8.Mees lahkus restoranist, sest keegi ei teenindanud teda ja ta ei saanud vaba lauda. 9.Nähtamatut varitses sõideteel oht, et teda ajab alla inimene, kes lõustab ennast nende allaajamisega, kelle otsaees on nähtamatuse märk. 10.Tal olid valud kõhus, kõrge palavik , oksendamine ja muud sellised sümptomid. 11.Arst ei tulnud meest ravima, sest ta märkas mehe laubal nähtamatuse märki. Arstid ei saa diagnoosida mitte eksisteerivate inimeste haigusi. 12.Ta varastas poodidest kassasid. 13.Oma hullumeelsetel hetkedel mees varastas, tungis igale poole (sisenes hotellidesse ja jalutas mööda koridore, avas huupi uksi). Ta seisid vihma perioodide vältel tühjadel tänavatel ja saatis sõimuvaringu, nõrgas valguskumas fluorest seisvate fassaadide poole. Ta mõnitas,irvitas ja kirus.
oma meelt. Muidu tore koht aga väga ebaviisakad teenindajad. Teenindus oli külm ja ebaviisakas. Teeninduse korraldamine: Terve poe peale töötab tavaliselt ainult üks kassa, teenindajad on tuimad. Kassa ja toote hinnad ei klapi tihti. Pikad järjekorrad. Selle koha plussid: · Soodsad hinnad, · Head kaubad, · Parkimisvõimalus. Ettevõtte parandamiseks peaks teenindaja olema sõbralikum. Tervitama, lahkudes ,,Head aega" soovima, silmside looma. Kassasid peaks rohkem töötama. Maxima Läksime vanematega Paide ja otsustasime minna ka Maxima kauplusesse. Maxima on väga soodne pood. Seal oli hea teenindus ja sõbralik õhkkond. Maxima asub Paide sissesõidul väga heas ja nähtavas kohas. Lahtioleku ajad on inimestele meelepärased. Sissepääs poodi on silmnähtav ja arusaadav. Esmamulje oli väga meeldiv. Teenindaja oli sõbralik ja abivalmis. Kassasse suundudes tervitati viisakalt, toimus silmside ja lahkudes sooviti ,,Head aega"
tekitatud nii tahtmatu kui tahtliku tegevuse tagajärjel, vastutab kassapidaja. Kassapidajaga sõlmitakse materiaalse vastutuse leping, millega sätestatakse kassapidaja materiaalne vastutus. Tööajal hoitakse kassas vajalikku hulka sularaha tehingute teostamiseks, mis paigutatakse kindla summa täitumisel või kindlatel tähtaegadel seifi. Tööpäeva lõpul tuleb kassasse makstud raha ja väljamaksmata raha paigutada seifi. Kui ettevõttes on palju kassasid, näiteks jaekaubanduses, siis on vahetusraha väljaandjaks ja kogumiseks eraldi töötaja, kes vastutab kogu sularahakäibe- ja arvestuse eest. Toimunud tehing fikseeritakse kirjalikult sularaha üleandmise ja vastuvõtmise aktis. Kassasse suleraha sissetuleku vormistamise algdokumendiks on kassa sissetuleku order, mis koosneb orderi ja kviitungi osast. Peale kassatehingute teostamist (raha vastuvõtmist maksjalt) antakse kassa sissetuleku orderi täidetud kviitungi osa raha maksjale
Operatiivsust hindasid väited 10, 12, 14, 15 ja 22. Väite 10 puhul oli lõhe -4,3. Selle punktiga hindasid kliendid müüjate kompetentsust kaupade ja hindade osas ning nagu selgus ka ostlemisülesannetest, siis Maxima müüjad enamasti poe kaupu ei tunne. Kuid tudengid arvavad, et paljuski mängib rolli ka eesti keelest mitte arusamine.Samuti oli erinevusi ootuste suhtes, mis puudutasid töös olevate kassade arvu ning Eskpress-ja Lastekassa funktsioone. Maxima on küll väga palju kassasid, kuid töös on neid sageli väga vähe.Seda võib kommenteerida töötajate puuduse tõttu, sest ka Tööportaalides vajatakse Maximasse pidevalt müüjaid. Samuti ei täida Laste-ega Ekspresskassa oma funktsiooni. Kui Ekspresskassas on lubatud maksta maksimaalselt 7 toote eest, siis inimesed eiravad neid piiranguid ja maksavad ka suuremaid kaubakoguseid sinna. See on põhjustatud asjaolust, et inimesed sageli märkavad, et kassad on tühjad ja lähevad
rahuldamata. 5. Konfliktne olukord tekkis kaupluses, sest kassajärjekord oli pikk ja kliendi arvates, müüja ei liigutanud ennast piisavalt kiiresti. Samuti olid pooled kassad kinni. Klient jõudes müüjani sõimas müüjal näo täis ja ei olnud rahul teenindusega. Müüja vastas talle samaga, teatades, et klient ei pea üldsegi siit poest kaupa ostma. Lahendus: müüja oleks viisakalt vabandanud kliendi ees ja põhjendanud, miks nii vähe kassasid töötab. Suhelnud kliendiga rahulikult ja viisakalt. 6. Koostööd teevad vaevaliselt sellepärast et kõigil on oma arusaamad ja seisukohad koostööst. Nad ei ole motiveeritud koostööst. Keegi ei taha lisaülesandeid teha. Kõigil on kõrge ego ja teistega ei taheta arvestada. Samuti on inimestel kadedus, et äkki teisel hakkab tänu koostööle paremini minema. 4
takistab teist poolt mingite eesmärkide saavutamisel, tema huvide rahuldamisel, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. 28. Millised on konstruktiivsed konfliktid? Sõnastage näide. Positiivse jõuga konfliktid, nende lahendamisel ollakse loominguline ja kasutatakse uusi käitumis- ja mõtlemisviise. Konfliktide lahendamine stimuleerib positiivseid muutusi organisatsioonis. Nt: klienditeeninduses ilmnes probleem, kleinte oli palju, kassasid vähe ning ei jõutud kiirelt teenindada võeti kasutusele nutikassad 29. Millised on destruktiivsed konfliktid? Sõnastage näide. Negatiivse jõuga konfliktid, mis tekivad vaenulikus õhkkonnas. Tekkinud arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust ja rahulolu. Nt: mehe ja naise vaheline konflikt, mis tuleneb seoses lastekasvatamisega 30. Millised on vertikaalsed konfliktid? Sõnastage näide.
Lisaks tegutsesid õigeusu kiriku hoolekandeasutused, näiteks Tallinnas Preobrazenski katedraali koguduse vaestekool. 20. sajandi alguses olid Eestis ka oma Punase Risti organisatsioon ning Halastajaõdede Ühing. Ametkondlikkusele tuginevad hoolekandeasutused tegutsesid suuremates linnades. Mainida vöiks Tallinna vene kaupmeeste ühingut, Kanuti Gildi leskede maja, aga ka kiriklikult ametkondlikke kirikuõpetajate ja köstrite leskede ja orbude kassasid. Erainitsiatiiv hakkas tugevnema alles 20, sajandi alguses. Erandiks on siis kindlasti Tartu Saksa Abiandmise Selts Hilfsverein, mis alates 1822. aastast hakkas Tartu linnas looma iseseisvat hoolekandeasutuste võrgustikku. Sellesse kuulusid 1822. aastal asutatud Moieri vaestemaja töövõimetute vanurite hooldamiseks; 1832. aastal rajatud Maria vaeslastekodu vaeste tüdrukute kasvatamiseks ja toetamiseks kuni leerini;1834. aastal asutatud ja 1875. aastal asutatud II lasteaed; 1898
tekitatud nii tahtmatu kui tahtliku tegevuse tagajärjel, vastutab kassapidaja. Kassapidajaga sõlmitakse materiaalse vastutuse leping, millega sätestatakse kassapidaja materiaalne vastutus. Tööajal hoitakse kassas vajalikku hulka sularaha tehingute teostamiseks, mis paigutatakse kindla summa täitumisel või kindlatel tähtaegadel seifi. Tööpäeva lõpul tuleb kassasse makstud raha ja väljamaksmata raha paigutada seifi. Kui ettevõttes on palju kassasid, näiteks jaekaubanduses, siis on vahetusraha väljaandjaks ja kogumiseks eraldi töötaja, kes vastutab kogu sularahakäibe- ja arvestuse eest. Toimunud tehing fikseeritakse kirjalikult sularaha üleandmise ja vastuvõtmise aktis. Kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokumendiks on kassa sissetuleku order, mis koosneb orderi ja kviitungi osast. Peale kassatehingute teostamist (raha vastuvõtmist maksjalt) antakse kassa sissetuleku orderi täidetud kviitungi osa raha maksjale. Kassa
kuulutada sõda ja teha rahu, sõlmida lepinguid jne - Uue riigikorra puhul ei olnud oluline enam Riigiduuma koosseis ega tegevus - Tsaarivalitsus oli peale revolutsiooni sunnitud andma järele paljudes eluvaldkondades - Talupoegadel kaotati väljaostumaksud riigile maa eest - Parandati töötingimusi, lühendati tööpäevi tööliste. Saadi õigus moodustada ametiühinguid ning teha üksteist abitavaid kassasid - Sõna- ja keelevabadus suurenes, eriti koolides (koolid läksid riigid pädevusse) - Rahvas sai mitmeid poliitilisi õigusi, mis neil varem puudusid - Revolutsiooni põhiülesanne lükkus edasi (kehtestada demokraatlik konstitutsiooniline riigikord ja anda vabadus kõigile rahvastele) Venemaa pärast 1905. aasta revolutsiooni - 1906. aastal tuli kokku I Riigiduuma - Tsarismi tingimusteta toetajaid oli vaid kümnendik, kõige rohkem oli kadette
sai alguse palverännu motiiv. Pühakutel oli eestpalve funktsioon, lakkamatu eeskoste meie eest taevas. Ristimärgi tegemine muutus kultuslikuks toiminguks, pelgalt kurjade vaimude väljaajamiseks mõeldud märgist sai keskajal masside seas levinud õnnistamise viisiks, mis tähendas ristmise käigus ka sümboolset usu edasiandmist. Surmapatu kontseptsiooni kõrvale tõuseb pihilkäimine. Meeleparandusprotsessi toomine kirikusse aitas parandada usklike meeleolu, aga täitis ka kiriku kassasid. Iga inimene pidi pihtima minimaalselt kolm korda aastas, vastasel juhul heideti ta kirikust välja. Pihile järgnes andeks andmine ehk absolutsioon. Kirik tegeles aktiivselt ka indulgentside müügiga, mille ostmine siiski ei tähendanud pattude kustutamist, vaid kõigest patukaristuse leevendamist. Sakramentidest tähtsaim oli endiselt armulaud. Õpetust, mis selgitab veini ja leiva saamist Jeesuse vereks ja ihuks, nimetatakse transsubstantsiooniõpetuseks. 13
annaabi.ee 
