Sissejuhatus Kassikakk : *Välimus *Toitumine *Pesitsemine *Arvukus ja kaitse Eestis *Rõngastamine ja eluiga Valge Toonekurg : *Välimus *Pesa ehitamine ja pesitsemine *Valge toonekurg on ränd lind *Toonekurg on ohustatud liik *Toitumine KASSIKAKK(Bubo bubo) Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun.
Viimane soorätsurikas aasta oli Eestimaal 2005. Liigi arvukust on meil hinnatud 10 300 haudepaarile, asustustihedus 0,1 paari 100km2. Talvituvad vaid üksikud linnud ja nende arvukus ei ulatu üle 5 linnu. Sooräts kuulub kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse. Kassikakk Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud
..3 muna, järeltuleva põlvkonna eest hoolitsevad mõlemad vanemad, üks mune haududes, teine toitu tuues. Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja lennuvõimestuvad alles augusti lõpuks ja vahetult pärast lendama hakkamist sooritavad praalivaid kärarikkaid kõrgeid õhulende. Kalakotkas kuulub looduskaitse alla. 8Kullid Kassikakk Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun.
Kassikakk (ladina k. bubo bubo) Kassikakk kuulub kaklaste perekonda, olles nende hulgas suurim. Oma nime on ta saanud talle iseloomulike "kõrvade" tõttu, mis meenutavad kassi omi. Samuti on talle iseloomulik valge kurgualune. Kassikaku pikkus võib ulatuda kuni 82 cm, tiibade siruulatus küündib aga lausa kuni 180 cm. Ühe tiiva pikkus on tavaliselt 4151 cm, tema kaal on tavaliselt 2,13,2 kg Elukoha suhtes kassikakk eriti valiv ei ole. Ta tunneb end hästi nii metsas, stepis, kui kõrbes, tasandikul või ka mägedes. Näiteks TjanŠanis võib ta elutseda 3, Tiibetis kaa 4,2 km kõrgusel
mujalt otsima ja nad võivad hukkuda. Et linnuliikide arvukus ei väheneks, tuleb neid pakasel talvel toita ja luua neile soodsad võimalused pesitsemiseks. Röövlinnu liigid Kassikakk (Bubo bubo) Kassikakk on meie suurim kakuline, kelle keha üldpikkus on umbes 67 cm. Ta on suur kehakas lind, kes on looduskaitse all. Tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun, kuna ta sulgedel vahelduvad pruunid, kollased ja valged vöödid. Kassikaku ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks on kurgualune ja keha üldtoonist tumedamad on pealagi ja selg, kuna seal domineerib pruun. Ta suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruunide sulgedega, mille alt paistab välja tugev ja kõver must nokk. Kassikaku pealael on kaks suletutti, mis jätavad kõrvade mulje ja mida nimetatakse suliskõrvadeks. Kui kassikakk istub, siis paistavad ta konksjad mustad küüned välja. Hämarikus ja öötundidel on kassikakk aktiivne
algust juuni teisel poolel lahkuvad isaslinnud pesapaikadelt, et sulgimissalkadena kuni noorlindude lennuvõimestumiseni aega veeta. Piilpart toitub õrnadest veetaimedest, marjadest, taimeseemneist ja selgrootutest loomadest. Piilpart on maitsva lihaga jahilind keda kütitakse hooaja jooksul 1,5...2 tuhat isendit. Kassikakk Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni
(Dominic Couzens, 2005) Kaklaste liigirikkusest Eestis Eestis on 12 erinevat kaklast ja nendeks on: Habekakk Strix nebulosa, Händkakk Strix uralensis, Karvasjalg-kakk e. laanekakk Aegolius funereus, Kassikakk Bubo bubo, Kivikakk Athene noctua, Kodukakk Strix aluco, Kõrvukräts Asio otus, Lumekakk Nyctea scandiaca, Sooräts Asio flammeus, Värbkakk Glaucidium passerinum, Värbräts Otus scops, Vöötkakk Surnia ulula. Habekakk: Peaaegu kassikaku suurune. Sulestiku põhivärvus tuhkhall. "Loor" hästi arenenud- helehall, tumedate kontrastiliste viirudega. Kurgualune must. Silmad väikesed, kollased. Lennus kiirem ja osavam kui kassikakk. Hääl mitmesilbiline haukuv, aeg-ajalt, korrutav "hu-hu-hu-hoo". Üldpikkus 72 cm. Eestis on ta üliharuldane haudelind ninva harva esinev talikülaline ja läbirändaja.Arvatavasti võib Eestis olla vaid paar isendit. (T. Randla, 1976) Alates aastast 2000 on Eestis kohatud habekakku 1-10 korral
territooriumist. Rohkem metsi kasvab põhja-ja idaosa nõgusamatel aladel (Päinurme, Härjanurme, Puurmani ümbruses). Asustus Palju on peamiselt põllumajandustootmisega seotud suhteliselt suuri maa-asulaid. Suuremad on Adavere (659 el), Puurmani (659 el), Võisiku (526 el), Väike-Kamari (499 el) ning Koigi (455 el). Antud piirkonda jääb ka 2 linna: Põltsamaa (4170 el) ja Võhma (1596 el). Kaitsealad Kaitsealasid on vähe. Aidu LKA on loodud must-toonekure, metsise ja kassikaku püsielupaikade ning ürgmetsailmelise puistu kaitseks. Kaitse all on veel Luiga paeala ja Prandi allikad. Tänan kuulamast !
Pekka tahtsis, et Haldjas seda näitaks. Haldjas võttis välja oma laterna ja luges ette salmikese ja nipsutas sõrmi. Aga Haldas näitas kogemata laternaga valgust Rebasele ja see lippas kohe Haldja juurde ja riputas ennast talle kaela. Haldjas põgenes Rebase eest. Kuid järsku meenus talle, kuidas seda nõidust ära võtta. Haldjas koksas Rebasele käega vastu pead ja Rebane oligi peaagegu endine. Pekkale tuli aga hästi hea mõte, kuidas seda võtit kätte saada. Ta võttis Kassikaku õlgadest kinni ja hakkas teda keerutama. Suure ulgumise ja pasunahäälega jõudis sinna hunt, kes tõi Susi Suurelt teate, et kõik on oodatud täna õhtul Susi Suure lossi juurde maskipeole. Ja nii otsustati endale kostüümid selga ajada ja sinna minna. Nad läksid sinna varem, et Susi taskust veel enne pidu Karu julguse võti kätte saada. Susi magas oma toas. Metsaelanikud ei tahtnud
läbikülmumiste kaasabil Leostunud liivsavimullad karbonaatsel moreenil Adavere ümbruse põllumajandusmaastik Põllustatud alad LOODUSVÄÄRTUSED Jõgevamaal on palju erinevaid maastikke: suured metsamassiivid, ilusad järved, voorestikud, rabad, Peipsi rannik jne. Suuremad metsakaitsealad on Endla ja Alam- Pedja looduskaitseala ja Kääpa maastikukaitseala. Väiksem Aidu looduskaitseala on moodustatud must-toonekure, metsise, laanepüü ja kassikaku elupaiga kaitseks. Sood Vooremaa järved Elistvere loomapark Luua dendropark Endla looduskaitseala · Endla Looduskaitseala paikneb Pandivere kõrgustiku edelajalamil kolmes maakonnas · Asutati ta 1985. aastal Endla-Oostriku sookaitsealast, eesmärgiga säilitada ja kaitsta rabasid ning Pandivere nõlvaallikaid. · Endla Looduskaitseala pindala on 8162ha, millest Jõgeva valda jääb ligi pool.
tegelikult kõik, kellest jõud üle käib (Pappel, 2001). Kuigi on ka kitsamalt spetsialiseerunud kakke nagu kõrvukräts, sooräts ja karvasjalg-kakk, kes sõltuvad peaaegu täielikult uruhiirlastest (Kontkanen jt, 2004:69). Kakkude söögikohtades enamasti saakloomade jäänuseid pole. Puu otsas kistakse suled ära, ning pisiimetajad neelatakse tervelt alla või ainult paariks osaks tükeldatuna. Erandiks on ainult kassikakk, kes võib rünnata ka nii suurt looma nagu jänes. Kassikaku söögikohtadesse jääb sageli saakloomade jäänuseid (Bang, Dahlstrøm, 2007:164). Kakulistel ei ole pugu. Kuigi saaks neelatakse enamasti alla tervena, siis luud, karvad ja suled öögitakse hiljem välja räppetompudena (Eesti... 2011). Pilt 5 Näited erinevate kakuliste räppetompudest (Bang, Dahlstrøm, 2007:207) Räppetomp (pilt 3) on linnu välja oksendatud toidu seedimatud osad. Kakuliste räppetombud on kuivanult hallid. Need sisaldavad enamasti saakloomade luid
kiirusulestik punane ja sabaalune välja. roosa. Suur-kirjurähni saba on *Suur-kirjurähn teravatipuline ning väga jäik. Väänkael Händkakk Karvasjalg-kakk Kassikakk Kakulised Kassikakul on eriline hääl ja laul mis Täiskasvanud kassikaku ülapool on Kassikakke võib kostab klassikalise uhuuna kirju. Ruugel, kollakal või harvem trehvata rabamännikutes valkjal taustal on tumepruun piki-, ja avaramates harvem põikimuster. Labahoosuled okasmetsades.
Kassikakk on Euraasias laialt levinud hulgu- ja paigalind. Elupaiga suhtes pole ta nõudlik. Teda võib kohata metsas, stepis ja kõrbes, nii tasandikul kui mägedes. Eestis on ta üldlevinud hajus paigalind. Kassikakk on öö- ja hämarikulind, aga levila põhjaosas peab ta päevalgi jahti, sest seal on suvel päevad väga pikad ja ööd lühikesed. Ta sööb väikesi ja keskmise suurusega imetajaid, kuid eelistab närilisi. Haruharva ründab ta suuremaid loomi, näiteks metskitsi. Kuid kassikaku toidus on palju linde, alates pisivärvulistest kuni suurte kanaliste (metsis ja teder) ning pistrikulisteni (rabapistrik, kanakull ja karvasjalg-viu). Konni ja kalu sööb ta harva. Kassikakkude arvu vähendab prügilate sulgemine. Ajal, mil Soomes oli tuhatkond prügilat, elasid kassikakud prügimäerottide arvel priskelt, aga tänapäeval on prügilate arv Soomes vähenenud kümme korda ja kassikakkude arv väheneb. Rahvapärimus Öökull on nõid-naisterahvast sündinud
annaabi.ee 
