses täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega. Kastraadilaulu tava oli pärit Hispaaniast ja levis algul kirikumuusikas. 17. Sajandi keskpaigast algas aga kastraatide sajandipikkune domineerimine ooperis, kus neid kummardati ja honoreeriti kui tõelisi staare. Kuulsad kastraadid olid Senesino (1680- 1759), Farinelli (1705-1782) ja Domenico Bedini (1745-1795)
Pikad da-capo-aariad suutis ta muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks. Oma hilisemates ooperites asendas ta selle lühemate ja lihtsamate aariatega, mis on tihti üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarena. Händeli oratooriumid said menu osaliseks juba meistri eluajal ning paljusid esitati ka peale ta surma. Ooperitel pole aga nii hästi läinud Händel lõi need zanri kriisiajastul, mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus. Händeli ooperite meespearollid, mis enamasti mõeldud kastraatlauljatele, valmistavad tänaseni ettekandmisel suuri probleeme. Tihti laulavad neid metsosopranid, mis on lavaliselt küll kummaline kuid muusikaliselt parem. Vahel kasutatakse ka kontratenoreid. London II. Oratooriumid Händel hakkas trükis avaldama orkestri- ja klavessiinimuusikat. 1734. pani ta varasematest ooperiavamängudest, tantsudest ja kammersonaatide orkestreeritud osadest kokku värvika tsükli koos concerto grosso't op. 3 Järgmisest aastast hakkas ta esitama
pikkades ansamblistseenides, aga ka suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid, mis loodi teravmeelse lavatehnika abil. Põhisisult tõsistes ooperites on enamasti ka koomilisi tegelasi ja stseene. 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond. Ideaaliks on siin kõrge laulukultuur, nn bel canto (it. k. kaunis laul). Sellest arenes tõeline virtuoosikultus. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele, kelle juures hinnati nende kunstlikult säilitatud poisihääle puhtust ühenduses täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega. Draama jäi Napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli väga napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Instrumentaalmuusika Tüüpilised koosseisud: · Barokktrio (solist, solist, BC) · Orkestrimuusika kujunes 4-häälne Itaalia orkester: 2 viiulirühma,
Juhtivad heliloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. · Napoli ooperikoolkond keskendus rohkem muus.le ja laulule, ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne ja improvisatsiooniline kaunistuste laulmine ning väljendusrikkus. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli väga napp, seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Napoli ooperis ei otsita draamategelase sisemist dünaamikat, vaid hinnatakse eelkõige kangelastüüpide ja teatud tundeseisundite võimalikult eredat ja sisendusjõulist muus.list esitust. Kooloknna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti, libretode autor Pietro Metastasio.
kontrastirikkamaks. Oma hilisemates ooperites asendas ta ta selle lühemate ja lihtsamate aariatega. Armastatuim näide uuest aariatüübist on avanumber ooperist "Xerxes", mida laulab legendaarne Pärsia kuningas. Händeli ooperitel ei ole nii hästi läinud kui tema oratooriumitel. Händel lõi oma ooperid kriisiajastul, mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus. Kuni tänase päevani on Händeli ooperite meespearollid , mis on enamasti kirjutatud kastraatlauljatele, ettekandmisel suuri probleeme tekitanud. Baritonile ümberseatuna kaotavad nad muusikaliselt. Tihti laulavad neid rolle metsosopranid ja see lahendus on parem muusikaliselt, ent kummalised lavaliselt. Tänapäeval on võimalikuks kompromissiks falsetiga laulvate meessolistide ehk kontratenorite kasutamine. Händel on hilisbaroki muusikapildis omalaadne "polüglott" tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse muusika erinevaid elemente
stseene.Juhtivad heliloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. Napoli ooperikoolkond keskendus rohkem muus.le ja laulule, ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne ja improvisatsiooniline kaunistuste laulmine ning väljendusrikkus. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli väga napp, seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Napoli ooperis ei otsita draamategelase sisemist dünaamikat, vaid hinnatakse eelkõige kangelastüüpide ja teatud tundeseisundite võimalikult eredat ja sisendusjõulist muus.list esitust. Kooloknna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti, libretode autor Pietro Metastasio.
Antonio Cesti. 8 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus, virtuoosne kaunistuste laulmine. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti. J. B. Lully (1632-1687), sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Pärit Itaaliast, Firenzest
annaabi.ee 
