toas seista või läbi keeta ja settida lasta. Kareda vee kaktustele sobivaks muutmiseks võib ämbritäie vee kohta lisada näpuotsatäie sidrunhapet. Kahjurid Kahjurputukate tõrjumiseks võetakse taim kilekoti või paberi abil potist välja, kahvli abil kammitakse ettevaatlikult juurte vahelt muld ära, lastakse juurtel veidi kuivada ning pritsitakse need üle süsteemse mürgiga (Nt Actara 25WG). Peale tagasi istutamist kaktust ei kasteta vaid piserdatakse, kuna kuivade juurte kaudu imendub mürk kõige paremini.
alad. Ei talu maapeal seisvat vett. Umbrohi Kilemults Mulla katmine õlgedega (pärast õitsemist) Saepurumults Spetsiaalne äke Äestada koheselt umbrohu tekkel Istutamise järgselt äestada pea iga nädal Toiteained Väetamiseks on sobivaim kompost. Eelnenud kultuuri väetati tahke sõnnikuga- piisavalt toiteaineid Põlluharimine Rohi niidetakse -> kasut. multsina Niita sageli (teod) Piisavalt niiskust kuni õitsemise alguseni ja viljade moodustamise ajal Õitsemisel ei kasteta 20-30 l/m2 Taime kahjustajad Kõige ohtlikumad seenhaigused Närbumistõbi Viirushaigused Haige taim eemaldada Levinumad kahjurid:punane kedriklest, maasikalest, maasika õielõikaja, maasikalehemardikas, maasika närbuss, harilik vahustaja ja teod Esinemist kahandab külvikord ja terve istutusmaterjali valik Soovitatavalt peetakse ühte maasikapõldu kaks kuni neli koristusaastat. Kahjurid Maasikalestad Kahjustavad noori lehti
Puudub sügavpuhkus Piisavalt niiskust, kuni hävitamine Tavaliselt marjad viljade moodustumiseni Kasvamise käigus valmivad juulis Õitsemise ajal ei kasteta tulnud võsundid tuleb Võsundid kasvavad ära lõigata, sest see peale saagi valmimist kurnab taime
lagunenud või taim ei seisa enam püsti. Lihtsam on osta kauplusest spetsiaalset orhidee 7 mulda, kuid selle võib ka ise kokku segada, võttes 5 osa männikoort : 2 freesturvast : 2 tammelehti : 1 kruusa + puusöetükid. Maas kasvavate orhideede istutamisel tuleks lisada jämeda struktuurilisele mullale pisut lillemulda või mättamulda + kõdusõnnikut + savi. Enne istutamist on oluline, et istutussegu oleks märg, sest pärast istutamist taimi ei kasteta pea nädalaega, ainult piserdatakse, et vigastatud juured jõuaksid kosuda. (Substral soovitusi... 2011) Orhideede kärpimine: (Kuidas kasvatada... 2011) a) ära kärbi või lõika orhideejuuri ega topi neid potti tagasi, kui nad on üle potiääre kasvanud, b) kuukingadel ära lõika pärast õitsemist õievart maha, tavaliselt moodustab see uusi õitsvaid harusid, c) orhideed võivad olla meelepärased taimed ka mitmetele kahjurputukatele. Pane
Ümberistutamine Istutamise võib ette võtta 2-3 aasta järel, kui muld on muutunud pudiks ja taim ei õitse. Hea on oodata seni, kuni lehestiku keskelt hakkab kasvama uus leht. Istutatakse kevadel spetsiaalselt epifüütsetele orhideedele müüdavasse mulda, mis koosneb kooresegust. Samas võib mulla ka ise segada võttes 5 osa männikoort, 2 osa freesturvast, 2 osa tammelehti, 1 osa kruusa lisades puusöetükke. Enne istutamist niisutada muld, sest peale seda ei kasteta taime nädala jagu, vaid piserdatakse. Niiskus säilib paremini, kui ajutiselt panna läbipaistev kilekott taimele peale (toesta pulkadega). Kuna juured tahavad valgust, tuleks istutamisel kasutada läbipaistvat potti ning mitte suruda neid poti sisse. Istutamise käigus eemaldada vanad kuivanud juured. Paljundamine Jagamise teel. Kui taim ei õitse enam, võib ta kasvatada tütartaime. Seda ei tuleks eemaldada
väetised. Väetada võib kõiki kaktuseid, kuid ainult kasvuperioodil. Pungumise ja õitsemise ajal tuleb olla ettevaatlikum, tuleb kasutada poole lahjemat lahust või väetamisest hoopiski loobuda. [2. Internet] 3.5 PUHKEPERIOOD Kaktused, mis on talvel soojades tingimustes kasvanud, venivad välja. Seepärast peaks enamikule kaktustele andma talvel puhkeaja, mille ajal neid ei kasteta. Puhkeperiood võib alata novembrist ja lõppeda märtsiga. Talvekorteri temperatuur peaks olema umbes 10 kraadi. Enamik kaktustest peavad talvituma kuivalt ja jahedas kohas. Kaktuste talvekorteri valikul tuleb jälgida, et ruum poleks niiske ega külm. Sellised tingimused on kaktuste suurimad vaenlased. Kaktuse talveunest äratamiseks tuleb alustada ka kastmist. Kevadel on alguses mõttekas mulda veega pritsida ning hiljem kasta. Kaktusi peaks kastma alati sooja veega, mille
Arvestuslappide eraldamiseks võib kasutada puust valmistatud raami (näit mõõdus 2 x 5). Raam asetada valitud kohale ja raami sisse jäävalt lapilt niidetakse rohi. Selliselt valitud ja tähistatud lappidelt arvestatakse saak kogu suve igal karjatamisringil, enne loomade karjatamist. Arvestuslapi suuruseks on soovitav võtta 5 või 10 m2 (2 x 2,5 m või 2 x 5 m). Ühes koplis peab olema vähemalt neli arvestuslappi. Arvestuslappidelt niidetakse rohi iga karjatamise eel võimaluse korral kasteta ja kuival ajal. Kuna arvestus tuleb teha karjatamise eel, siis tuleb mõnikord proov võtta ka niiskena. Sellisel korral tuleb arvestuslapilt saadud rohu kaalust kaste arvel maha arvestada saagist kuni 10% , vihma puhul 20-30%. Niidetud rohi kaalutakse. Kuna arvestatavas koplis on tavaliselt 4 arvestuslappi, siis võetakse nelja arvestuslapi keskmine. Korrutades saadud kaaluandmeid, olenevalt arvestuslapi suurusest, kas 1000
Talub vaid kerget läbikuivamist . Kõrge õhuniiskuse hoidmiseks piserda sagely käsipihustiga . Väetada vähese lämmastikusisaldusega väetisega kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant . Ülejäänud aja mitte väetada . Igal teisel kevadel tuleb umber istutada ning vajab kõrget õhuniiskust . Kahjuriteks kedriklestad . Marantad on väga ilusad , kui neid vaid talvel liiga jahedas kohas , temperatuuriga alla 10 soojakraadi ei hoita ning liiga lubjarikka veega ei kasteta . Paljundatakse kevadel jagamise teel . Ei talu tõmbetuult ja teda tuleks selle eest hoida . [1][2] Brovallia ( Browallia ) Brovallia on püsik , mida enamasti kasvatatakse üheaastase taimena . Tal on teravatipulised lehed , mis puudutamisel tunduvad veidi niisked , ning valged suvised õied . Põõsasja kuju hoidmiseks näpistage võrsetipud tagasi . Brovallia on pärit Lõuna-Ameerikast ning ta on vähenõudlik . Sobib eriti algajale toataimede kasvatajale
muld (näiteks pH 5) sobib põõsasmustikatele, rododendronitele ja okastaimedele. (http://www.kekkila.ee) 2 Tomati keskkonnanõudlusest Tomatit on 1a soojalembesed taimed. Kasvu ja arengu erinevatel perioodidel on erinevad nõudmised välistingimustele. Nad võivad kasvada ja vilju kanda pika päeva ja pideva päevavalguse korral. Lühikest päeva vajab ainult istiku staadiumis. Vee vajadus on päris suur. Neile on niiskust eriti vajalik õiepungade moodustumise ajal. Kui sellel ajal ei kasteta, siis õied langevad maha ja viljade moodustumise ajal areneb tipumädanik. Veepuudusel pinnases alaneb saagikus, kuigi kiireneb nende valmimine, kuid kuiva ja niiske perioodi järsul vaheldumisel viljad lõhenevad. Sealjuures tomatid ei kannata kasvupinnast, mis on lähedal põhjaveele, sest juured on siis vaevatud õhupuudusest, aeglustub nende kasv ja nad võivad hukkuda. Pinnase liigniisutamine kutsub esile taimede välja venimist ja lehtede liiga laialdast kasvu. Halvasti taluvad
5. voolikvihmutusseadmed. Kiirühendusega vihmutusseade- koosnevad kiirühendustorust, vihmutitest, ühendusjätkudest. Vihmutustiibade ümberpaigutamisel võetakse torustik lahti ja kantakse edasi. Vihmutusseade koosneb magistraaltorust, kahest jaotustorustikust, neljast vihmutustiivast, ja keskjugavihmutitest. Korraga vihmutatakse kahe tiivaga, kaht aga kantakse üle. Seadet toidab teisaldatav pumpla. Kiirühendusega vihmutusseadmed on otstarbekad külvikorraväljade vihmutamisel, kus ei kasteta kõiki kultuure. Ratasvihmutuseade- vihmutustiiva külge on monteeritud rattad ja asetatud vihmutustiib ratastugedele. Seade koosneb kahest 395,8 m pikkusest tiivast. Tiivad monteeritakse kokku 12,6 pikkustest äärikuühendusega alumiiniumtorusektsioonidest, mille läbimõõt on 190 mm. Kohas, kus toru sektsioonid liituvad, on keskjugavihmuti. Tiiva keskel on bensiinimootoriga veokäru, millega saab tiiba veeretada ühest kohast teise. Kastmiseks vajaliku vee saab maa- alusest
lise ruumi kõrguste osadena (kuni 3 m). Seinad, mis on kõrgemad kui 3 m, lao- takse kahe või enama osana. Töövuugis jäetakse betoonivalu pind ülemise plo- kirea poole peale. Vuugis peab olema piisav vuugisarrus. 63. Valu lihtsustamiseks ning betooni ja plo- ki paremaks sidumiseks tuleb tarindit enne valamise algust kasta. Kastmisel tuleb jälgida, et seina alumisse ossa ei jääks lompe. Talvel tarindit ei kasteta. 64. Seina valamine toimub tavaliselt be- toonipumba abil. Betoonivooliku otsas üle +5°C kasutatakse valusukka. Sein valatakse u 1 meetri kõrguste kihtidena. Betoon tihendatakse vibraatoriga (läbimõõt 20 mm). 65. Pärast valamist tuleb laotavad seinad puhastada kohe betoonipritsmetest. Selleks kasutatakse karedat harja. Talvetingimuste mõju 66
Suri märtrisurma 12-aastaselt, kui teda õlikatlas keedeti. Eestis on Vituse järgi nime saanud Viitna. Viidipäeva on peetud aasta pikimaks päevaks ehk pööripäevaks. Varasem viidipäeva kombestik on kalendritriivi tõttu kandunud jaanipäevale. Ka viidipäeva õhtul tehti tuld ja ennustati tulevikku. Rahvakalendri järgi on viidipäeval viimane aeg kapsaid istutada, sest hiljem ei kasvataks kapsad enam päid. Sellest päevast hakkas vähenema lehmade piimaand. Viidipäeval ei kasteta taimi, et nad ära ei kuivaks. (https://www.eesti.ee/ev95/et/rahvakalender/rahvakalender-internetis/812/viidipaev- 15-juuni) JAANIPÄEV - 24. juuni Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks
Lõikamine Deutsiat tuleks lõigata varakevadel ( märts-aprill ). Lõigata välja vanematest okstest igal aastal 1/3-1/4 üldarvust ( lõigata maapinna lähedalt ). Üheaastasi oksi kärpida kuni 1/3 nende pikkusest. (V. Veski ja A. Niine, 1961 7 Deutzia scabra Kare deutsia Hooldus Taim kardab põuaseid suvesid, mistõttu peab taime kastma eriti õitsemise ajal. Kui taime ei kasteta põuasel ajal, võib taim hukkuda. Kuna taim talub külma kuni -25 kraadini, siis külmematel lumeta talvedel peab taime kinni katma(Calmia Istikuäri OÜ). Selleks võib kasutada näiteks kuuseoksi. Lõikamine Soojema talve järel lõigatakse, kui enamik oksi on elus. Enamasti soovitatakse tagasi lõigata 1/3 oksi veerandi peale. Kuna noored võrsed õitsevad rohkem, näeb põõsas tihedam ning värskem välja
laiemate laamade puhul ei ulatu kääridega keskpaigani, mis aga on kõige tähtsam- hekikääridega on väga raske suuremaid pindu tasaseks lõigata. Mida tihedamalt laam on istutatud, seda enam vajavad taimed toitaineid. Laama tuleks väetada neljandiku kuni poole normi ulatuses puu-ja põõsaste kevadväetisega mais ja juunis ning sügisväetisega augustis. Noor laam vajab rohkem nii toitu kui ka vett, et kiiresti ühtlaseks ja tihedaks kasvada, vanemat laama tavaliselt ei kasteta, kindlasti pole seda vaja teha, kui taimede alune on multsitud. Rikkalikult õitsevat laama pöetakse kohe pärast õitsemist, et taimed jõuaksid järgmise aasta õite ajaks uued tugevad võrsed kasvatada, kui taim õitseb eelmise aasta võrsetel (Laane, Laane 2005). 4.13. Rhus typhina Äädikapuu 4.13.1. Kirjeldus Joonis 15. Äädikapuu (Bakker) Äädikapuu e harilik sumahh (Rhus Typhina) nimele on erinevaid seletusi. Typhina sarnaneb sõnale typha (hundinui)
annaabi.ee 
